Eile lendasin jällegi Moskvat, ja jällegi oli väga tore. Meeskond oli suurepärane, Brett, David, Paul ja mina. Nalja sai ja reisijad olid meiega väga rahul.
Ainuke mure mis mind seal lennul tabas oli, et mu kõrvad läksid lukku ja enam lahti läinud. Samuti kadus mu hääl, õhtul suutsin veel veidike rääkida kuid hommikuks ei tulnud mu suust enam piiksugi.
Õhtul läksin veel lennujaama apteegist läbi ja soetasin omale erinevaid medikamente, et kuidagi kõrvad lukust lahti saada. Öösel panin kella helisema ja manustasin iga nelja tunni järel tableti, mis peaks vähendama minu sisekõrvas olevat rõhku ja seega mu kõrvad avama uuesti maailma helidele. Hommikul tunduski mulle, et kõrvad juba kuulevad üht-teist kuid kui emale helistasin siis sain aru, et rääkimises ma eriti tugev ei ole. Seega veetsn tänase päeva arsti juures käiguga ja selgus, et mul ühes kõrvas põletik ja miski ilusa nimega teine diagnoos oli tal veel varuks minu kohta…aga seda ma enam ei mäleta. Lendama ei saa ma ka homme ja seega jääb minu uue aasta vastuvõtt Ammanis seekord ära ;) Mul on muidu täitsa normaalne olla ainult kõrvad on lukus ja häält ei ole. Seega etendan hea naise rolli – pilt on, aga häält ei mingisugust ;) Nii, et kui keegi soovib mulle midagi öelda siis palun tehke seda kirjalikult – lugemisoskus on mul veel säilinud.
Ja kuna mul ei ole ühtegi plaani vana aasta ärasaatmiseks siis olen avatud kõikidele kutsetele ja ettepanekutele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar