Inglismaal käidud ;)

Käisin Sallyl külas – kes ei tea siis Sally on üks tore briti tütarlaps, kellega me kohtusime aastal 1995, Tallinnas, Briti Nõukogus ja meie tutvusele aitas kaasa Karumsi kohuke, õigemini meie mõlemi Karumsi kohukeste tarbimine.

Sally on huvitava elukäiguga – nimelt oli ta aastaid inglise keele õpetaja, seda nii Eestis, Kreekas kui Camerunis ja siis ühel päeval otsustas ta, et nüüd on aeg hakata täiskasvanuks, läks ülikooli ja lõpetas mille …. , loomulikult õigusteaduskonna. Praegu töötab siis advokaadina Londonis ja elab Londonist väljas, Suffolki maakonnas, väikeses külas nimega Mickfield, koos oma abikaasa David’i ja pea-aegu 3-aastase poja Harry’ga. Kõik nad kolmekesi on ka Eestis käinud sest miski osa Sallyst on sinna maha jäänud – veetis ta ju Eestis pea 8 aastat ning nagu ühele korralikule keeleõpetajale kohane ei pidanud ta paljuks ka eesti keelt õppida. Siiani ei ole ta ka seda keelt unustanud ja vestlusesse heidab vahest mõne ootamatu eestikeelse sõna või siis küsib täiesti ootamatult et kuidas see ja teine asi nüüd eesti keeles kõlaski. Ühesõnaga on ta üks väga tore Pipi Pikksukk, elurõõmus ja abivalmis inimene ;) Ja nüüd ma siis käisin tal külas. Oli väga tore koht ja oli väga lõbus ja arutlusterohke nädalavahetus või siis pool nädalavahetust. Sain ära küsitud kõik oma lollid küsimused muredele mis mind siinses ühiskonnas selle paari kuu jooksul on jäänud vaevama. Nagu näiteks, et mis on “mince pie” sees – seal ei olegi hakkliha mis esmasel kuulmisel mulle tundus selle sisuks olevat, või siis, et “Christmas day” on hoopis 25.12. ja sugugi mitte 24.12. nagu ma siiani arvasin. Ja et rong ei olegi kõige lemmikum ühiskondlik transpordivahend kuna see ei ole eriti kindel – siiani olen arvanud et siinse riigi rongiliiklus peaks olema ehk kõige usaldusväärsem. Ja siis sain ka soovitused raamatute kohta mida lugeda, et mis on selline inglise klassika mida üks selle ühiskonnaga tutvuda tahtev inimene peaks lugema – Sallyl olid loomulikult need raamatud kohe riiulis ka olemas ja seega on osa sellest valikust nüüd juba minu öökapil ootamas minu pöördumist nende poole.

Sally kodumaja oli väga ilusas kohas, sealne ümbruskond oli enamjaolt nii inglaslik kui veel olla saab – ikkagi Suffolki maakond. Väga tasane kuid ilusate värvidega, palju põlde ja väga vanu maju rookatusega. Sally maja oli ehitatud läbi mitme sajandi, vanim majaosa oli 15 sajandist J Sellega muidugi kaasnevad erinevad muinsuskaitse alased nõuded, nii et maja remontimisel on karmid nõuded ja eeskirjad ja seda enamustel majadel sealses regioonis. Maja aga oli nii suur, et pildi peale see mulle hästi mahtuda ei tahtnud, seega pilte teen järgmine kord. Kuid pildistasin hoolega kuuvarjutust – sellest lugesin muidugi alles hiljem Delfist, meie vaatasime lihtsalt aknast välja ja avastasime nii suure kuu ja pildistasime niisama teda teadmata, et see ongi varjutatud kuu ;) Siin siis parimad kuuvarjutuse pildid minu poolt:

Täna oli mul ka lennupäev – käisin Belfastis. Oli tore ja lihtne päev, ja kuna reisijaid ei olnud palju ja üks kolleegidest oli tuttav siis proovisin uuel positsioonil töötamist. Lennukis on saiajagajad ehk siis stjuardessid erinevatel positsioonidel: kõige tähtsam stjuardess on purser ehk siinse lennufirma kõnepruugis Flight Supervisor, talle järgneb L2 või L4 – see sõltub lennuki tüübist ehk siis lihtsamalt seletatuna et mitu ust on lennukil – L antud lühendis tähendab left ehk siis vasak ja number näitab ukse numbrit, nii et vasakul poolel esimene uks on L1 ja vasakul poolel olev teine uks on L2 – samamoodi on siis jagatud ka meie positsioonid. Kuna täna olime väikse lennukiga siis oli tähtsuselt teine positsioon L2 ja seda kohta ma proovisingi.

L2 vastutab siis tagumise köögi korrasoleku ehk siis kõigi vajalike asjade ettevalmistamise eest teeninduseks turistiklassi poolel, samuti peab L2 tagumise köögi korras hoidma ning ka vastutama selle eest, et kõik asjad seal on turvaliselt kinnitatud ning koristatud õhkutõusuks ja maandumiseks. L2 kontrollib ka kas tagumised uksed on korralikult suletud ning, et need on lülitatud automaatse käsitlemise peale. Lahtiseletatuna siis on iga ukse sees “slaid” ehk siis liumägi, mööda mida ohuolukorras tuleb evakueeruda ning kui lennuk hakakb oma parkimiskohalt liikuma siis tuleb uks ja seega ka slaid tema sees lülitada automaadi peale ehk et kui on vaja evakueeruda siis ukse avamise korral avaneb liumägi ning kõik inimesed saavad lennukist lahkuda selle kaudu. Kui te järgmine kord kuulete lennukis istudes lennuki liikuma hakates käsklust “Cabin Crew, prepare doors for departure” siis teadke, et nüüd lülitatakse slaidid ustes automaatse avanemise peale ;)

Lisaks sellele peab L2 täitma hunniku pabereid - kuna Euroopa Liidus armastatakse palju pabereid toota, siis tuleb seda teha ka saiajagamise juures ;) – baari tollideklaratsioon, ja veel paar aruannet, mille otstarbekusest ei oma aimu ei meie ega ka keegi teine. Kuid kuna kord peab olema siis me neid pabereid hoolsalt täidame. Ja täna ma siis proovisin esimest korda sellel vastutusrikkal positsioonil töötada. Õnneks oli mul läheduses paari nädala eest kohatud väga meeldiv kolleeg Carolyn, kes mind oma valvsa pilguga jälgis ja kui ma hakkasin midagi vales suunas tegema siis mind sõbralikult õigele teele juhtis. Igal juhul sain hakkama ja mul lubati homme ikka tagasi ka tulla ;) Homme on elu jälle keerulisem ja mind ootab ees …. Moskva! Ja seega venekeelsed tähtsad teated - Доброе утро дамы и господа! Estonian Air, извините, это всё-таки bmi….

Head ööd ;)