Tervenemine

Minu tervenemisprotsess on seekord eriti aeglane. Ja pole näha, et see kuidagi edeneks kuhugi poole. Ma olen küll kogu aeg käinud ka tööl ehk et ei ole ka korralikult haige olnud aga käisin lausa arsti juures kuna ühel hommikul ärgates oli mulle näkku tekkinud miski lööve ja ma hakkasin seda sarlakite lugu tõsisemalt kartma. Arstitädi, Coca Cola purk käes, vaatas mind ja arvas, et sarlakeid ei ole aga et on hoopis häälepaeltepõletik ning kirjutas hunniku antibiootikume ning palus parem vait olla ;) Ja kuna kõrvad olid puhtad siis suundusin selle teadmisega lendama. Paar päeva ei olnud kõrvadel midagi häda aga siis said ka need oma osa kätte – nüüd on vahel lukus, vahel lahti, õnneks valu nad ei tee. Eile soetasin omale lausa vitamiinid sest üldine vilets olemine ning kohutav higistamine mis mind aeg ajalt tabab ei taha kuidagi taanduda. Loodan, et kevade algusega saavad ka minu tervisevaevad otsa ja ees ootab vaid ilus elu ;)

Vahepeal käisin siis veel oma viimasel Helsingi reisil – nii kurb, kurb! Kuna Anneli oli just kukkunud ja omale saanud käe peale kipsi – väike mõra parema käe randme juures – siis arvasime paremaks tegeleda koduste asjadega. Tulemuseks oli päev otsa tolmutamist ning 4 kotitäit riideid mis tuleb nüüd kaltsukasse viia. Markku oli aga köögitoimkonnas ja tegi meile põdrapraadi, ning Ruth ja Nora veel kaneelisaiu. Keset küpsetamist läks küll ahi veidike katki kuid viisime siis teise plaaditäie naabrinaise juurde ahju ja varsti olid meie küpsetised laual, rätiku all soojas ;)

Tagasilennul, oli mul pardal kaasmaalasi lausa massides – oma 20 eestlast kindlasti. Loomulikult ei olnud kellelgi kaasas ühetgi ajalehte ;) Aga nad olid niisama toredad inimesed kellega oli vahva suhelda. Kõik suundusid Miamisse ja lubasid mulle tagasi tulles tuua delfiini ja krokodilli. Jään põnevusega ootama.

Ja siis, ja siis – ühel ilusal päeval tõi posteljon mulle ilusa ümbriku, milles oli sees alljärgnev kiri:

Ja kes nüüd siit pildilt päris hästi aru ei saa, siis …. Lugu on nimelt järgmine. Alates ajast mil ma siia riiki kolisin, olen igal aastal osa võtnud Wimbledoni piletite loosimisest. Esimesel aastal arvasin, et see oleks hea kingitus mu väiksele õele, kelle on tennisega vähe pikem suhe. Loomulikult ei ole ma ühelgi aastal osutunud selleks valituks, kellel on siis võimalus osta suure tennise pileteid. Ja kui me sel aastal otsustasime Krisiga, et lähme igal juhul Wimbledonile, et kasvõi aia taha kiibitsema….siis saabus minu postkasti see kaunis ümbrik ning teade seal sees, et ma olen osutunud valituks ning mul avaneb võimalus soetada 2 piletit, keskväljakule, päeval kui mängitakse meeste veerandfinaale ;) Ja nüüd siis sain Krisile tema 30 juubeli kingituse pidulikult üle anda – see jooksis muidugi kohe poodi, kleiti soetama millega maasikaid ja koort süüa J

Ja veel üks uudis – ma tulen järgmine nädal korraks kodumaale – saabun teisipäeva hilisõhtul ning lahkun laupäeva varahommikul – kel huvi kohtuda, helistage ;)

Kevad ;)

Meil on siin ülepäeviti kevad, eile oli küll see päev kui oli tali jällegi, täna on jälle kevade päev J

Aga muidu olen vahepeal käinud Helsingis – koduseid asju tegemas ja Noraga tema kooliasju õppimas. Ühtlasi tegime ka fotoseeria kohalikest UFOdest, päikeseloojangu taustal.

