Neljapäev, 8. oktoober 2020

Juuli

Juulikuu algas aga hoopis teisiti kuna juuli algab ju alati ema Estri sünnipäevaga. Nii ka sel aastal! Laud oli kaetud, külalised olid pannud oma parimad kleidid ning huulepulgad otsiti kotipõhjast  välja ja tehti maalingud huultele :) Toodi lilli ja kinke ja sooviti häid soove. Sünnipäevalaps oli roosa ja rõõmus, ning päev oli igati korda läinud.

Järgmisel päeval kimasime Anneliga tema maakoju, et seal euroalustest voodeid ehitada ja muid töid teha. Sõitsime mööda vana Haapsalu maanteed, mille ääres on ka ilus moonipõld, kus me pildistamispeatuse tegime. 



Voodid ehitatud, sain mina omale muruniitmise ülesande, ja see mulle ju meeldib hirmsasti! Kuna Anneli andis mulle vabad käed muruniidu ala kujundamisel, siis suurendasin niidetavat ala oluliselt, ning aed sai sellevõrra suurem :) Siis üritasime uut veepumpa tööle saada, ning peale veidikest pusimist meil see ka õnnestus. Vesi eriti puhas ei olnud, kuid oluliselt puhtam kui eelmise pumbaga. Veidike pumbatasime vett, et saaks teda veelgi puhtamaks ja see meil ka õnnestus. Enne magamaminekut selgus, et me kumbki ei olnud hambapastat kaasa võtnud arvates, et teine kindlasti võtab. Ja nii me olimegi hambad pesemata.

Järgmisel hommikul ajasime veel miskeid asju, siis tegime sauna, sest mil muul ajal ikka sauna teha kui mitte keset päeva. Ning siis suundusime Haapsallu, et nendesse värskelt ehitatud vooditesse madratseid soetada. Haapsalu oli ilus ja rahulik, rahvast jalutas ja sebis ringi üsna parasjagu, isegi mõned turistid olid saanud tulla :) Kohtasime juhuslikult ka Krisi, kes oli tulnud paariks päevaks Haapsallu puhkama, ning kes meid vaatamata pesemata hammastele siiski ära tundis :)

Järgmiseks päevaks oli laupäev ja tohutu vihmasadu, mil saabusid Kätlin ja Jez, esialgu veel puhkusele. Kuna nad aga pidid olema eneseisolatsioonis, siis kohtumise asemel ma hoopis tervitasin neid väikese õhupallikomplektiga ning Kätlini ema poolt kokku pandud maitsete kotikesega. Cara Miga me viisime need vajalikud tervitusasjad Kätlini ja Jezi üürikorterisse. 

Siis käisime ka lastega kinos, vaatasime miskit õudukat, mis muidugi eriti õudne ei olnud.



Ning ühel päeval tegime ka vareenikuid, mis olid eriti head. Isegi meie tädi Laine kiitis meid nende eest.



Uut nädalat alustasime Paljassaare väikesel matkarajal, kus uudistasime sinna toodud Šoti veiseid, kes seekord olid meile väga lähedal. Ema Ester ikka paitas ka ühte pojast, kes oli nunnu ja pehme :) Pakkusime neile arbuusikoori, milledest nad eriti huvitatud ei olnud.





 

Käisime ka Ristikheina kohvikus, mis emale väga meeldis! Ema võttis isegi vetsu minnes telefoni kaasa ja tegi seal pilte :)

Uue nädala keskel aga sõitsime, ema Ester ja tema tütred, Haanjasse, Annele külla. Kohe saabumise järel, korjasime kõik Anne lapsed hoovi pealt kokku ja kimasime Vaskna järve ujuma. Kõik lapsed olid rahul, Klaid ja Liisu hüppasid ka vette ja tegid ujumise liigutusi. Edasi kimasime ruttu veel Rõugesse, Pesapuu vaatetorni uudistama. Pea-aegu kõik ronisid ka üles, kaasa arvatud Miku, kes ikka väga seda kõigutamist kartis. Kuid väiksemad tegelased oleks hea meelega veel teist korda üles läinud! 

