Ootamatu kodu-nädal

Märtsikuu lõppes mul aga ühe väga erilise lennuga, nimelt pidi mulle külla saabuma minu ema ja seda meie uuest sihtkohast, ehk siis Tallinnast! Jah, just minu lennufirma lendab nüüd otselendu minu kodulinnast. Emale olin pileti lennule ostnud juba mitu kuud ette, kuid nüüd õnnestus mul ka ennast sellele lennule tööle sebida. Emale ma muidugi ütlesin, et lendan miskit muud lendu, ning tegin talle pika koolituse, et kuidas lennukist väljuda ning kuidas jõuda kohvikuni, kus me siis kohtume. See kõik oli muidugi teoorias väga hea....paraku pean ette ruttavalt ütlema, et ema jäi kahjuks haigeks ning ei tulnudki mulle külla, kuid mina olin ikka Tallinna avalennul. Lend oli väga tore, lennuk reisijaid pungil täis, mis on ju ainult suurepärane! Ma pidin ennast kogu aeg kontrollima, et ma kogemata ei ütleks Estonian Air, kuna kui lennukis räägid mikrofoni eesti keeles, siis loomulikult on ju tegemist hea vana kodumaise lennufirmaga. Vastuvõtt Tallinna lennujaamas oli muidugi väga meeliülendav, meeskonnaliikmed olid sellest täiesti vaimustunud ning sügavalt liigutatud.

Kuna mul oli ema tulekuks tellitud vabu päevi, ning nüüd otsustasin oma vabu päevi hoopis kodumaal veeta ja seega järgmisel päeval peale Tallinna lendu, võtsin mina suuna kodumaale poole siiski läbi Helsingi. Sest Tallinna lend on meil paraku vaid kaks korda nädalas.

Kodumaale jõudes suundusin Krisi juurde, kuna ma ju ei tahtnud oma emalt pisikuid saada :) Ma ikka helistasin talle ja uurisin, et kas haigel on midagi vaja, kuid ta arvas, et saab paar päeva oldud ning siis peaks see kole gripp ehk jube möödas olema.

Lennujaama tuli mulle vastu Andrus, jõime koos kiire kohvi ja sõime kohupiimatasku, ning siis istusin mina Haapsalu bussi peale, kus Kris mulle Ristile vastu tuli. Nii tore, nii tore. Päike paistis, kuigi oli külm. Õppisime lastega, siis mängisime miskeid mänge, vaatasime telekat, uudistasime kitsi maja taga põllu peal ning sõime Krisi tehtud pasteeti ning Axli tehtud suitsuliha. Ning varsti oligi aeg meil tüdrukutega magama minna. Axlil oli külas sõber Mart, nii et suured inimesed jäid veel maailma asju arutama, kui meie tüdrukutega juba unemaale suundusime.

Hommikul viisin ma kõik kooli, tööle ja siis tuli Reet kohvi jooma, ning me suundusime Matsallu matkama. Mõnus päike, kuigi õhk oli jahe, ei ühtki inimest, vaid linnud kes kõvahäälselt omi asju arutasid. Kohtasime ka naaritsat, kes meid väga kahtlustavalt uudistas.

Linde me väga palju ei kohanud, kuid kuulda oli neid tohutult. Läbisime ühe matkaraja, ning siis suundusime veel Haeska linnuvaatlustorni. Seal oli tohutult luiki, kes olid küll lahel seilamas, kuid neid oli päris palju.

Peale kogu seda värske õhu kogust, suundusime Haapsallu keha kinnitama. Kuna oli neljapäev ja Haapsalus ei olnud veel kevad alanud, siis olid paljud söögikohad suletud. Valisime kahest võimalikust kohast siis Kärme (Käbe?) Küülik. Paraku ei jätnud see koht meile mitte mingisugust muljet peale meenutuse väga suurest arvest. Ju me sõime miskeid valesid sööke! 

Tegime veel kiire külastuse kaltsukasse ning siis soetasime pudeli veini ja suundusime tagasi pealinna. Väike pit-stop Reeda juures, korkisime veini lahti, siis tuli Andrus ja me suundusime Tallinn Muscic Week nimelisele festivalile. See oli üks tore üritus!

Kuulasime 3 bändi, ühest kuulasime küll vaid ühe laulu ja suundusime siis hoopis baari oma juttu ajama, kuid teised kaks olid täitsa meie maitsele sobivad. Mina sain ka Sinilinnu karuga ühele pildile:

Koju maabusime üsna hilisel tunnil aga oli väga tore õhtu!

Hommikul võtsin julguse kokku ja läksin oma haiget ema vaatama, viisin talle veidi erinevaid toiduaineid. Ema oli täitsa kobe, köhis ja tatistas veidi, kuid siiski liikus kindlal sammul paremuse poole.

Peale lõunat käisin Anu ja Lauri juures, polnud neid väga ammu näinud, väga tore oli kiirkorras uudised üle rääkida ning lähemaid tulevikuplaane arutleda. Loodetavasti kohtume varsti jälle!

Laupäev algas meil Andrusega ühe maja vaatamisega, meile maja väga meeldis kuid veidi peame veel mõtlema ja vaagima, et mida ja kuidas (praeguseks on olukord juba veidike muutunud, aga kõigest siis kui miski otsus tehtud).

Sain kokku ka Kristiga, keda ma polnud samuti väga pikka aega näinud - ta on ikka roosa ja rõõmus, nii et kõik OK. Käisime temaga restoranis Sardiinid - soovitan kõigile - sissepääs on küll veidi imelik kuid interjöör ning teenindus ja toit panevad selle sissetuleku unustama. Ning hinnatase oli ka väga mõistlik!

Laupäeva õhtul tuli aga meile külla tädi Zelda, ning kõva häälset juttu ja naeru oli terve tuba täis. Pühapäeval päike säras, õhk oli peaaegu suvine, ehk et me otsustasime Reeda ning Heraga minna Keila Joale seda asja lähemalt uurima. Uudistasime Keila Joa lossi, see oli väga ilus, kuid parajalt krõbeda piletihinnaga. Meil on see nüüd uudistatud, ehk rohkem ei pea külastama. Tegime ka väikese tiiru pargis, ning ma isegi leidsin sinililled!

Siis suundusime Rucolasse sööma - kuid nagu meil Reedaga sel nädalal, ei läinud ka see söögikord meil just kõige paremini. Toidud ei tulnud just sellises järjekorras nagu me soovisime, supid olid küll head kuid lihavalik oli veidi mitte meie maitsele. Hera oli oma pastaroaga rahul. Millega me aga keegi rahul ei olnud, oli temperatuur - sest seal oli kohutavalt palav!

Reet ja Hera suundusid omi asju ajama, ning mina läksin Andrusega kinno. Suundusime uude Mustamäe keskusesse ning sealsesse Apollo kinno. See oli küll üks ilus koht! Vaatasime Sangarid filmi - ei juhtu midagi kui te seda ei vaata :)

Esmaspäeva hommikul pakkisin kohvrid kokku, siis kiire lõuna Itaga, siis juuksur ning siis oligi aeg suunduda lennujaama. Seekord möödus lennule minek ilma mingite vahejuhtumiteta, kui ma lendan meie põhjanaabrite lennufirmaga siis ongi kõik tavaliselt korras - neil lihtsalt vahest ei ole minu jaoks kohti. Ja kui ma siis lõunanaabrite poole pöördun, siis hakkab erinevaid asju juhtuma. Seekord sain siis ilma vahejuhtumiteta tagasi Londonisse, ja isegi mu kohver saabus minuga samal ajal. Niimoodi kiirelt see ootamatu kodu-nädal otsa saigi.