Teisipäev, 29. mai 2012

Esmaspäev


Ohh nende nädalapäevadega on mul väga keeruline. Kuupäevadega läheb mul paremini, nimelt on mu kell nii tark, et näitab mulle iga päev mis kuupäeva parasjagu on. Nüüd otsin siis omale uut kella mis näitaks ka nädalapäeva J
Brighton oli väga tore ja suvine – nimelt on saareriiki lõpuks saabunud soojus ja päikesepaiste J
Jalutasin Brightonis veidike linna vahel, siis nende kuulsal rannapromenaadil ja siis tutvusin kohaliku Kuningliku Paviljoniga – mis oli siis kuningas George IV ajal kuninglikuks residentsiks. Loss-paviljon oli väga ilus – kahjuks seal sees pildistada ei tohtinud seega on need pildid mul jällegi vaid mälus. Eriti sügava mulje jättis siseruumidest sealne köök, mis oli tolleaegne kõige moodsam köök. Ajavahemik oli siis 1787-1823, mil kuningas George selle lossi ehitas ja kasutas. Peale teda võimule saanud valitsejad ei kasutanud enam antud kohta nii usinalt kuninglikeks pidudeks ning nüüdseks ongi seal täies mahus muuseum. Kindlasti tasub see muuseum vaatamist ja kuulamist, oli teine väga ilus koht.




Ja linn ise oli ka väga tore ja selline suvine, ning igas vanuses inimesi täis. Siin veel paar pilti kesklinnast ja promenaadist.




Vahepeal olen juba jõudnud kiirelt käia Ammanis ja täna lähen uuesti Ammani – seekord veidi pikemaks, ehk siis 2 päevaks. Ja kuna nüüd on mul ka fotokas (laenatud Anneli käest) siis üritan ka mõne pildi teha.
Saabudes tagasi Ammanist kiman otse aga Strasbourgi, omi vanu tuttavaid vaatama ja head Alsassi PinotGris’d jooma ;) Kohtumiseni!



Neljapäev, 24. mai 2012

Beirutist Brightonisse :)


Hommikul saabusin Beirutist ja nüüd kohe istun bussi peale ja sõidan Brightonisse, siinset suvepealinna üle vaatama. Kuna temperatuur on vahepeal kahekohaliste arvudeni tõusnud, siis tuleb ju üle kontrollida kas suvepealinnas on kõik suvehooajaks valmis.
Beirutis oli väga tore – nagu alati. Seekord oli erinevate mässude ja streikide tõttu meil keelatud kesklinna poole minna ja seega võtsin ette reisi hoopis Byblosesse (Jubayl). Maailma vanim alaliselt asustatud linn oli armas ja pigem jättis väikese mereäärse küla mulje. Linnas oli palju katkisi kive ja palju maju mis olid ehitatud nendest katkistest kividest.




Byblos on ka tuntud selle poolest, et siit arvatakse pärit olevat ka foiniiklaste tähestik. See oli ka kaunilt klaasi taha paigutatud ühes katkistest kividest ehitatud muuseumimajas J





Mereäärne osa linnast oli eriti armas ja nagu mere ääres ikka, pakuti ka erinevaid mereande – ise mugisin ikka merekarpe, maitsesid hästi ;)






Siin ka pilt minu seekordsest matkakaaslasest Elenast, kes vahetab oma matkaplätusid linnakontsade vastu:


Ja paar pilti ka meie õhtustest üritustest:





Ja siin ka minu lemmiklaulu pildiversioon, ehk siis "Tantsupidu suusabaasis" - kas tunnete ikka villaste sokkide lõhna?




Eile hommikul käisime aga pea terve meeskonnaga (ehk siis nais-osaga meeskonnast) kohalikus külas ilusalongis ja tegime ennast homseks lennuks ilusaks. Kui mina istusin maniküüri laua taga siis kohalik neiu küsis, et kas ma olen Inglismaalt ja ma vaikselt vastasin, et olen Eestist. Selle peale ta vaatas mind suurte silmadega ja oli näost valge kui kasetoht – ma arvasin et pean nüüd tegema kiire geograafiatunni kuid … tütarlaps küsis, et kas ma ikka tean mis eestlastega nende riigis juhtus alles hiljuti. Ma ütlesin, et tean ikka ja et see oli juba eelmisel aastal ja poisid on kodus tagasi ja raamatugi juba välja andnud. Ja et eks igast hulle, kes inimesi kinni tahavad hoida leidub igas riigis. Tütarlaps oli ikka murelik, et kas ma ikka tunnen ennast turvaliselt Liibanonis käies – julgesin arvata, et ega ma ennast hullemini siin küll ei tunne kui mõnes Londoni äärelinnas.
Hiljem arutasime nii eestlaste kinnipidamist, kui üldises plaanis Iisraeli-Araabia konflikti ja selle ajaloolisi tagamaid ka meie meeskonna purseri ja esimese ohvitseriga – tore on kui meeskonnas on inimesi, keda huvitab maailm ja asjad selle sees, selliste inimestega suheldes saad ka ise targemaks, eriti hea tunne on aga kui saad ise kaasa rääkida J Tunned ennast ka suure ja tugevana ;)
Aga nüüd ootab mind Brighton J

Laupäev, 19. mai 2012

Porvoo


Kohtumine Anneli ja Reedaga oli tore nagu alati J Olime koostanud küll suursuguse programmi, et mida me kõike selle külaskäigu ajal teeme – paraku teeb elu ja aeg omad korrektiivid ja seega väga palju sellest programmist me täita ei suutnud. Siiski tegime sauna, käisime väikesel metsamatkal, veidike kolasime mööda poode ja loomulikult pläkutasime niisama.
Matkarada oli Hiidenkirnu nimeline väike rada, mida ümbritsesid suured rändrahnud ja nende sisse moodustunud augud. Rada oli küll lühikene kuid looduslikult väga kaunis.



Ühest kiviaugust leidsime ka konna ja arvasime et peame teda sealt päästma – see oli selline lõbus päästeoperatsioon, mis paraku eriti kaugele ei viinud – jätsime konnale siis vaba valiku, ehk et kui ta soovib siis ta võib ise mööda puud mille talle sinna auku jätsime välja ronida.





Matkalt koju tagasi jõudes tegime veel kiire lõkke ja grillisime mõned vorstid ning ka vahukommid ja meie lõunasõõk toimus õues, päikesepaiste all – see vast oligi reisi parim hetk, et sai õues laua taga istuda ning päikest nautida J

Saun oli ka muidugi mõnus, sest asjad mida harva saab on ju head. Samuti olid väga head keedetud kartulid ja Estrella kartulikrõpsud – viimastest olen ma oma isu vast pikemaks ajaks täis söönud – keedetud kartulid olid aga lausa jumalikud J
Mängisime ka paar partiid Ligrettot – selle vist võitis Nora J Ja siis tegime suurte inimestega ka kiire Eesti mängu ja vaatamata Anneli poolt soetatud ajaloo raamatule tuli siiski võitjaks ei keegi muu kui Reet. Nii et raamatuid tuleb ka lugeda mitte lihtsalt poest koju tuua ;)
Muudest uudistest niipalju, et sain lõpuks oma uue graafiku ning praeguse seisusga tundub, et tulen kodumaale jaanipäeva tähistama. Seda küll väga lühiajaliselt kuid lõkke tegemise ajaks peaksin kohal olema – seega ootan huvitavaid pakkumisi lõkke tegemise koha suhtes -:)
Nüüd istun jällegi lennukis, mille nina on pööratud Londoni suunas ja homme ootab mind vana hea tuttav – Moskva.