Siis avastasin uue hommikuäratuse viisi: võtad kaks potikaant ja lööd neid omavahel kokku – jube tõhus ja Nora ärkaski selle meetodi peale suht ruttu üles ;)

Edasi saabus paar edasi tagasi elndu – nende seas ka Marseille, kus jäin silma tervele reisivale perekonnale – ema, isa ja poeg, vanemad nii 50ndates ja poeg umbes 20nene, kes mind endale Marseille’sse külla kutsusid J Suht naljakas olukord, ei teagi kuidas seda nüüd võtta, esialgu ei ole nende kutset küll veel väga tõsiselt kuulda võtnud.

Eelmisel nädalal käisin ühe tänuliku reisijaga õhtustamas – restoran oli tore ja vestlusteemad maitsva õhtusöögi juurde olid ka huvitavad.

Siis lendasin Amsterdami ja veetsin seal, tegelikult küll Haarlemis, terve päeva. Nimelt asub meie hotell Haarlemis ja seega arvasin selle väikese linnakesega tutvust teha. Oli väga tore koht, päeva teises pooles tuli ka päike välja.

Kohalikult sushikohast leidsin sellised kaunid sushid valikust – seekord ma küll neid ei proovinud ;)

Nii armsad karu-sushid - seega siit idee, teeme ise kodus järgi :)

Hotelli aknast jälgisin aga sellist lennukite mängu:

Järgmine päev ootas mind uus sihtkoht ja selleks oli vana hea tuttav Praha. Oli laupäev, rahvusvaheline naistepäev ja seega linn rahvast täis. Naised olid köik lillesülemitega ning mehed niisama äraseletatud olekuga.

Ja palun mulle seletada, mismoodi see ülemine meeskodanik siin istub:

Tagasi Prahast lendasin purseriga, kelle tütrel oli just avastatud sarlakid ja nagu ikka leiab siga pori ja seega ka mina ;) Igal juhul on mul nüüd olnud kaks vaba päeva, ja need olen veetnud voodis ja kõrget palavikku omades ning kurguvaluga võideldes. Momendil on päris sarlakitest puudu vaid punetav nahalööve. Eilne palavikurekord oli lausa 39.6 mis minu jaoks on lausa ennekuulmatu. Täna on mul juba suht hea olla ja homme plaanin ikka Helsingisse lennata ja teistegagi oma head haigust jagada J Nii, et püsige ikka terved!

Uudised ;)

Viimaste päevade uudis on siis selline, et meie Helsingi lennud lõppevad. Ehk siis need antakse teistele meeskondadele lennata ja seda juba aprillikuust. Tagamaa on siis selline, et minu praeguse tööandja meeskonnad on jagatud kolme gruppi: Euroopa lennud ehk siis Eurofleet (kuhu kuulun ka mina ja mis katab siis enamus Euroopast pluss Liibanon, Jordaania, Türgi, Liibüa, Maroko, ja muud sellised Euroopas asetsevad riigid), pikamaalennud ehk siis World Wide, ja siis on moodustatud peale streiki uute lepingutega tulnud ehk siis Mixed fleet (nemad lendavad siis segamini nii pikki kui lühilende kuid nende töötingimused on vanadest fleet’idest veidike erinevad). Momendil “vanadesse” fleet’idesse uusi inimesi juurde ei vöeta ja seda siis juba aastast 2009 alates ehk siis peale seda kui vanade fleet’ide esindajad otsustasid streikida. Peale streki moodustatigi siis uus fleet ehk siis Mixed fleet, kes lendavad segamini nii pikki lende kui ka lühilende. Nende töötingimused on veidike teised kui vanadel olijatel ning visuaalselt eristab neid mütsi kandmine vormi riiteuses.

Kuna vanades meeskondades on lahkjujaid ja uusi liikmeid nendesse fleet’idesse ei võeta, siis meie arv muudkui väheneb ja uued tulijad võetakse vaid Mixed fleet’i siis paraku aeg- ajalt antakse rohkem lende Mixed fleet’ile. Lendude ehk siis sihtkoha segamini lendamine ei ole lubatud kui see just ei juhtu ad hoc olukorras (ohh kui tore on vahest kasutada sõnu minu eelmisest elust ;). Ja nüüd paar päeva tagasi tuli teade, et Helsingi lennud antakse Mixed fleet’ile L Ehk siis MINA jään oma Helsingist ilma!!!!

Aga nüüd siiski hoopis lõbusamatest asjadest kui liinide kaotamine. Meil oli vahepeal miski tohutu sajandi torm, õnneks ma lendasin enne suuremate kahjude saabumist Barcelonasse. Õhkutõus oli küll isegi lennuki eesosas suhteliselt huvitav kuid õnnelikult me kohale jõudsime. Barcelonas viibisin terve päeva ja seega arvasin heaks kõik vanad tuttavad koha läbi jalutada. Ilm oli ilus ning jalad olid mul veel Londoni jalutuskäigust soojad. Lisaks olin jalga pannud kingad millised olin mõned aastad tagasi Barcelonast soetanud ja arvasin et nad kindlasti tahavad oma kodulinna näha ;)

Esimene sihtpunkt oli La Sagrada Familia ehk siis Gaudi meistritöö. Kirikut on jõudsalt ehitatud sellest ajast kui ma teda viimati nägin ja mulle tundub et valmimistähtaeg on varem kui kunagi lubatud 150 aasta pärast J

Edasi suundusin järgmise Gaudi meistritööni  Parc Güelli. Pargini oli paras matk aga jalutuskäik sinnani oli väga mõnus. Kui Gaudi seda parki lõi siis oli tema idee, et sellest saab linnarahvale avalik koht kus aega veeta ning seda tasuta. Momendil on paljud ilusamad pargiosad külastatavad vaid piletitega ehk siis raha eest. Saan aru, et osad nendest kohtadest on ehk varisemisohtlikud ning kuidagi peab piirama inimeste arvu, kes seal korraga on kuid siiski ei pea ma õigeks piletitega külastust. Ma isegi ei tea milline oli piletihind sest selles ei olegi küsimus. Asi oli põhimõttes – mul on need kohad nagunii nähtud kuid olin lihtsalt veidike solvunud sellise lahenduse peale. Muu pargi osa oli endiselt tore, ja kuna ilm oli ilus siis oli rahvast igal pool palju.

Peale pargis viibimist arvasin et sõidan kesklinna metrooga aga hakates jalutama metroopeatuse suunas tundsin ennast nii mõnusalt, et otsustasin jalutades La Ramblasele jõuda. See oli üks paras jalutamine, Barcelona päritolu kingadele ei meeldinud see üldse – need otsustasid mu jalgu hakata hammustama ning mina selle peale arvasin paremaks uued jalanõud soetada ;) Uued jalavarjud olemas, sain jällegi rõõmsal sammul suunduda oma lemmikväljakule – Plaça Reial. Seal valisin omale restorani ja asusin inimesi ja elu enda ümber vaatama ja seda loomulikult koos klaasi veiniga ;) Ühel hetkel saabusid väljaku keskele grupp inimesi, riietatud üleni valgesse, panid omad joogamatid maha ja hakkasid erinevaid harjutusi tegema. Mõne aja möödudes nad lõpetasid ning suundusid jällegi oma muid tegemisi tegema. Varsti oli aga minul aeg edasi liikuda, suundusin seekord Mercat de Sant Josep’ile mis on kohe La Ramblase kõrval. See on küll selline turistikas aga minu granaatõunad on seal olemas ;) Puuviljadega varustatud, suundusin siis hotelli poole – seekord arvasin paremaks siiski ühistranspordi abi kasutada. Peale pikka jalutuskäiku ning veini, tuli uni hea ;)

Siin veel pilt hotellis olevast lilleseadest:

Järgmisel päeval kohtusin uuesti Reeda ja Co’ga – seda siis juba Londonis. Seekord jalutasime suht sihitult mööda linna, vahepeal mõnda huvitavat paika külastades. Ja loomulikult külastasime erinevaid asutusi kus pakuti värskendavaid jooke. Kuna minul oli hommikul suhteliselt varajane äratus siis väga pikalt ma aega veeta ei saanud ja peagi tuli mul asuda koduteele.

Edasi olid mul vaid väga varajased ja edasi-tagasi lennud – ühel hommikul oli lend Amsterdami ja tagasiteel kohtasin ka kahte kaasmaalast. Nemad jalutasid lennukisse ja arutasid omavahel, et see on päris suur lennuk sellise lühikese lennu jaoks, et siia mahub päris mitu inimest. Mille peale mina muidugi vastasin neile puhtas eesti keeles, et siia mahub täpselt 253 reisijat. Nemad muidugi hakkasid naerma ning ütlesid, et kuskil ei saa ka salaja eesti keeles rääkida ;) Igal juhul olid nad väga toredad inimesed, kes suundusid Londonisse miskeid tööasju ajama. Muidugi kinkisid nad mulle oma ära loetud Postimehe, mille üle minul oli muidugi ülevoolavalt hea  meel.

Peale Amsterdami lendu oli mul Töölkäimise Koosolek (Attendance Team Meeting)– kuna oma olen olnud kahel korral kolme kuu jooksul haige, siis pidin oma tegevusest aru andma. Aru andmine läks edukalt ning üks neist haigusjuhtudest kustutati minu toimikust. Aga parem oleks kui ma nüüd järgmise 2 kuu jooksul haige ei ole, siis olen jällegi nagu valge leht selle osakonna jaoks ;) Katsun siis edaspidi ennast mitte haigeks kuulutada…

Ja siis saabus mu eilne vaba päev, mille arvasin paremaks kasutada koristamisele ning pesu pesemisele, kuna vihma (ülla-ülla) sadas ja ma olen otsustanud, et kui vihma sajab siis ma keeldun välja minemast! Seega sai jällegi terve maja suure puhastuskuuri, kaasa arvatud alumise korruse köök (mida ma väga harva kasutan kuid mida naabrid hoogsalt mustaks määrivad) ning ka koridor ;) Peale koristustuuri oli endal ka nii hea alla korrusele minna ja vaadata kui ilus ja puhas seal on. Isegi täna hommikul oli veel kõik ilus ja puhas J

Ja nüüd hakkan ennast ilusaks tegema, sest varsti ootab mind Helsingi lend J

Kohtumiseni!

Sõbrad ;)

Palju sõpru kõigile!

Meie kandis endiselt vihma sajab, mõnel päeval küll piilub ka veidike päikest kuid enamuses on siiski vihmane. Minu kandis ei uputa sest olen jõest eemal kuid suhteliselt lähedal mulle on samuti inimeste aedadest saanud hoopis tiigid. Samas on pea välja pistnud erinevad kevadlilled. Ja kui just vihma ei saja siis linnud juba harjutavad laulupidudeks. Nii, et kevad ei ole enam kaugel ;)

Mina olen vahepeal käinud Helsingis ehk siis Porvoos. Tahtsin hirmsasti uisutama minna kuid kuna terve päev otsa sadas vihma siis oli uisuväljak kaetud suurte loikudega ja uisutamine jäi järgmist korda ootama. Noral oli päeval korvpallimäng ja seega tegelesime hoopis tubaste asjadega. Erinevate segaduste tulemusel pidi Anneli pealtvaatamise asemel hoopis tüdrukuid juhendama seega sain siis üksi seda põnevat heitlust saalinurgast jälgida. Porvoo tüdrukud olid küll tublid kuid paraku tuli neil vastu võtta kaotus. Ehk järgmine kord läheb paremini.

Peale seda lahingut suundusime väikesele lõunasöögile ja see maitses meile väga hästi ning mis eriti tore, meile sattus väga tore teenindaja!!! 

Siis veel kiirelt jalutuskäik koertega ning "Aktuaalne kaamera" televiisorist J Minu väikesed rõõmud!

Tagasilend möödus vahejuhtumiteta kuid suurem vahejuhtum toimus järgmise päeva Stockholmi lennul. Nimelt koristades hommikusöögi võileibade pakke, ulatas mulle lahke reisija akna kohalt oma prügi kuid ilmsesti midagi sellest pakist tilkus vahekäigu poolsel istmel istuva reisija särgi peale. Mina pakkusin plekilisele reisijale kohe plekieemaldus-salvrätikut ning ka kuiva salvakat kuid nende kasutamisest ta keeldus kategooriliselt. Reisija akna juures kinnitas, et see oli vesi ning küll see kuivab ära. Vabandasin ning liikusin edasi. Umbes 15 minuti pärast saabus plekiline reisija kööki ning pistis koletul kombel minu kallal karjuma, et minusugused inimesed ei peaks töötama sellistel kohtadel ning ma peaks üldse inimestest eemale hoidma. Kui ma lõpuks sain mõne sõna sekka öelda, siis küsisin temalt, et mida ma saaksin teha, et kuidagi sellest õnnetusjuhtumist edasi minna. Ta arvas, et ma peaksin talle andma uue, puhta särgi ning kaebuste vormi. Särgiks oli mul pakkuda talle vaid enda oma, sellest ta keeldus kuid lubas lahkelt kirjutada minu kohta kaebuse kuna ma pidavat käima mööda lennukit ja reisijatest hoolimise asemel tilgutan neile jooke peale. Ma ei oskagi midagi öelda selle vahejuhtumi kohta, eks ootan kuni kaebus minuni jõuab, et siis täpsemalt näha milles mind süüdistatakse.

Siis oli mul ka paar vaba päeva ning kuna Londonisse olid saabunud ka Reet ja Karmo, siis käisin nendega linna peal kohtumas. Reet ja Karmo tulid siia külla oma koolikaaslasele Kaupole, kes elab veidikest aega Londonis. Kaupo juhtimisel tegime tohutu jalgsimatka ühest linna otsast teise ja siis veel veidike edasi. Vahepeal muidugi peatusime erinevates pubides ja jõime erinevaid jooke. Kuna ilm oli ilus siis oli väga tore niimoodi jalutada ja linna ja inimesi vaadata. Nii mõnigi koht oli mulle täiesti tundmatu ning ehk veidike lähemat uurimist väärt teinekordki.

Õhtu lõppes itaalia restoaranis ning need kes järgmisel päeval ei pidanud tööle minema, need läksid veel rokkima – need kes pidid tööle minema, need läksid koju ;)

Mina olin siis see, kes läks koju, et täna hommikul lennat kiire Dublin edasi-tagasi ja siis õhtuks minna Barcelonasse. Dubliniga juhtus aga nii, et kuna toimus lennukivahetus, suuremast väiksemaks, siis osutus üks meeskonnaliige üleliigseks, ja seega noorim (vanemusjärjestuselt) saadetakse minema. Ja kuna minu Barcelonani oli 5 tundi aega, siis tulin koju tagasi ja lähen siis õhtul teisele katsele ;)

Panen siia ka Kaisa uue mütsi pildi, mis veel ei ole küll valmis aga kohe varsti saab. Selle mütsi lugu algas nii, et … ohh see on nii keeruline. Igal juhul mina küla pealt kuulsin, et Kaisa tahab palmikutega mütsi ja kuna minu kudumine oli arenenud sinnamaani, et ma tahstin just hakata õppima palmikute tegemist, siis pakkusin Kaisale välja, et ma teen talle ise mütsi kui tal selle mütsiga eriti kiire ei ole. Kokku lepitud, Kaisa soetas lõnga, saatis mulle mütsi pildi ning ma asusin harjutama. Esialgu tegin viis proovilappi mustrist, siis palmikust paar tükki ja siis arvasin et nüüd on paras aeg hakata juba mütsiga pihta. Antud pildil on kolmas versioon mütsist ;) Aga see on kõik nii põnev olnud ja iga kord asja üles harutades olen ma midagi uut õppinud ja aru saanud kuidas seda asja ikka pareini teha ;) Ja kohe kui tali läbi saab, siis saab Kaisa oma mütsi kätte ning saabki sellega terve suvi läbi käia.