Õhtul tegime oma hoovis väikese grilli, ning enne pimeduse saabumist olime juba voodis. Ööd oodates saabusid seina taha meile hiired, kelledel oli miski suurem pidu plaanis, sest krõbistamist ja naermist jagus seal mitmeks tunniks.

Peale hommikusööki pakkisime matkakotid koos võileivadega, ning suundusime Paganamaale. Alustasime oma ringi loomulikult vaatetorni ronimisega, seekord vallutasime Raadi vaatetorni. Siis jätkasime väikese matkaringiga, kus uudistasime vahelduvaid eriilmelisi metsakooslusi enda ümber ning uudistamist vajas ka teispool järvi paiknev Lätimaa. Liivajärves tegime ujumispeatuse, ning üritasime ka veidike parvetada. 


Järgmine peatus oli meil Pähni kõlakojad, kus esmalt varjusime vihma eest ja kuulasime vaikust.  

Ning siis oligi juba lõunasöögi võikude söömise aeg käes ja me asutasime end Pähni õppeklassi trepile ja hakkasime lõunatama. 


Samal ajal jälgisime värskeid Lätist tulevaid vihmapilvi, mis meie ümber tiirutasid. 

Jalutasime veidike Pähni küla ja bussipeatuses leidsime veel sellise huvitava sildi:



Peagi suundusime tagasi Horoski küla poole mööda väiksemaid külavaheteid. Vaated olid ilusad, palju kauneid koduhoove, ning hoolitsetud aiamuru. 

Rõugesse jõudes tegime väikese jäätise peatuse Suurjäre kaldal, ning osad ronisid üle kõikide Rõuges olevate tähtede :)

Ning siis kimasime tagasi oma kodutallu, kus juba grill oli täies hoos, ning saun soojas. Hüppasime aga tiiki ja kimasime rattaga ja sõime liha ja vahukomme ja tegime kõike mida ühel suveõhtul ikka tehakse.

Järgmisel hommikul jätsime aga lapsed hoovi peale mängima ja suundusime hoopis Põlva kaltsukatesse, ning poolest päevast hakkas vihma nii uhkelt sadama, et vaata ja imesta. Teise poole päevast vaatasime seda vihma aknast ja lugesime raamatuid.

Õnneks lõppes ikka vihm ühe päevaga ära ja järgmisel hommikul pakkisime lapsed jälle autosse ja  kimasime kultuuri uudistama. Esmalt tutvusime Lasva veetorniga, kus endiselt sai ise muusikat oma sammudega teha. Ning proua valvur oli ka endiselt jutukas. 



Siis külastasime Obinitsa Tsäimaja, kus tegime väikese kohvipeatuse. Külastasime ka kohalikku ühetoalist muuseumi, mis erilist muljet ei avaldanud. Siis suundusime Meremäe vaatetorni, mis oli tore! Peale väikest lõunapausi Vastseliina linnuse kõrtsis suundusime veel Kirikumäe matkarajale, mis oli ilus laudtee ring ümber Kirikumäe järve. See tundus kaldalt vaadates olevat väga pikk maa, kuid tegelikkuses oli täitsa paras jalutuskäik.

 

Ning siis oligi aeg tagasi tallu minna ja veel sauna teha ning tiiki hüpata. Õhtul ootasime pimedust, et siis veel Rõuges Pesapuu torni uudistada, kuid ega see pimedus eriti saabuda ei tahtnud. Kell 11 ikka kimasime Rõugesse ja valgustus ilusti põles vaatetornil, kahjuks oli endiselt suhteliselt valge väljas :)


 

Pühapäeval aga pakkisime asjad kokku ja suundusime läbi erinevate sihtpunktide kodu poole. Esimene peatuspaik oli Kuigatsi, kus käisime ühte toredat beebikoera vaatamas. Nimeks on tal Ronja ja ta suudab nii kurbade silmadega sind vaadata ning samuti oskab ta ilusasti kleidi sabasse hüpata ja tal on toredad teravad hambad....ühesõnaga oli ta väga nunnu!

Järgmine peatus oli meil Viljandi, kus külastasime surnuaeda, millel aeda ümber ei olnud kuid värav oli endiselt omal kohal :) Ning tore oli see, et sinna oli paigutatud korv kivikestega, mida siis igaüks sai oma külastatavatele haudadele paigutada.

Siis leidsime üles oma tädi Zelda, kes parasjagu Viljandis puhkas ja viisime ta sööma :)


 

Ning enne päris õhtut saime ikka koju ka kulgetud.

Järgmine nädal olin veidike kodusem, käisin Kätliniga Tädu rajal, siis tegime veel tiiru Rohuneeme metsas väikese kõrvalepõikega Kelvingi lähistele. Ning Rohuneeme rannas tegime ka väikese ujumise ja päevituse. Kätlin küll algul arvas, et ta pole kodumaa vetes ujunud oma kümme aastat, et ei tea kas ta ikka suudab kuidagi esimesest külmaehmatusest üle saada, kuid kõik läks hästi ja ta ujus nagu väike delfiin kuigi külmemas vees kui ta muidu harjunud oli:)

Reedaga tegime ükspäev trehvunksi ja pakkisime rattad Reedale auto peale ning suundusime Valgehobusemäe keskuse juurde, et seal märgistatud 50 km ring teha. Märgistatuks oli see ring märgitud keskuse kodulehel....kuid meie tuvastasime selle 50 km juures vaid kahte silti! Uitasime siis niisama ratastega umbes raja kaardi järgi mööda metsavahet ja saime 50 km kokku. Osa sellest kulges küll suure maantee peal, kuhu me kaardi järgi ei oleks sattuma pidanud ja üks väike lõik oli läbi vee, kuid see vist oligi suhteliselt õige rada, lihtsalt ümberkaudsest soost üle jäänud vesi oli otsustanud selle teelõigu endale hõivata. Veel kohtasime tee ääres suurel hulgal metsmaasikaid, paari koerajalutajat ja ühte koera, kes kohe kindlasti tahtis meiega kaasa tulla. Veidi oli rada sellises seisus, et pidime läbi nabani ulatuva rohu sõitma kuid siis tuli jälle ilus metsatee. Nii et suhteliselt lühikesel maal oli erinevaid maastikke.




Meie läbisime oma ringi ja suundusime siis keskuse lähistel asuvasse liivakarjääri ujuma. Väga mõnus oli! Ning siis hakkasime lähedal asuvat avatud söögikohta otsima - leidsime, et avatud on Arukülas asuv Kolm juustu pizzeria. Koht õigustas end suurepäraselt, pizza oli hea, teenindaja rõõmsameelne ja hind taskukohane. Nii et üks tore avastus!

Enne nädalavahetust saabus aga kodumaale Anneli ja Nora ja Markku ja isegi Clara, ning me suundusime kõik Üdrumaale aega veetma. Kuna jalgsi matkata keegi ei viitsinud, siis kimasime hoopis autodega Haapsallu ning hakkasime puhkama Vasikaholmi rannas. Kui meil oli puhatud ja ujutud, siis jalutasime uudistades puitpitsmaju Linnuse juurde kus leidsime Purtse pubi, ja asusime seal söömise ja joomisega tegelema. 


Ühel hommikul avastasime, et meie lauale jäetud arbuusi olid aga söönud hiired. Tegelikult nad olid küll huvitatud vaid seemnetest ja arbuus sealt kõrvalt oli meile jäetud :)


Ning peagi suundusime tagasi Anneli juurde, et seal veel sauna ja lõkkeõhtu korraldada. Väga mõnus oli!

