Puhkuse veetmine :)

Puhkus on üks tore asi, saab ilma ripsmetushi kasutamata päevi õhtusse saata ;)

Saabusin eelmisel pühapäeva õhtutunnil ja esmaspäev oli selline rahulik hommikupoolik – õhtuks oli plaan ületada meri ning maabuda Prangli saarele. Selleks oli vaja enne jalgrattad korda teha ja selleks kutsusime kohale Siimu. Siim vaatas üle meie rattad ja sai aru, et nende rattapumpadega meie rattaid pumbata ei saa. Seega tuiskas Siim poodi ja tuli tagasi uue ja uhke pumbaga, mille paned lihtsalt ratta kõrvale ja kummid ongi täis. Kummid pumbatud pakkisime veel viimaseid asju ja varsti oligi käes aega end minekule asutada. Kogunemine maja ees nägi välja selline:

Laevasõit möödus samuti viperusteta ja õhtu ootas meid juba saarel. Kuna päike alles soojendas siis kimasime randa:

Loomulikult etendasid lapsed meile väikese näitemängu, seekordselt oli teemaks Sõprus.

Ja loomulikult tegime kiigel kiiremad ringid:

Siis istusime veel veidike ja õhtu lõpetasime Maasaunas – see on selline tore saun, mis nagu nimigi ütleb asub siis maa sees.

Hommikul selgus, et osadel suurematel tüdrukutel on mõni seik eelmisest õhtust veidi ähmaselt meeles, ehk siis veidike vajasid mõned õhtused tegevused meeldetuletamist ja loomulikult teatas Ruth, et tema enam alkoholi ei tarbi – lõunal kui poodi läksime oli tal see lubadus juba meelest läinud ja tema oli esimene, kes teatas, et võtame ikka joogi ka õhtuks.

Ruthi esimese õhtu mäluaugust on siin ka pilt – mida ta siin pildistas, seda teab ta vaid ise aga teistele ei avalda:

Teisel saarel viibimisel päeval tegime siis kiire tuuri kirikuni ja saare ühte nurka, ning siis suundusime randa piknikule:

Randa jätsime endast ka jälje:

Teel randa nägid jalutajad ka muid vaatamisväärsusi:

Ema Ester ja Cara Mi jalutasid siis kahel jalal ja ülejäänud kamp sõitis ratastega.  Sääsetõrje oli meie kõigi suurim sõber, sest kohalikud sääsed olid arvanud, et mandrilt tulnud liha ja veri on hoopis parema maitsega kui kohalikud ja seega olid nad asunud tõsisele rünnakule meie vastu. Ja meie omakorda rünnakule nende vastu. Ei saanudki aru kes selles rünnakus lõpuks võitjana lahkus – meie lihtsalt lahkusime saarelt. Lahkumine toimus meil varajasel hommikutunnil – ja siin on ka pilt meie väsinud matkajast:

Tagasi mandrile saabudes suundusid Nora, Anneli ja Ruth kohe ilusalongi ja otsustasid ennast ilusaks teha – selleks kulus neil terve päev, sest kui loodus andnud ei ole siis lähebki pikalt aega. Pilt lõpptulemusest on siin:

Õhtul läksid Anneli ja Ruth külla oma treenerile Irjele, kelle käe all omal ajal harjutati korvpallimängu. Kuna mitu aastat ei olnud kohtutud siis juttu jätkus kauemaks J Irje oli nimelt lugenud siinsest blogist, et kes aga tahab see võtku ühendust ja nii ta mulle sõnumi küllakutsega saatis. Ja meie Anneliga kohe kimasime ka külla!

Loomulikult tegime ka taaskohtumisest pilti:

Puhkus

Jaanituli kodumaal oli vihmane J Vaatamata sellele suutis Anneli tule teha – üle lõkke me siiski ei hüpanud, kuid lõbus oli ikka.

Kodumaal sain ka omad katkised asjad kõik parandusse antud – kellal oli tulnud vahepeal üks nupp ära ning fotokas ei tahtnud enam pilti teha. Tore on teada, et kodumaal on veel remondimehi kes kätega tööd teha oskavad.

Siis veetsin veel kiirelt paar päeva Beirutis – seekord oli seal väga pilvine ilm kuid see ei seganud meid terve meeskonnaga olemast laisk ning pikutama basseini ääres J

Enne Liibanoni sisenemist oli mul väike vestlus piirivalvuriga. Vestlus kulges nii:

“Kas Su abikaasa on britt?”

“Ei, ma ei ole abielus.”

“Kas mehed Sinu riigis on pimedad?”

“Kuidas palun?... Ah jaa, kõik nad on pimedad, viimane kui üks”

Ja siis märkas ta mu Eesti passi ja pidas vajalikuks öelda, et köik eelmise aasta intsidendiga seotud inimesed on vahi all ja et ma vöin ennast turvaliselt tunda.

Siin ka pilt minust kontoris tagasilennul:

Veel olen külastanud sellist paika nagu Richmond – väga ilus linnaosa vöi pigem siis äärelinn. Ilusa jõekaldaga ning ilusate parkidega. Suurimas pargis jooksevad ringi ka hirved – tervet karja Bambisid nägin ka ise. Aga fotokas on mul paranduses seega pean neid Bambisid veelkord jahtima minema. Nägin seal pargis ka mägraonu kuigi ametlikel kaartidel ei olnud kirjas, et ka seda looma seal võimalik kohata on.

Siis olen külastanud Sallyt – nagu ikka oli seal väga tore. Seekord käisime ka Sallyga nende lähedal asuvas pargis jalutamas – miski lind tegi väga imelikku häält, muud huvitavat me seal ei kohanud.

Ja nüüd olen paar päeva lennanud ja kohe lähen Berliini – seekord koos ööbimisega ja lootusega et ehk homme hommikul saan ka linna uudistama. Ja pühapäeval peale tagasilendu Berliinist loodan astuda lennukile kui reisija ja saabuda keskööks kodumaale oma puhkust veetma. Lahkun kodumaalt 25 juuli – nii et kes tahab minuga kohtuda, andke aga teada, telefoninummer on mul endiselt kodumaine ;)