Hanover ja majatagune järv

Aeg muudkui lendab, Islandil jällegi vulkaanid purskavad – seega peab kohver pakitud ja kaasas olema koos kõige vajaliku ja mitte vajalikuga.

Eelmine nädal viis mind Hanoveri – see on selline tore saksa linna, mis mulle esimesel korral miskit muljet ei jätnud ja seega läksin seekord sinna plaaniga külastada nende suurimat vaatamisväärsust Herrenhausen paleed ja parki. Palees asub muuseum, kuhu mul aga ei õnnestunud sisse pääseda. Nimelt osutus minu käekott (kõige väiksem mis mul üldse on) liiga suureks ning sellega mind muuseumisse ei lubatud ;) Ei hakanud ka saksa muuseumi-hiirega vaidlema – kuna pilet sisaldas kas kahte parki või parki ja paleed, siis oli minu valik lihtne – jalutasin vabas öhus ning vaatasin parke ;)

Esimene neist oli siis selline ilus maniküüritud inglise aed ning teine botaanika-aed.

Botaanika aias leidsin ka kasvuhoone mis oli sisustatud orhideedega – ma ei ole muidu eriline nende lillede fänn, kuid mõned neist jätsid unustamatu mulje:

Siin on minu lemmik-puu:

Ja loomulikult ei saa mööduda ükski Saksamaa peatus ilma õunastruudlita:

Järgmisel päeval saabudes tagasi Londonisse, suundusin oma maja taha otsima järve ;) Nimelt, lendasin ühel päeval koos kolleegiga, kes kuuldes kus ma elan, teatas, et üsna siin lähedal on väike park ning ujutav järv. Avastamishuviline nagu ma olen, kimasin siis kohe seda otsima. Ning leidsingi järve, selle ümber mineva matkaraja ning ka sellise huvitava aafrika puu:

Veel käisin eelmisel nädalal kinos, seekord koos kolleeg Thomasega, kellega kohtusime Münchenis ning jõudsime siis järelduseni, et peaksime ka väljapool lennujaamu ning sihtkohti kohtuma. Ning nüüd me siis seda tegimegi – film oli huvitav (pealkiri Poisipõli),  vestlused ning õhtu samuti. Kindlasti kohtume veelgi J

Ja muud huvitavat ei olegi viimae nädala jooksul toimunud. Kohe lõpetan kohvri pakkimise ning suundun Istanbuli, seekord lausa paariks päevaks.

Olge tublid!