Järgmisel hommikul alustasime päeva seenefarmi külastusega, mis asus samas Üdruma külas ja mis Avatud Talude päeva korras oma uksed huvilistele avas. Käisime ekskursioonil ja ostsime seeni ka kaasa. Siis pidid aga Reet ja tema lapsed lahkuma Tallinna suunas kuna Rhead ootasid ees võistlused. Meie aga suundusime Lihula toidupoodi ja siis kodutalu õuele erinevaid töid tegema ning õhtul suundusime uuesti seenefarmi, kuna seal pidi kontsert olema. Jõudsime seal ka veel eronevaid seenetooteid maitsta, ning erinevaid jooke proovida. Kontserdi algust aga me ei jõudnudki ära oodata, sest tund aega peale väljakuulutatud aega endiselt midagi ei toimunud. Läksime siis hoopis Kullamaa järve ujuma :) Õhtul jällegi grillisime ja seekord grillisime ka seenefarmist kaasa ostetud seeni, mis olid väga head.

Järgmistel päevadel tegelesime veel koduhoovi töödega, mina sain veel muru niita, siis kohendasin lõkkeaseme kohta, kuna see oli meil mägiseks läinud, veidike korrastasime ka tormiga langenud puid. Ning ühel ilusal päeval saabusid Serko, Henna ja Neela ning loomulikult Roki :) Claral ei olnud selle üle just ülevoolavalt rõõmus meel kuid eks ta leppis olukorraga. Roki oli muidugi väga rõõmus kui ta autost välja sai, nii et ta tegi oma kakssada tiiru ümber hoovi, ning alles siis hakkas kõike ja kõiki nuusutama. Ning siis tegi igaks juhuks veel 100 tiiru ümber hoovi. Selle aja peale vaatas Clara teda juba üsna nõutu näoga ja suundus siis vaikselt laua alla oma kohale lebama. Ning muud naised suundusid Kullamaa järve ujuma ja võtsime ka Roki kaasa. Rokile muidugi ujumine meeldis väga! Eriti tore oli muidugi puupulka taga ajada. Ning õhtu lõpetasime jällegi grillimisega. Järgmine päev kulges suhteliselt sarnaselt: veidi tööd, väikesed puhkehetked, miskite asjade ajamine, siis saabusid Jan ja Mirjam, kes lõpetasid väliköögi sarikate paigalduse, ning siis oli jällegi käes saunatamise ja grillimise õhtu. Kesknädalal lahkusid Serko ja co, ning kuna vihma sadas, siis pakkisime ka meie asjad kokku ja suundusime Tallinna poole loomulikult läbi Ristil asuva burgeriputka! See oli ikka endiselt tasemel.

Järgmisel päeval olime Reeda ja Anneliga kultuursed ja külastame erinevaid näitusi. Kokkusaamine oli meil sujuvalt Kadriorus ja seega istusime Katharinenthali kohvikusse ja varsti oli kell sealmaal, et kui me kohe muuseumisse ei suundu siis pannakse need kinni ja me ei jõuagi kuhugi. Mina muidugi ajasin veel segamini, arvates, et Adamson Eric ongi Mikkeli muuseum, kuid selgus, et see hoopis Vanalinnas - hüppasime siis trammile ja külastasime Adamson Ericu muuseumis Olev Subbi näitust, mis oli väga ilus kuid üsna väike. Siis jalutasime veidike vanalinna vahel, kohtusime Heraga, ning istusime Pierre šokolaadikohvikus. Ja peale seda suundusime Anneli juurde Harju tänavale kuid meile jäi ette Vivian Vau kingapood, millest me muidugi läbi läksime ja nõrgemad omale kalleid kingi soetasid! Aga need on nii ilusad!

Õhtu lõppeski uutes kingades 😜

Järgmisel päeval aga suundusime Tartusse, kuna Reet oli meile vahendanud teatripiletid.

Teater möödus rahulikult, veidikese vihmaga, ning siis suundusime erinevatesse toredatesse joogikohtadesse, vahepeal ilma ja inimesi uudistades. Rahvast oli igal pool palju ja kõik olid ülendatud meeleoluga, nii et üsna huvitav oli!

