reede, 14. veebruar 2014

Sõbrad ;)

Palju sõpru kõigile!
Meie kandis endiselt vihma sajab, mõnel päeval küll piilub ka veidike päikest kuid enamuses on siiski vihmane. Minu kandis ei uputa sest olen jõest eemal kuid suhteliselt lähedal mulle on samuti inimeste aedadest saanud hoopis tiigid. Samas on pea välja pistnud erinevad kevadlilled. Ja kui just vihma ei saja siis linnud juba harjutavad laulupidudeks. Nii, et kevad ei ole enam kaugel ;)
Mina olen vahepeal käinud Helsingis ehk siis Porvoos. Tahtsin hirmsasti uisutama minna kuid kuna terve päev otsa sadas vihma siis oli uisuväljak kaetud suurte loikudega ja uisutamine jäi järgmist korda ootama. Noral oli päeval korvpallimäng ja seega tegelesime hoopis tubaste asjadega. Erinevate segaduste tulemusel pidi Anneli pealtvaatamise asemel hoopis tüdrukuid juhendama seega sain siis üksi seda põnevat heitlust saalinurgast jälgida. Porvoo tüdrukud olid küll tublid kuid paraku tuli neil vastu võtta kaotus. Ehk järgmine kord läheb paremini.




Peale seda lahingut suundusime väikesele lõunasöögile ja see maitses meile väga hästi ning mis eriti tore, meile sattus väga tore teenindaja!!! 
Siis veel kiirelt jalutuskäik koertega ning "Aktuaalne kaamera" televiisorist J Minu väikesed rõõmud!
Tagasilend möödus vahejuhtumiteta kuid suurem vahejuhtum toimus järgmise päeva Stockholmi lennul. Nimelt koristades hommikusöögi võileibade pakke, ulatas mulle lahke reisija akna kohalt oma prügi kuid ilmsesti midagi sellest pakist tilkus vahekäigu poolsel istmel istuva reisija särgi peale. Mina pakkusin plekilisele reisijale kohe plekieemaldus-salvrätikut ning ka kuiva salvakat kuid nende kasutamisest ta keeldus kategooriliselt. Reisija akna juures kinnitas, et see oli vesi ning küll see kuivab ära. Vabandasin ning liikusin edasi. Umbes 15 minuti pärast saabus plekiline reisija kööki ning pistis koletul kombel minu kallal karjuma, et minusugused inimesed ei peaks töötama sellistel kohtadel ning ma peaks üldse inimestest eemale hoidma. Kui ma lõpuks sain mõne sõna sekka öelda, siis küsisin temalt, et mida ma saaksin teha, et kuidagi sellest õnnetusjuhtumist edasi minna. Ta arvas, et ma peaksin talle andma uue, puhta särgi ning kaebuste vormi. Särgiks oli mul pakkuda talle vaid enda oma, sellest ta keeldus kuid lubas lahkelt kirjutada minu kohta kaebuse kuna ma pidavat käima mööda lennukit ja reisijatest hoolimise asemel tilgutan neile jooke peale. Ma ei oskagi midagi öelda selle vahejuhtumi kohta, eks ootan kuni kaebus minuni jõuab, et siis täpsemalt näha milles mind süüdistatakse.

Siis oli mul ka paar vaba päeva ning kuna Londonisse olid saabunud ka Reet ja Karmo, siis käisin nendega linna peal kohtumas. Reet ja Karmo tulid siia külla oma koolikaaslasele Kaupole, kes elab veidikest aega Londonis. Kaupo juhtimisel tegime tohutu jalgsimatka ühest linna otsast teise ja siis veel veidike edasi. Vahepeal muidugi peatusime erinevates pubides ja jõime erinevaid jooke. Kuna ilm oli ilus siis oli väga tore niimoodi jalutada ja linna ja inimesi vaadata. Nii mõnigi koht oli mulle täiesti tundmatu ning ehk veidike lähemat uurimist väärt teinekordki.








Õhtu lõppes itaalia restoaranis ning need kes järgmisel päeval ei pidanud tööle minema, need läksid veel rokkima – need kes pidid tööle minema, need läksid koju ;)

Mina olin siis see, kes läks koju, et täna hommikul lennat kiire Dublin edasi-tagasi ja siis õhtuks minna Barcelonasse. Dubliniga juhtus aga nii, et kuna toimus lennukivahetus, suuremast väiksemaks, siis osutus üks meeskonnaliige üleliigseks, ja seega noorim (vanemusjärjestuselt) saadetakse minema. Ja kuna minu Barcelonani oli 5 tundi aega, siis tulin koju tagasi ja lähen siis õhtul teisele katsele ;)

Panen siia ka Kaisa uue mütsi pildi, mis veel ei ole küll valmis aga kohe varsti saab. Selle mütsi lugu algas nii, et … ohh see on nii keeruline. Igal juhul mina küla pealt kuulsin, et Kaisa tahab palmikutega mütsi ja kuna minu kudumine oli arenenud sinnamaani, et ma tahstin just hakata õppima palmikute tegemist, siis pakkusin Kaisale välja, et ma teen talle ise mütsi kui tal selle mütsiga eriti kiire ei ole. Kokku lepitud, Kaisa soetas lõnga, saatis mulle mütsi pildi ning ma asusin harjutama. Esialgu tegin viis proovilappi mustrist, siis palmikust paar tükki ja siis arvasin et nüüd on paras aeg hakata juba mütsiga pihta. Antud pildil on kolmas versioon mütsist ;) Aga see on kõik nii põnev olnud ja iga kord asja üles harutades olen ma midagi uut õppinud ja aru saanud kuidas seda asja ikka pareini teha ;) Ja kohe kui tali läbi saab, siis saab Kaisa oma mütsi kätte ning saabki sellega terve suvi läbi käia.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar