esmaspäev, 24. november 2014

Tervislikud suupisted

Peale puhkust hakkasin kohe kiirelt lendama ning kui vaba päev saabus siis sain telefonikōne kapten Veikolt, kes oli juhuslikult sattunud Londonisse. Arvasime paremaks kokku saada ja veidike juttu puhuda. Sobivasti sadas vihma, ning seega istusime pubis ning juttu jätkus kauemaks :) Nii tore on toredaid inimesi kohata, ja nendega aega veeta :)
Järgmisel päeval ootas mind Barcelona ja nagu te teate siis see on mu lemmiksihtkoht, vōi üks lemmikumaid. Tegin kiire riietevahetuse ning kimasin linna peale. Väike jalutuskäik ning maandusin Placa Reial'il. Ning järjekordselt astusin ämbrisse restorani valikuga. Ma luban, et järgmisel korral ma ei kipu oma väljakule sööma vaid teen seal vaid joogi ning söömisega tegelen mōnes teises kohas. Aga väljak ise on ilus ning suursugune :)



Jalutasin ka läbi La Ramblase ning uurisin kōiki elavaid kujusid, eks oma rasket igapäeva leiba selle tänava ääres teenivad. Nad on väga toredad ning justkui kuuluvad La Ramblasele, samuti nagu lillepoed :) Kohtusin ka hr. Kolumbusega, kes endiselt näitas suunda oma avastatud mandri poole. Ja mu lemmik tollimaja oli ka omal kohal :)





Järgmine päev oli aga sihtkoht München - seda olin ma ammu oodanud kuna mu kätekreemi tagavara vajas täiendamist ;) Ja ei ole paremat kohta kui sakslaste DM pood. Ja nagu seal poes ikka, satub korvi nii hädavajalikke asju kui ka mitte nii vajalikke. Ōnneks on käsipagasiga reisides kerged mahupiirangud ning osad mittevajalikud asjad jäid minust siiski maha ;)
Ja ükski saksamaa peatus ei saa mööduda ilma soolakringlita, seega otsisin kohviku ning mugisin oma soolakringlit vaadates kuidas maailm minust möödus :)
Tagasi hotelli jōudes oli aeg nii kaugele jōudnud, et tuli hakata magamisega tegelema. Öösel ärkasin ning panin selga kampsuni (!!) kuna mul oli nii külm! Ja siis magasin edasi, kampsun seljas ning loomulikult sokid jalas ;)
Edasi ootas mind üks uus sihtkoht - Kiiev. Lend on meie graafikus edasi-tagasi, ehk et lennukist me ei lahku kuid eelnevalt ei olnud ma siin lennufirmas antud liini lennanud ning ei teadnud mida oodata. Lend möödus rahulikult, reisijad olid rōōmsad, et keegi nendega suhtles pea-aegu nende keeles. Meeskond oli samuti tore, eriti tore oli purser kes hoogsalt ōppis erinevaid sōnu erinevates keeltes ning siis uhkelt neid kasutas, ta oli väga armas ning elurōōmus, ning mis peamine, tundis oma tööst rōōmu :) Viimasel ajal on meie firmas veidike keerulised ajad ning plaanitakse suuri muutusi. Muutused aga ei ole loomulikult meelepärased eesliini töötajatele, eriti meile, kes me igapäevaselt puutume kokku meie klientidega. Ja ega need muutused meile loomulikult miskeid paremaid tingimusi ei paku, pigem tahetakse meilt rohkem töötunde vähema puhkeajaga kuid seda kōike sama tasu eest :) Ja selle kōige taustal on loomulikult töötajaskond suhteliselt pahane juhtkonna peale ning inimesed, kellele niigi ei meeldi töö mida nad teevad, on veelgi kurjemad kōige ümbritseva suhtes. Minu pika jutu mōte on see, et tore on kohata inimesi, kellele meeldib nende töö ning kes seda endiselt mōnuga teevad. Meie tolle päeva keeleōppijast purser oli just selline tore inimene! Ja selliste inimestega koos lennates on töötegemine lausa lust!
Tore oli sel päeval ka see, et koju jōudes oli mulle üks tuttav saatnud pildi minust - nimelt lendasime üle tema kodumajast Saksamaal ning ta ei pidanud paljuks end siis ōue sättida ja minu lennukist pilti teha. Ja mina nüüd jagan seda ka teiega:


Järgmisel päeval lendasin Pariisi, see on üks meie kiiremaid lende - nii umbes 40 minutit. Kuid samas ei ole olemas kiiret Pariisi, sest sellel lennul on alati midagi toimumas, kas 3 tunnine hilinemine, kas keegi streigib, kas kuskil on udu, mis segab seda lendu. Minu rekordid ulatuvad ikka 12 tunni juurde ja seda ühe väikse, kiire Pariisi kohta. Elu on isegi mind ōpetanud, et kui mul on graafikus Pariis, siis ma suuri plaane peale seda lendu ei tee - ei ole mōtet omada teatri ega kinopileteid sel päeval ;)
Kuid, seekordne Pariis oli väga ōigeaegne, ei miskeid sekeldusi selles vallas. Meeldejääv oli lend aga selle poolest, et üks vanem härra, ütleme nii üle seitsmekümne aasta vana, küsis minult, nähes meie pakutavaid suupisteid - kartulikrōpsud, küpsis, pähklisegu - et kas meil miskeid tervislikemaid suupisteid ei ole. Mina vastasin, et härra, elamine on üks igavesti ebatervislik tegevus üldse aga kuna me elame üks kord elus siis väike ebatervislikkus ühel lühikesel Pariisi lennul on lausa hädavajalik ;) Härra arvas selle peale, et ta vōtab siis igast suupistest ühe.

Kuna mul on nüüd oma köök, siis aegamisi ikka kasutan selle erinevaid vorme – siin on pildid minu köögikasutamise tulemustest ;)



kolmapäev, 19. november 2014

Puhkus

Puhkus möödub alati jube kiirelt aga selle ootamine vōtab väga pika aja. Nii oli ka seekord. Algas kōik muidugi selliselt, et kōigepealt jäin ma Kopenhageni poole suunduvast lennust maha ja seda mitte kohtade puudusel vaid hoopis ajaliselt :) Aga nagu ikka igal halval on omad head ja see mahajäämine tähendas seda, et sain kokku Alaniga, kes terminalis aega surnuks lōi, et minna ōhtul oma emale külla. Suundusime siis koos terminali pubisse jooma, sest mismoodi Sa veel aega surnuks lööd. Teel pubisse möödusime aga turvakontrolli järjekorrast, mis oli nii pikk, et ma oleksin seal seisnud oma lüheldase puhkuse esimesed päevad ka veel. Siis meenus Alanile, et nad olid saanud miski teate meie terminali turvakontrolli kohta sel päeval, et see pidi olema töötajate puudusel eriti pikaldane. Kogu seda infot arvesse vōttes, arvasin paremaks suunduda veelgi hilisema Helsingi lennu peale, mis väljub kolmandast terminalist. Soetasin aga uue pileti ning siis asusime oma jookide kallale. Need maitsesid hästi nagu alati ja juttu jätkus ka kauemaks. Peagi oligi aeg minul suunduda rongi peale, mis mind kolmandasse terminali viis ning Alan suundus bussi peale, mis ta emale külla viis.
Edasine reis koju möödus vahejuhtumiteta ning peale keskööd olin juba omas kodus voodis ning kohvergi lahti pakitud.
Järgmine hommik algas aeglaselt, lōunal sain kiirelt kokku Reedaga, siis kohtusin kiirelt Itaga ning ōhtul oli bronnitud restoraninädala raames ōhtusöök La Bottegas, koos "revalistidega" ehk siis endiste töökaaslastega hotellitöö päevilt. Juttu jätkus kauemaks, söök oli hea, eriti hea oli pearoaks olnud liha ning punane vein ;) Teenindus oli selline tujutu kuid ega me eriti rohkemat ei tahtnudki.
Kolmapäeval külastasin oma vanaema - tema on meil natukene vanemaks jäänud ja osad asjad ei seisa tema vanas peas enam meeles. Mind ta veel mäletas ning tal oli ka hea meel mind näha aga muu jutt oli tal oma maailmast ;)
Siis kimasime emaga poodi, kus ma täiendasin oma Kalevi shokolaadi tagavara ja muud vajalikku kodumaist.
Ōhtul oli restoraninädala ōhtu jällegi, seekord Reet ja Co'ga ning restoraniks oli Mix. Enne juba kui toitu tarbima hakkasime leidsin mitu plussi selles kohas - peamine neist oli aga see, et seal ei olnud wifi't ;)
Teenindus oli samuti superluks, noormees kes meie lauaga tegeles teadis mida ta teeb ning teadis ka mida ta meile pakub ning millist veini sinna kōrvale pakkuda. Toiduga oli aga veidi teine lugu - eelroog mulle maitses, pearoa juures oli minu jaoks liiga palju maitseid taldrikul koos - suurepärane oli neist aga sibula marmelaad, ning magustoidust olin sunnitud loobuma kuna peenemest peen suitsusigari creme brulee oli minu jaoks liiga suitsune :)






Enne restorani jōudmist tegin meie ilusast pealinnast ka paar pilti :)





Ja ka peale restoranist väljumist tegime pilti:


Järgmine hommik oli veidi hell olla, aga peale väikest kohvi ning kaerahelbeputru tuli juba tugevam tunne ;) Siis käisin kiirelt arsti juures, kes kirjutas mulle jällegi miskid uued katserohud, eks näis kaua ma neid vōtta jaksan.
Siis saabusid külla Ita ja Siim, ning Siim hakkas erinevaid asju parandama, mis ema vahepeal oli katki teinud ning Ita küpsetas emaga pirukaid, mina aga olin lihtsalt ilus :)



Peale esimese vahetuse külaliste lahkumist, tegi ema veel kiirelt hatshapuri ning uued küüslauguleivad ning siis saabusid uued külalised - Reet koos laste Rhea ja Heraga. Rhea oli külakostiks küpsetanud küpsiseid, mis olid väga maitsvad ning magusad ;)



Reede hommik algas sugulaste kokkutulekuga Mamma juures, kohal olid Mamma, Zelda, Ester ning Ruth. 


Kokkusaamine möödus sōbralikus ōhkkonnas, ning peagi suundusid nooremad inimesed linn peale asju ajama. Ehk siis peale kiiret pubi külastust, läks Zelda miskeid omi asju ajama ning meie emaga saime kokku Lauriga, kes laenas meile oma auto, et me saaks suunduda Krisi juurde. Sōit pimedas ning vōōra autoga, oli veidike hirmutav aga ma sain sellega hakkama ning Krisi juurde saabusime tervete ning rōōmsatena. Koheselt kattis end lauake, ning lapsed tōid kōik lauamängud lagedale, mida me siis kiiruga mängima hakkasime.



Kuna minu Lauknale mineku üheks plaaniks oli Axliga jahile kaasa minna järgmisel hommikul, siis tegi Axel mulle kiirkursuse terrassil. Selleks tuli selga panna selline kostüüm:


Ja kuna väljas oli sobivasti pime siis uurisime ümbrust läbi miski eriti peene optika, mis näitas kaugele ning valgustas ka:


Paraku ühtegi looma me ei näinud J
Hommik algas uniselt, juba öö oli väga segane, kuna Krisi juures olev temperatuur minule eriti hästi ei sobi, siis keset ööd kolisin alla magama – seal oli veidike õhku ka lisaks 42 kraadile, mis ülemisel korrusel valitses. Õues sadas laia vihma, ning ma sain aru, et minu jahile minekust ei tule suurt midagi välja. Seega lahkus Axel üksinda ning naised arvasid targemaks minna Haapsallu veekeskusesse.
Enne tegime kiire tiiru kaltsukates, siis ühes tuntud kohvikus, seal linnas – ei soovita seda kohta enam, ei ole seal endisaegset hiilgust ega maitseid, ning siis kimasime veekeskusesse. Olime tükk aega seal ainsad kliendid, ning seega tundsime veest ning köikidest atraktsionnidest suurt rõõmu J Ainsast torust lasime alla üksinda, kaksinda ning ka kolmekesi korraga – jube tore oli!
Teel kodu poole püüdsime ühe kala, mis maitses suurepäraselt:


Ja koju oli saabunud ka Axel, kes oli kaasa toonud veidi jahikosti, millest me tegime selliseid võileibu:


Edasi mängisime jällegi paar kiiremat lauamängu, ning siis tegime võistlusmänge sellistele tegelastele:


Paraku nad eriti ei osalenud nendes mängudes, vaatasid pigem niisama huvitatult ringi ning nuusutasid ümbrust.
Pimedal õhtutunnil arvasime Krisiga, et nüüd on tagumine aeg hakata iluprotseduure tegema ja nii saidki minu küüned, kulmud uue kuju ning värvi J


Hommik algas tordi tegemisega – sest oli ju isadepäev. Peakondiiter Cara Mi tegeles tordi kaunistamisega, kirjutades sinna peale päevakangelase tiitli. Millest alustaksite sõna ISSI kirjutamist Teie? Loomulikult i-tähe täppidest! Need olid esimesena paigas ning siis tulid aega mööda ka muud tähed ning peagi oligi tordi peale kirjutatud issi ;)



Peale kohvijoomist suundusime meie emaga Põhjaka mõisa, kokkusaamisele emad-tütred. Sealne restoran on oma kutset mulle ammu edastanud aga kuidagi ei ole see koht mulle tee peale sattunud, seekord siis arvasime eraldi reisi teha. Ja kindlasti oli see koht seda eraldi ettevõtmist väärt. Toidud olid ilusad ning ka väga maitsvad. Ja juttu jätkus muidugi kauemaks.






Pühapäeva õhtu lõppes Kristiine kaubanduskeskuses nagu nädalavahetus ikka ;) Soetasin omale uue kohvri ning siis suundusin seda koju pakkima!
Järgmisel päeval ootas mind veel külastus juuksurisse ning siis kohtumine Kristiga ning Johannaga – jutu käigus saime aru, et meie kodumaa on nii väike – nimelt käib Johanna samas ratsutamistrennis kus Mia ja Cara Mi ;)
Ja nii see puhkus kiirelt mööduski.
Teisipäeva hommikul oli mu kõige suurem mure, et ma kindlasti istuksin autorooli ning sellega sõidaksin lennujaama, et see siis parklasse Anu ootama jätta, kes peale lõunat selle sealt saabudes jälle ära võtab. Kuna ma ju ei ole harjunud autot omama enma siis kartsin, et kogemata siiski tellin takso ning unustan auto maja ette. Õnneks nii ei juhtunud ;)
Järgmine mure oli mul lennujaama turvakontroll – kuna mu ilus uus kohver sisaldas selliseid asju:
- vihmavari
- mini-grip kotikeses veidike imelist pesupulbrit
- potilill, mis võtab suitsuhaisu
- hunnik valuvaigisteid
- teine hunnik hormoontablette
- mõned pakid tampoone, kuna Inglismaal minu marki ei müüda ;)
- hunnik Kalevi „crap“shokolaade
- maailma parimad Kuno Plaani juustuküpsised
- valik Joik lõhnapärleid, et suitsuhaisu peletada
Kokkuvõttes – ei midagi keelatut aga oli asju mille kohta võiks esitada erinevaid küsimusi. Kogu selle kohvriga liikusin lennujaama turvakontrolli ning olin valmis pannud erinevad vastused. Vargsi liikusin silmad maas ning üritasin end väga nähtamatuks teha....Ning see õnnestus – keegi ei huvitunud mu kohvrist ega selle sisust!
Edasi läks kõik libedalt, lennukile jõudes ootasid tuttavad näod ning Ita ja Siim olid mulle esimese ohvitseriga saatnud ka väikese tervituspaki – pakis nende oma mesimagus mesi:



Ja selle mesimagusa noodiga lõppes minu puhkus ;)

pühapäev, 2. november 2014

Kodutee ;)

Hommik,

Ma lähen käin nüüd hästi ruttu Lissabonis, ning peale lõunast võtan ette kodutee läbi Kopenhageni. Nii, et kui kõik hästi läheb siis ehk juba täna õhtul kohtume :)
Ilusat päeva!