Pühapäev, 23. märts 2014

Tervenemine

Minu tervenemisprotsess on seekord eriti aeglane. Ja pole näha, et see kuidagi edeneks kuhugi poole. Ma olen küll kogu aeg käinud ka tööl ehk et ei ole ka korralikult haige olnud aga käisin lausa arsti juures kuna ühel hommikul ärgates oli mulle näkku tekkinud miski lööve ja ma hakkasin seda sarlakite lugu tõsisemalt kartma. Arstitädi, Coca Cola purk käes, vaatas mind ja arvas, et sarlakeid ei ole aga et on hoopis häälepaeltepõletik ning kirjutas hunniku antibiootikume ning palus parem vait olla ;) Ja kuna kõrvad olid puhtad siis suundusin selle teadmisega lendama. Paar päeva ei olnud kõrvadel midagi häda aga siis said ka need oma osa kätte – nüüd on vahel lukus, vahel lahti, õnneks valu nad ei tee. Eile soetasin omale lausa vitamiinid sest üldine vilets olemine ning kohutav higistamine mis mind aeg ajalt tabab ei taha kuidagi taanduda. Loodan, et kevade algusega saavad ka minu tervisevaevad otsa ja ees ootab vaid ilus elu ;)
Vahepeal käisin siis veel oma viimasel Helsingi reisil – nii kurb, kurb! Kuna Anneli oli just kukkunud ja omale saanud käe peale kipsi – väike mõra parema käe randme juures – siis arvasime paremaks tegeleda koduste asjadega. Tulemuseks oli päev otsa tolmutamist ning 4 kotitäit riideid mis tuleb nüüd kaltsukasse viia. Markku oli aga köögitoimkonnas ja tegi meile põdrapraadi, ning Ruth ja Nora veel kaneelisaiu. Keset küpsetamist läks küll ahi veidike katki kuid viisime siis teise plaaditäie naabrinaise juurde ahju ja varsti olid meie küpsetised laual, rätiku all soojas ;)





Tagasilennul, oli mul pardal kaasmaalasi lausa massides – oma 20 eestlast kindlasti. Loomulikult ei olnud kellelgi kaasas ühetgi ajalehte ;) Aga nad olid niisama toredad inimesed kellega oli vahva suhelda. Kõik suundusid Miamisse ja lubasid mulle tagasi tulles tuua delfiini ja krokodilli. Jään põnevusega ootama.
Ja siis, ja siis – ühel ilusal päeval tõi posteljon mulle ilusa ümbriku, milles oli sees alljärgnev kiri:


Ja kes nüüd siit pildilt päris hästi aru ei saa, siis …. Lugu on nimelt järgmine. Alates ajast mil ma siia riiki kolisin, olen igal aastal osa võtnud Wimbledoni piletite loosimisest. Esimesel aastal arvasin, et see oleks hea kingitus mu väiksele õele, kelle on tennisega vähe pikem suhe. Loomulikult ei ole ma ühelgi aastal osutunud selleks valituks, kellel on siis võimalus osta suure tennise pileteid. Ja kui me sel aastal otsustasime Krisiga, et lähme igal juhul Wimbledonile, et kasvõi aia taha kiibitsema….siis saabus minu postkasti see kaunis ümbrik ning teade seal sees, et ma olen osutunud valituks ning mul avaneb võimalus soetada 2 piletit, keskväljakule, päeval kui mängitakse meeste veerandfinaale ;) Ja nüüd siis sain Krisile tema 30 juubeli kingituse pidulikult üle anda – see jooksis muidugi kohe poodi, kleiti soetama millega maasikaid ja koort süüa J

Ja veel üks uudis – ma tulen järgmine nädal korraks kodumaale – saabun teisipäeva hilisõhtul ning lahkun laupäeva varahommikul – kel huvi kohtuda, helistage ;)

Neljapäev, 13. märts 2014

Kevad ;)

Meil on siin ülepäeviti kevad, eile oli küll see päev kui oli tali jällegi, täna on jälle kevade päev J
Aga muidu olen vahepeal käinud Helsingis – koduseid asju tegemas ja Noraga tema kooliasju õppimas. Ühtlasi tegime ka fotoseeria kohalikest UFOdest, päikeseloojangu taustal.



Siis avastasin uue hommikuäratuse viisi: võtad kaks potikaant ja lööd neid omavahel kokku – jube tõhus ja Nora ärkaski selle meetodi peale suht ruttu üles ;)
Edasi saabus paar edasi tagasi elndu – nende seas ka Marseille, kus jäin silma tervele reisivale perekonnale – ema, isa ja poeg, vanemad nii 50ndates ja poeg umbes 20nene, kes mind endale Marseille’sse külla kutsusid J Suht naljakas olukord, ei teagi kuidas seda nüüd võtta, esialgu ei ole nende kutset küll veel väga tõsiselt kuulda võtnud.
Eelmisel nädalal käisin ühe tänuliku reisijaga õhtustamas – restoran oli tore ja vestlusteemad maitsva õhtusöögi juurde olid ka huvitavad.
Siis lendasin Amsterdami ja veetsin seal, tegelikult küll Haarlemis, terve päeva. Nimelt asub meie hotell Haarlemis ja seega arvasin selle väikese linnakesega tutvust teha. Oli väga tore koht, päeva teises pooles tuli ka päike välja.










Kohalikult sushikohast leidsin sellised kaunid sushid valikust – seekord ma küll neid ei proovinud ;)
Nii armsad karu-sushid - seega siit idee, teeme ise kodus järgi :)


Hotelli aknast jälgisin aga sellist lennukite mängu:



Järgmine päev ootas mind uus sihtkoht ja selleks oli vana hea tuttav Praha. Oli laupäev, rahvusvaheline naistepäev ja seega linn rahvast täis. Naised olid köik lillesülemitega ning mehed niisama äraseletatud olekuga.




Ja palun mulle seletada, mismoodi see ülemine meeskodanik siin istub:



Tagasi Prahast lendasin purseriga, kelle tütrel oli just avastatud sarlakid ja nagu ikka leiab siga pori ja seega ka mina ;) Igal juhul on mul nüüd olnud kaks vaba päeva, ja need olen veetnud voodis ja kõrget palavikku omades ning kurguvaluga võideldes. Momendil on päris sarlakitest puudu vaid punetav nahalööve. Eilne palavikurekord oli lausa 39.6 mis minu jaoks on lausa ennekuulmatu. Täna on mul juba suht hea olla ja homme plaanin ikka Helsingisse lennata ja teistegagi oma head haigust jagada J Nii, et püsige ikka terved!