laupäev, 31. märts 2012

JAH :)


Nii, kodumaa kiirvisiit tehtud – nii tore on ikka, et kuskil kaugel on kodumaa kuhu vahest saab lennata ja siis kodumaistes poodides kodumaised asju osta ja kodumaisest televiisorist kodumaised saateid vaadata ja oma kodusest külmkapist ema tehtud kartulisalatit süüa. Ja Alma kohupiimakreemi süüa ;)
Veini joomiseni seekord isegi ei jõudnud kuna tervuslik seisund seekord seda ei lubanud J Aga väike konjak mr. X ja tema õe seltsis lõunat süües sai küll tarbitud ;) Tegime ka sellest toredast lõunast pilti kuid  kuna fotograaf oli algaja siis pildile mahtus vaid mr. X ja seega seda pilti siin blogis veel ei näe ;)
Enne kodumaad veetsin paar päeva Beirutis – seekord oli seal väga tormine ilm, tuult ja välku ja vihma ja kõike oli lausa rohkem. Seega piirdusin vaid hotelli ümbruses jalutamisega ning linna peale kolama ei läinud.
Kodumaale lennates, selgus Kopenhagenis, et Tallinna lend on suht-koht täis ja et lennukis on võib olla 1 vaba koht – mina aga ei saanud endale lubada, et niigi lühikese ajapiirangu tõttu viibin veel ühe öö kuskil mujal kui kodumaal. Uurisin kõigepealt Italt, et kes on kapten ja siis helistasin kaptenile ja palusin, et tahaks hirmsasti koju saada. Kapten Anti arvas, et nende kabinetis on ikka üks koht vaba ja lubas asja korda ajada. Seega saingi omale koha, ei kuskil mujal kui lendurite selja taga ja seda siis minu vana lennufirma uhiuues lennukis. Lennuk oli ilus ja tore ja veelgi toredam, et ta mind koju tõi.
Tagasilennul aga avastas British Airways’i stjuuard, et minu käsipagasil on minu praeguse lennufirma meeskonna silt küljes ja seega küsis kohe, et kas töötan seal ja et me ju varsti üks firma. Ma küll julgesin veidike olla pessimistlikum ning arvasin, et ootame siiski ära 30.03. Stjuuard oli aga nii tore, et leidis mulle vaba rea ning paigutas mind sinna eraldi istuma ja siis pakkus mulle kohe midagi juua ja ka võileiva. Samuti pakkis ta mulle kaasa väikese külakosti ;) Igal juhul tehti olemine väga toredaks ning tundus, et me oleme tõesti oodatud sinna firmasse lendama.
Ja eile oligi siis see maagiline kuupäev mil anti luba, et suur lennundusgigant IAG võib teostada tehingu ehk siis osta ära minu praegune tööandja. Momendil ikka täpselt ei tea mis meist edasi saab kuid teame nii palju et meid ühendatakse BA’sse. Mismoodi see täpselt välja nägema hakkab ja kas keegi peab ka oma tööst loobuma, seda näitab aprillikuu. Igal juhul on see momendil väga hea uudis, jääb üle vaid loota, et see hea uudis muutub veelgi paremaks uudiseks ;)
Nüüd lendan aga Baselisse, veedan seal veel paar päeva, vahepeal lennates muidugi!

laupäev, 24. märts 2012

Suvine


Meil on juba suur suvi väljas, ilm ja õhk on soe, seelikud on lühikesed ning linnud laulavad. Kuna mul suveriideid siin ei ole, kolisin ju siia sügisel, siis tulen korraks kodumaale järgmine nädal. Aga see on tõesti korraks, ehk siis Beiruti ja Baseli reisi vahel ;) Olen kodumaal kolmapäeval ja neljapäeval – nii et kui keegi tahab mulle helistada ja minu häält kuulda telefonis, siis nendel päevadel on seda võimalik teha minu vanal Eestimaisel numbril ;)
Suur tänu kõigile, kes mulle oma unevarusid saatsid, olen kõik saadetised – nii tavaposti kui elektronposti teel saadetud, kätte saanud ja äragi tarvitanud. Hea teada, et mul on sõpru, kes hädaolukorras oma abistava käe ulatavad J
Vahepeal pole suurt midagi juhtunud, lendan ikka nagu jaksan, vahepeal loen raamatuid ja jalutan niisama. Ühel õhtul saime kokku leedulanna, Inesaga, temaga alustasime koos lendamist siinses firmas. Õhtusöögist on ka meeleolukas pilt siin:


 Muud asjalikku mul polegi momendil öelda ja mitte asjalikke jutte ma siin kanalis ei räägi – seega head ööd ja kohtumiseni!

esmaspäev, 19. märts 2012

6 kuud


Juhhuuu, mul täitus täna kuus kuud siin firmas! Palju õnne mulle!
Magamisega on veidike parem olukord – viimane öö magasin 7 tundi järjest – ise olen rahul.
Täna lendasin Moskvat – nii tore jälle!! Meeskond oli väga tore, reisijaid oli väga palju ja kõik eranditult väga toredad.
Enne lendu rääkisime nagu ikka firma tulevikust ja tänane purser oli väga negatiivselt meelestatud selles osas – teadis rääkida, et nii mõnedki lennud on suvisest graafikust väljas mis tähendab ka seda, et nii mõnigi töötaja on üle. Ühesõnaga olen ma tänasega muutunud veidike murelikuks ja saan aru, et mu kodumaale naasmine võib saabuda varem kui ma seda oodata oskasin.
Viimased uudised meie juhtkonnalt olid ka veidike mustemates toonides kui kõik eelmised kirjad ja tänane uudis Lufthansa poolt, et kui Euroopa Liit ei anna müügile JAH sõna siis Lufthansa sulgeb meid kui lihtsalt ebavajaliku ja raha kaotava osa oma peres. Nii, et vaatamata ilusale lennule, on muidu uudised üsna tumedates toonides. Aga ma ju tahan lennata ja lihtsalt reisijate vastu hea olla, miks mul seda siis ometigi teha ei lasta? Ma ei taha ju midagi võimatut, või kuidas? Aga elu on juba kord selline, tahame midagi aga ei saa…siis saame jälle midagi mida me ei taha. Nii, et pikki plaane ma ei tee, katsun elada 1 lend korraga J

laupäev, 17. märts 2012

Uni ;)


Nüüd tuleb tohutu appikarje – sest ma tahaksin, vale, ma PEAN magama ja ma ei maga – viimase nädala jooksul olen kokku maganud ehk 8 tundi – ja ma olen sellest une ootamisest ja magamisega tegelemisest tüdinud. Palun, kui kellelgi on miskeid une ülejääke siis võtan need hea meelega vastu, saatke siis kas meiliga või tavalise postiga. Täna öösel magasin 30 minutit ja nüüd lähen lendu J
Amman oli tore, sealne hotell mulle väga meeldib. Praegu on see lend meil graafikus küll selline kiire, ehk et õhtul sinna ja hommikul kohe tagasi, nii et Ammani ma rohkem ei näinud kui vaid hotelli aknast aga kuna magamisega ma ei suutnud tegeleda siis vahtisin pikalt aknast välja ;)
Lend ise oli väga tore, täiesti puupüsti täis lennuk, ei ühtegi vaba kohta aga väga, väga toredad reisijad!! Ja väga tore meeskond – nendega läheks luurele iga kell.
Tagasilennul arvas üks vanem härrasmees, et peab mulle ütlema, et ta jälgis mind terve lennu ja sai aru, et ma väga naudin oma tööd ja teen seda nii ilusa naeratusega kogu aeg. Ja lisaks kõigele on mul ka ilusad silmad – tore, mis ma muud oskan öelda. Kui need silmad magada ka oskaks, oleks omanik ka rahul ;)
OK, nüüd Viini J

neljapäev, 15. märts 2012

Vahepealne :)


Vahepeal on igast asju olnud – olen ammu Jerevanist tagasi ja uuesti Beirutis käinud. Vahepeal veidike ka kodus viibinud, kinos käinud, uued teksad soetanud, muusikali vaadanud – Billy Elliot oli seekord, oli tore kuid mitte parim mida näinud olen.
Meil on täitsa kevad käes, kirsid ja magnooliad õitsevad, õhk on soe ja väga kevadine. Kindad on unustatud ja jopegi on juba pintsaku vastu välja vahetatud. Homme lähen Ammani – kuid see on lühike reis – õhtul sinna ja hommikul kohe tagasi.
Aga kuna midagi eriti huvitavat toimunud ei ole siis ma rohkem teie aega ei raiskaks ja heidaks ka ise magama nüüd. Veel väike meenutus vestlusest reisijaga Beiruti lennul:
- Proua, palun Teie pardakaarti näha?
- Miks te seda näha tahate, ma tean, et ma istun vale koha peal.
- Aga me palusime korduvalt, et kõik istuksid omadele kohtadele uute reisijate pardale tuleku ajal, et siis läheb see protsess kiiremini ja meie lend väljub õigeaegselt.
- Jah ma kuulsin küll, aga ma olen rase.
????

pühapäev, 4. märts 2012

Swansea


Swansea on Walesi suuuselt teine linn, pealinna Cardiffi järel. Elanikke siis 229 000, ehk et parasjagu paraja suurusega linnake. Selle kolme päeva jooksul nägin üsna mitut inimest lausa paaril korral linna peal J
Ülikoolilinn, ehk siis natukene meie Tartu moodi kuid asub mere ääres ja seega minule rohkem meeltmööda. Geograafiliselt asub Goweri poolsaarel ja ka sellele poolsaarele jõudsin väikese ringsõidu teha.
Esimesel päeval jalutasin oma hotellist – ah jaa, hotellitoas pilt on ka siin:


Niisiis, jalutasin hotellist kõrvalkülla, Mumbles selle nimi. See siis selline väike rannakuurort, Swansea külje all. Veidike siis nagu Haabneeme ;) Jalutasin mööda rannaäärt, mõõna tõttu oli meri väga kaugele ära läinud aga ilus oli ikkagi. Selline teerada siis:


Jõudes rannariba tippu, leidsin sealt majaka:


Igas korralikus rannas on ka rannarestoran ja ilusad vaated:





Rannarestoranis proovisin veelkord rahvusrooga Fish and Chips – ja ikka ma sellest söögist aru ei saa, friikartulid olid küll suurepärased ja valge vein ka ;)


Siin vaade veel rannakuurordi promenaadile:



Ja siin pilt, mis on pühendatud Zeldale:


Vaade vulkaanile:

 Ning siin olen oma matka finishis ja vaade tagasi kus käidud:


 Peale seda pikka matka – kokku 16 kilomeetrit, kontrollisin pärast internetist, arvasin parimaks õhtut veeta oma hotellitoas vaadates filmi ja juues valget veini. Oli tore õhtu ;)
Järgmise päeva tahtsin veeta tutvudes Swansea linnaga kuid hommikusöögilauas jäin jutustama hotelli omanikuga ja tema pakkus välja hoopis parem plaani – teha tuur Goweri poolsaarel. Liinibuss käib poolsaare ühte nurka ja sealt väike jalgimatk külakesse, mille nime ei olnud võimalik välja hääldada, ning sealt saab uuesti bussiga tagasi Swansea poole. Plaan tundus väga hea ja nii ma omad sammud bussipeatusesse sättisin. Buss keerutas ja keerutas, osad teed olid nii kitsad, et isegi mina oma väikese Peugeotiga ei oleks sinna ära mahtunud – buss aga kimas sealt läbi ja varsti olimegi külakeses nimega Rhossili. Koosnes see küla surfivarustuse poest ja pubist, vist paar elumaja oli ka – kuid, palju siis ikka ühes Wales’i külas vaja on, onju?
Mina suunasin omad sammud mere äärde, et siis oma selle päeva matka alustada. Siin vaated stardipaigale:
    


Rannas meeldisid mulle sellised teokarbid, neid oli seal palju ja neid oli erinevates suurustes:


 Peale veidikest jalutamist oligi näha küla kuhu suundusin:


 Nagu näete piltidelt, oli ka ilm veidike muutunud. Selline loodus ja mina seal keskel:


 Ja leidsin ka kuu:


 Ja nüüd juba vaade külakirikule:


Külakesest leidsin ka väikse pubi, kus veidike keha kinnitasin – seekord valisin menüüst põdraliha hautise mustikatega – see oli oluliselt parem kui eelmise päeva lõuna. Ja peagi selgus, et varsti läheb viimane buss Swansea poole ja seega olin sunnitud sellega lahkuma. Loodus oli ümberringi väga ilus ja kuna hooaeg ei ole veel alanud siis ei olnud ka palju külastajaid. Muidu pidid need rannad täis olema surfareid ja muid ajaveetjaid. Nii et momendil oli ilu, rahu ja vaikust ümberringi küllaga.
Viimasel poolel päeval Swanseas suundusin siis linnaga tutvuma. Kõigepealt Rahvuslik Meremuuseum – see oli väga innovaatiline ja veidike meenutas hiljuti külastatud Eesti Panga muuseumi, kuna mõlemis oli palju nuppe ja sahtleid mida sai vajutada ja avada ja siis uurida asju lähemalt. Muuseumi kõrval tegin ka pildi:


 Siis leidsin veel linna pealt Swansea lossi varemed, suhteliselt katkised kivid:


 Ja punase pursskaevu, sobis hästi minu koti ja salliga:



 Linn ise ei olnud nii ilus kui loodus mille sees see linn on. Samas olid inimesed nii selle linna sees kui ka ümbruses väga toredad, rõõmsad ja abivalmid. Nii, et minu väike reis oli tore ja kindlasti reisimist väärt.

Nüüd olen juba Jerevanis, mul oli suur plaan täna minna muuseumisse ja ei tea veel kuhu aga kuna eilne väike drink meeskonnaga läks veidike pikemaks ning suuremaks kui plaanitud, siis arvasin tänaseks vaba päeva võtta ja toas pikutada ning  mitte kui midagi teha J
Kõigi maade päevavargad, ühinege!