Puhkus

Homme lendan Jerevani, tagasi tulen sealt esmaspäeval ja siis algab mul puhkus. Puhkuse olen plaaninud veeta koos Reeda ja Anuga Malaisias. Momendil ei ole küll päris täpselt teada kas me ka sinna kohale jõuame kuid eks seiklust saab ikka ja seega saab ka nalja J Igal juhul oleme seekord otsustanud, et reisist tuleb ka blogi, seega ilmub see siia lehele kunagi – kas jooksvalt reisi ajal või siis hiljem, seega hoidke end siin lainel. Sellised on siis kiiremad uudised.

Muidu ei olegi midagi eriti huvitavat juhtunud – lendasin üleeile väga hilinenud Dublinit ja vanad head ajad tulid meelde – saime vabandada ikka kõigi reisijate ees ja osad olid ikka väga kurjad meie peale, sest ega meie ju oleme need kes teevad otsuseid et milline lend hilinemiseks sobivaim on, eriti tingimustes kus 2 meie lennukit otsustas ühel ja samal ajal katki minna J Aga reisijad on ikkagi väga toredad ja kui nad arvavad, et nende pahameele väljaelamine meie peal nende elu ilusamaks ja paremaks teeb, siis olen igati selle pahameele ärakuulamise poolt! Sest maailma meeldib meile ju kõigile parandada.

Eile ja täna olid mul vabad päevad – täitsa tore oli lihtsalt niisama kodus olla ja koristada ning pesu pesta. Isegi triikimisega tegelesin eile – enamus teist vist teavad minu suhtumist triikimisse!

Täna hommikul aga sain kokku “oma” politseinikuga – nimelt see tore inimene, kes mind üle kuulas kunagi ammu kui meil oli väike intsident pardal ühe reisijaga ning meie lennule tuli vastu politsei ning veidi kuraasika reisija oma hoole alla võttis. Siis pidime kõik andma seletusi politseinikele ja politseinik kellele mina seletusi andsin arvas, et me võiks millaski koos kohvi juua. Olles joonud paar korda lennujaamas kohvi ja niisama sõnumineerinud, arvasime paremaks nüüd juba kokku saada väljaspool lennujaama. Seega käisime koos hommikust söömas ja seda Windsoris. See linn on endiselt väga armas kuigi rahvast oli seal tohututes kogustes. Praegu on siin riigis ka koolivaheaeg, seega kõik reisivad ja nii see rahvas kokku koguneb J

Siin ka pilt minust Windsoris – siit näete salaja ka minu uut soengut:

Ja taamal on ka maja, kus peaks olema paar vaba tuba, ehk et kus vajadusel saaks peatuda -:)
Aga hr. Politseinik on väga tore inimene ja juttu ja nalja jätkub temaga kauemaks. Paar nädalat tagasi juhtus temaga seoses ka selline tore lugu, et mina olles lendu minemas lennujaamas, istusin kohvikus ja juues oma hommikukohvi arvasin, et kutsun hr. Politseiniku ka kohvile. Tal oli veidi kiire momendil kuid lubas anda teada kohe kui vabaneb, et minuga siis ühineda. Selleks ajaks olin mina aga juba meie keskuses ning vastasin et olen juba teel lennukisse ja saabun tagasi järgmisel päeval, et kohtume pigem siis. Hr. Politseinik arvas seepeale, et see ei ole miski hea plaan ja et mis platsil meie lennuk on, et ta tuleb mulle isiklikult head lendu soovima. Ütlesin siis platsi numbri, arvates et ega ta nagunii ei tule ja kui tulebki, siis selleks ajaks meil reisijad juba kohal ja uksed sulgumas. Paraku ma eksisin sest kui ma teostasin lennukis oma igapäevast turvakontrolli siis nägin silmanurgast, et lennuki eesosas seisab keegi valge särgiga relvastatud inimene. Tõstsin pea ja nägin seal tuttavat naeratavat nägu koos ehmatanud purseri ja kapteniga – hambuni relvastatud politseiniku pardaletulek ei ole just igapäevane juhtum meie lennukites ning purser oli väga ehmatanud, kapten aga oli arvanud, et meil on lihtsalt keegi väljasaadetu pardal ja seetõttu tuli politsei meie juurde. Suur oli nende mõlemi ehmatus kui hr. Politseinik ütles, et ta soovib lihtsalt Ruthiga rääkida. Nii me siis rääkisime, ning kuna lend oli ööpeatusega siis oli tervel meeskonnal rääkimist veel ka bussisõidul hotelli ning juttu jätkus veidi ka järgmiseks hommikuks J Nii, et sellele meeskonnale jäin ma väga hästi ja pikemaks ajaks meelde…

Aga aitab nüüd heietustest, magamise aeg on kätte saabunud. Momendil tuleb siis kirjutamisse veidike vahe sisse – kui aga soojal maal leian arvuti, siis annan siit kanalilt teada kus ja mis meil teoksil J

Seniks, head kevadet!