kolmapäev, 13. oktoober 2010

13.10.


Hommik algas kohviga kodus köögis kuid, ohh seda katastroofi – saia ei olnudki. Seega saime aru, et päev on alanud halvasti. Jõime siis kohvi ja sõime jogurtit kuid midagi oli nagu puudu. Sebastian (Gustav) oli ka meiega hommikusöögil, tema sõi miskit kuivanud saia nutellaga… Aga kuna meie tahtsime ikka päeva alustada korraliku prantsuse saia ehk siis croissantiga siis seadsime end varakult minekule, et saaksime teha peatuse Paul kohvikus. Samm oli täna hommikul kohe eriti kiire, sest sai ju oli ootamas. Saia ost möödus vahejuhtumiteta, boulangeristid (tuleb sõnast boulangerie ehk siis saiapood ja töökoda....sest see ei ole lihtne pagariäri vaid ikka midagi enamat) ei streigi. Kimasime edasi kooli ja elu hakkas juba ilmet võtma. Ka teised õpilased olid täna kooli tulnud, nii et päev algas hästi.
Hommikuses tunnis rääkisime abielust – väga huvitav teema. Selgus et Prantsusmaal on umbes 15 miljonit inimest vallalised. Küsiti siis minu käest, et kuidas olukord Eestis on – arvasin, et meil on neid vähem kui 15 miljonit.
Lõunat sõime koos oma maja õega Manuelaga, tema oli siis itaallane kes välja kolis meie majast. Tema uus pere pidi olema super ja maja puhas ning tal on lausa omaette vannituba. Lobasime natsa niisama maast ja ilmast – seda küll inglise keeles ;)
Siis jalutasime veidike vanalinnas ja leidsime ühest koogiärist iliusad värvilised asjad ning arvasime et peaksime neid proovima. Soetasime endale siis hunniku värvilisi koogikesi nimega macarones. Ja mõned neist olid lausa väga head. Paraku unustasime neist pilti teha, et teilegi neid näidata ;) Kuid eksperimendi käigus saime aru, et Kristi glükoosi taluvuse piir on oluliselt kõrgemal kui Ruthi oma – aga sellel on täiesti looguline seletus - ta on ju pikemat kasvu.
Peale lõunat oli meil kõnekeele tund kus täna arutlesime teemal muusika – et mis muusikat olemas on ja mida keegi kuulab. Ja siis paluti tutvustada oma kodumaa mõnda muusikut, heliloojat või  ansamblit. Ruth tutvustas Arvo Pärti kui tuntuimat Eesti heliloojat ja Kristi tutvustas Estonia orkestrit – kuna ta on seal lähedal seisev isik. Tund oli väga tore ja seal on ka väga tore õpetaja Frank. Loodame, et ta annab seda tundi meile ka järgmine nädal.
Peale kooli otsustasime tutvust teha kohaliku kaubandusega ning suundusime suure ringiga, sest otsetee asemel on ikka huvitav ringiga asjadele läheneda, kohalikku Viru keskusesse. No seal läks põrgu lahti. Peale 38ndat poodi olime suht väsinud ja saime aru, et beibede elu pole kerge. Sel nädalal me rohkem poodlema ei lähe (kui siis vaid mõne tähtsa asja ehk siis veini järgi).

Õhtusöögi tegime ka linna peal, kuna Ruth oli soetanud uued kingad ja need tuli kuidagi ju sisse õnnistada – sõime uhkeid juuste ja salatit ning jõime punast veini nagu kingaostu puhul kohane.
Ja nüüd oleme kodus ja läbi nagu läti rahad. Homme jälle kooli!

 

1 kommentaar:

  1. Ahoi, Ruth! Inspireerisid mind 2000 rahvaloendust sonkima. Toona oli faktiliselt üksikuid 743tuhat in ehk 54% rahvastikust e 66% rahvastikust vanuses 15+. Ole terve! Mõnus lugemine on. Kadi

    VastaKustuta