Hommik algas Trikster Tihane nimelises lokaalis, ning siis suundusime meie Anneliga linna peale jalutama, Reet ja Agne aga Pühajärvele spordilaagrisse. Tartu oli jalutamiseks täitsa tore koht, hunnik ilusaid pitsmaju ja maniküüritud hoove! Ning mõnus jõepromenaad. Kuid peagi jõudis kätte meie rongiaeg ja me tulime siiski pealinna poole tagasi.

Jalutasime läbi Vanalinna Harju tänavale, seal vahetasime riided ja suundusime lõpuõhtut veetma, Chakra restorani. Sesl oli endiselt väga hea toit, suurepärane teenindus, ning üldse oli üks tore õhtu.

Pühapäeva hommikul suundusime uuesti Vanalinna jalutustuurile, kõik vaateplatvormid uudistasime üle, ning ka minu lemmiku Laboratooriumi tänava, tegime peatuse Suurtüki tänava vegan kohvikus, kuhu saabusid ka Mia ja Cara Mi koos Pavlikuga, kes meil suvevaheaega veetis. 






Pavlikule vanalinn meeldis väga, ja eriti meeldis talle Reidi tee :) Me saatsime nimelt Anneli laevale ja siis suundusime mööda Reidi teed patseerima. Cara Mi kimas tõuksiga ja oli väga õnnelik. Veidi enne Russalka monumenti, hakkas Anneli laev sadamast liikuma ja me lehvitasime talle ja tema meile... Siis sõime väikese snäki, ehk siis friikad tšillidega ja peale seda suundusime bussi peale, et koju saada. Õhtul käisime veel meres ujumas.


Uus nädal algas lastel tädiga koolivaheaja veetmise tähe all ja seega kimasime Viru rabasse, et sealses rabajärves ujuda. Pavlik kukkus ka korraks vette, kuid kuna tal on üsna tugev karvakasukas, siis ta jäi ilusti pinnale hõljuma ja ei läinud isegi väga märjaks. Tagasiteel käisime Kuusalu burgeris söömas, mis oli igavesti tore koht!



 

Teisipäeval käisin Itiku juures, kus veetsin terve päeva. Suur Siim tegi meile burgereid, ning me sõime ja jutustasime, siis käisime väikese Siimuga metsas ja rannas, mina ujusin, korjasime mustikaid, väike Siim ei saanud sellest kontseptsioonist aru, et miks neid peaks küll ämbrisse korjama kui võiks vabalt kohe suhu korjata...


Kesknädalal käisin emaga Kelvingi metsas jällegi mustikaid korjamas, seekord põhiliselt ikka ämbrisse :)

Siis abistasin Reeta, et tema uus mööbel IKEAst ära tuua, ning veidi jõudsime ka vana lahti võtta ja uur kokku panna, ning siis kimasin Kätlini ja Jeziga õhtusöögile. Käisime Väike Rataskaevu 16 nimelises kohas ja see oli ikka väga hea. Kätlini ja Jeziga on alati tore kokku saada ja nalja saab muidugi palju, nii ka seekord. Väga tore oli! Ja lootust on, et nüüd hakkame ehk tihedamalt kohtuma, kuna Kätlin otsustas töölt lahkuda ja nad kolivad alaliselt Eestisse!

Õhtusöögi ajal sain ka maili töölt, et mind on ka augustikuuks saadetud sundpuhkusele! See teade mulle muidugi ei meeldinud, kuna mul oli kodus juba kohver pakitud, et esmaspäeval Londonisse lennata ja veidikene tööd teha. Kuid nii lihtsalt see ei läinud.

Juulikuu lõppes veelkord Reeda juures mööbliga, siis saabus ka Anneli, ning mööbel läks sujuvalt üle veiniks, ning peagi oli aeg nii hiline, et pidime asuma koduteele.

Järgmisel hoomikul suundusin aga emad-tütred pundiga Peipsiääre reisile.