Augustikuu

Augustikuu algas siis emad-tütred pundiga Peipsiääre reisiga. Marsruut oli meil selline, et alustasime Ülemiste keskuse parklast - Viitna kõrts - Kuremäe klooster - Vasknarva- Kauksi rand - Mustvee, seal oli ka esimene ööbimine, ning siis mööda Peipsi äärt kulgemine kuni Varnjani ja siis Vastseliina, kus meid ootas ühe tütre ema ja kelle juures oli meil teine ööbimine. Aga nüüd kõigest järjekorras. 

Kogunemine Ülemiste parklas oli juba seiklusrohke, kuna loomulikult ei olnud kokkulepitud kohas ühtegi vaba parkimiskohta ja ma olin sunnitud meie värskelt renditud bussiga parkima veidi eemal. Õnneks siiski leidsime kõik reisisellid üles, kes meiega soovisid rännata. Kuni Viitna kõrtsini tegelesingi bussiga harjumisega ja erinevate nuppude funktsioonide avastamisega. Viitnal tegime juba esimese söögipeatuse: osadel oli hommikusöök, teistel lõuna. Seal kohtusime ka oma teise auto seltskonnaga. Nimelt ühines meiega meie grupi värskeim liige, tütar Lola, kes oli reisi hetkeks veidi üke kolme kuu vana. Seega olid temal reisil kaasas nii ema kui isa kui ka vanaema ja ka vanatädi tütar ja no veel paar sugulast. Ja kuna Lolal on veidike teine graafik kui meil kõigil, siis tuli ta ka eraldi autoga :) Lola vanaema koos vanatädi tütar Mariega aga kolisid meie bussi ja nüüd said kõik kohad bussis täidetud. 

Esimeseks kultuuripeatuseks oli meil Kuremäe klooster, kus ma lubasin ilusaid ja grandioosseid puuriitasid, kuid....kohale kus asusid kolm uhket puuriita, oli ehitatud just valminud väike kirik. Nii et puuriitade pilte vaatasime internetist. Muidu elas klooster nagu ikka oma vaikset elu, peenrad olid korras, rõõmsate nägudega õed jooksid ringi ja ajasid miskeid asju. Meie tegime ka väikese jalutusringi, siis uudistasime peakirikut ja loomulikult tegime pilte. Ja pildistada 11.5 inimest, see on juba üsna suur ettevõtmine :)

Siis jalutasime läbi kalmistu püha allika juurde. Allikas oli selline väike ja vaikne, kuid ujumismaja seal lähistel pakkus meile suuremat elamust. Osad meie seast võtsid ikka jalgadele püha vee vanne - see oli küll üks jahe ettevõtmine aga see eest väga värskendav.

Edasi suundusime Vasknarva, kus meid ootasid ees ordulinnuse varemed - need olid küll ühed väga katkised kivid! Kuid väga ilus oli Narva jõe vastaskaldal asuv promenaad, kus küll kedagi ei jalutanud. Tänav-alev Vasknarva oli ka oma huvitavate majadega tore vaatamisväärsus. Ja loomulikult külastasime ka seal asuvat Kuremäe kloostri Eelija eraklat, kus me kohtasime küll oluliselt rohkem inimesi kui Kuremäe kloostris endas. 

Edasi kulgesime mööda Peipsi kallast Kauksi randa, kus tegime ujumispeatuse. Vesi oli üsna madal, nii et palju ujumisliigutusi me teha ei saanud. Kuid ka kõige külmakartlikumad tulid vähemalt jalgupidi vette :)

Siis soetasime tee äärest omale suitsukala, sest mis Peipsi reis see on kui kala ei söö! 

Järgmine peatus oli lõuna/õhtusöök, milleks olin leidnud koha nimega Hea Koht. Kohti oli igati oma nime väärt! Eriti tore oli see, et me sattusime pulma kontvõõrasteks. Meie grupi laud kaeti nimelt kohe pulmalaua kõrvale. Ning enne meie söökide saabumist tuli ka bänd! Pruutpaar tuli küll peale pulmaisa sõnavõttu seletama, et tegu on küll kuldpulmaga....meie olimegi juba arvanud, et Tinder on kõikvõimas ja et kunagi ei ole hilja ;) Bänd oli õnneks nii volüümikas, et ega me eriti palju enam rääkida ei saanud ja seega läks meil söömine kiiremini.  

Edasi kulgesime vaikselt oma ööbimiskohta, Mustvees asuvasse Kalameeste majja. Jagasime toad, leidsime toakaaslased, pakkisime asjad lahti ja kulgesime poodi, kuna meil kurgud hirmsasti kuivasid. Ja kõik need kalad mis me tee äärest olime kaasa soetanud, tahtsid ju samuti ujuda. Jalutuskäik poodi toimus ühtlasi uudistades Mustvee vaatamisväärsuseid. 

Õhtu lõppes loomulikult vestlusringiga trepiveerel. Leppisime kokku ka päikesetõusu vaatamise, mille suhtes olid osad grupi liikmed optimistlikumad kui teised. Ning kell 2300 oli öörahu :) 

Päikesetõusul olid kohal pea 50% grupist, meie toast vaid mina kuid naabertoast kõik. Väikese Lola tuba antud üritusel arvestusse ei läinud. Päikesetõus oli ilus ja kiire, ühtlasi jälgisime ka roostikus sahistavaid kalamehi, kes juba järvele suundusid. Meie aga läksime tagasi magama. Hommikul oli äratus parasjagu varajane, ning asjad kokku pakitud, suundusime Peipsi Teemajja hommikusöögile. 

Edasi kulges meie teekond mööda pruune silte Alatskivi poole. Eriti huvitavaid pruune silte me ei leidnud, uudistasime Kodavere kirikut, kuhu me sisse ei saanud kahjuks, ning siis tegime tiiru Kallaste linnakeses. Seal uudistasime ka liivakivipaljandit ning üritasime vaadata linde, kes endale sinna pesad olid teinud. 

Ning peale väikest keerutamist, esimese korraga keerasin ma siiski õigest teeotsast mööda ning tänu sellele järgnes meile ka Lola koos oma vanematega, tegime siis väikese ringi ja teisel korral saime juba õige teeotsa kätte ning peagi parkisime end Alatsikivi Mõisamaitsete hoovis. Seal alustasime erinevate veinide ning kohalike suupistete maitsmist. Mõni vein oli parem kui teine kuid eriti hea oli lutsumaksasalat, mida me väikeste saiade peale paigutasime. Lutsu maksa konserv oli loomulikult pärit siitsamast Kallastelt, ja seda me soovitame kõigile. Proua veinimeister oli meeldiva ja vaikse jutuga, kuid saime kõikidele küsimustele vastused, ja kuulasime tema lugusid veiniteoni jõudmisest, eriti meeleolukas lugu oli 400 kg maasikate puhastamine, mida me kõik elavalt ette kujutasime :) Veine soetasime ka kõik kaasa, et neid hiljem kodus edasi proovida.

Meie järgmine sihtpunkt oli Peipsimaa muuseum, mis asus Tiheda külas. See oli üks väga tore muuseum, tutvustades meile esmalt vanausuliste elu ning terve teine maja oli Peipsi järve elu tuba, kus ammutasime teadmisi Peipsi järve elust. 

Siis uudistasime Kasepää Laululava, mis oli ka väga uhke ehitis. 

Ning siis kulgesime vaikselt mööda Peipsi äärset küladevahelist teed edasi, tehes peatusi ja soetades erinevaid aiasaadusi. Eriti head olid loomulikult sibulapirukad, mida me maitsesime erinevates kohtades ja igas kohas muutusid need aina paremaks. Pikema peatuse tegime ühes toredas Piruka tares, kus jõime kohvi ning sõime veel mõned sibula pirukad. Edasi kulgesime Varnjasse ja külastasime sealset galeriid. 

Ning siis pakkisime oma bussi kokku ja alustasime sõitu Vastseliina, kus meid ootasid Kaja ja Tõnis koos köetud sauna ja koprapihvidega. Sõit oli pikk kuid teekond oli huvitav, kuna need ei olnud kellelegi meist tuttavad teed. Ning peale pikka kimamist, olime enne pimedat siiski kohal :)

Ning alustasime siis koprapihvide, soku vorstide ning saunatamisega. Loomulikult tegime ka erinevaid ekskursioone uudistades nii erinevaid maju mis Tõnise ja Kaja hoovile olid kerkinud kui ka Kaja tomatite kollektsiooni. Ning nii see õhtu öötundidesse veeres. Väga tore oli!

Hommikul alustasime kohvi ja pudruga, ja eelmise õhtu mälupiltide kokkupanekuga. Peagi saime kõik kokku ja asusime Vastseliina linnuse poole, et selles asutuses üks põhjalik külastus teha. Ja külastus, eriti selle algus oli väga tore - saime teada, mida meie riietusest meie kohta teada saab, ja et mis värvides riietust erinevate ametite pidajad ja nende perekonnad kandsid. Kõikidele ametid kätte jagatud, ronisime peaaegu lagunenud vaatetorni ning siis uudistasime palverännuteekonna lõpp-punkti, palverännumaja. See oli üks väga tore ja huvitav maja.

Siis korjasime oma grupi kokku ja suundusime Meenikunno rabasse, et sealses Suures Suurjärves väike ujumispeatus teha. Lõime oma laagri seal püsti ja tegime ka väikese söögipeatuse - väga mõnus oli! 

Ning siis oli kellaeg sealmaal, et pidime hakkama kodude poole tagasi sõitma. Valisime teekonna läbi Jõgeva ja siis mööda Piibe maanteed Raasikult läbi Tallinna. Jällegi oli tee väga tore, ilusad vaated ja kaunid majapidamised, lisaks kohtasime paari rebast, kes õnneks meile tee peale ei tulnud. Jõgeval tegime peatuse, et väike snäkipaus teha. Paraku oli selleks ajaks avatud vaid Olerexi tankla, kus me siis kohvi ja väikese söögi võtsime ja mida olime sunnitud kohalike varestega jagama. Nimelt varastasid varesed Marie taldrikult pelmeeni koos kahvliga! Ikkagi selline haritud varesed, oskavad vähemalt kahvliga süüa!

Ja enne pimeduse saabumist olimegi kõik kodudesse laiali veetud ning bussi spidomeeter näitas, et olime läbinud 894 kilomeetrit!

Uus nädal algas väikese kuid tugeva vihmasajuga, ja seega oli lihtne mitte midagi teha. Paraku sattusin lugema oma töökaaslaste FB grupi postitusi, kus selgus, et enamus kolleege on valinud vabatahtliku koondamise, mille tähtaeg oligi esmaspäev. 2 tundi enne tähtaja lõppu hakkas mulle endalegi tunduma, et ehk peaksin selle valiku tegema. Suhted ja suhtlemisstiil tööandja, ametiühingu ja töötajaskonna vahel on meie firmas üsna segapuntraks läinud, ning sõnakasutus üsnagi järsuks. Samas on kahju näha kuidas sajad, et mitte öelda tuhanded kolleegid, lahkuvad vabatahtlikult töölt, sest nad on sunnitud selleks. Ma ei oskagi midagi muud teha ja kui aus olla, siis ma ei tahakski miskit muud tööd teha, seega jäi seekord minul see vabatahtlik koondamise valik ära ja ma jäin ootama oma saatust reedel. Nimelt augustikuu esimeseks reedeks lubas ettevõte teada anda, kes meist on valitud uue lepinguga tööle, oma olemasolevale ametikohale. Isegi kui ma osutun valituks, siis tähendab see uus leping viletsamaid töötingimusi, ning ka madalamat palka kui mul senini oli. Samas on uuel lepingul ka üks suur pluss, nimelt hakkame me uutel tingimustel lendama kõiki lende ja ei ole enam kolme eraldi seltskonda. Ehk et ühel päeval oled Hong Kongis ning järgmisel lennul juba Edinburgis :) Aga eks reedel oleme kõik targemad :)

Muidu tegelesine ikka tavaliste asjadega: mustikate korjamine, rand, ujumine. Kris üritas mulle korraldada sünnipäeva üllatust, kuid ma sain sel sabast kinni ja palusin, mitte midagi teha, kuna ma ei teadnud mis tuju mul sünnipäevaks saabub. Nimelt see reede, mil me oma töösaatuse teada pidime saama, oligi ühtlasi 7 august.

Alustasime siis seda tähtsat ootamise päeva kleitide selga panemisega ning kutsusime kaasa ka tädi Zelda ja läksime vaaterattale sõitma. Ohh, see oli üsna hirmutav - vähemalt esimene ring. Aga vaated olid ilusad, kuigi ma neid eriti ei julgenud vaadata :) Tarbisime ka väikeseid mullijooke :)

Peale ratast, suundusime Kalevi Jahtklubisse lõunale, mis oli tore ja päikesepaisteline nagu alati. Lõuna söödud, suundusime koju, et veidi riideid vahetada ning siis kimasime ujuma. Jummel kui hea soe vesi oli! 

Ja siis saabuski see minu tähtis "iimeil", mis teatas, et mul on endiselt töö! Ja see tähendas, et nüüd võis hakata pidutsema :) Pakkisime siis pikniku asjad kokku ja suundusime oma Haabneeme randa, et mullide saatel tähistada nii sünnipäeva kui ka töö olemasolu. 

Ühel ilusal reede õhtul kohtusime Irjega, kes on minu esimene treener - kõik need kauged aastad tagasi :) Käisime väikesel matkaringil Rohuneeme tipus, ning siis jõime väikese tee Paadis. Paadis toimus miski uhke peakatetega üritus, ehk et sinna kogunes kokku palju erinevaid kübaraid kandvaid vägagi kohatutes riietes inimesi. Üritus tipnes väikese moešõuga, ning kuna meie olime ennast kinnisele üritusele kuidagi sisse möllinud, siis nüüd me seda suu lahti uudistasime. Kahjuks me ei saanudki teada mis üritusega tegu. 

Augusti keskel suundusin aga välisreisile Soome, ehk siis Porvoosse, külastusega Anneli ja Nora juurde, Clara juurde ka muidugi. Seal tegelesime tavaliste asjadega, Tervajärves ujumine, Claraga jalutamine, poes käigud, Norale kooli vastu, Nora trenni, Anneli tegi oma kontori toas muudkui tööd ja vahest ikka uudistas mis maailmas ka toimub. Filme vaatasime ka!

Peagi saabus meile külla Reet ja Hera, ning Markku tuli ka koju. Reet tuli uhke kingitusega:

Miskitel päevadel ajasime ikka tavalisi asju, ning kui saabus pühapäev, siis tegime väikese matkaringi Sipoonkorppi radadel. Matkarada oli väga seenerohke ja loomulikult ei saanud Reet muudmoodi kui peakorilasena korjas mõned seened ikka metsast kaasa ka. Ma täiendasin seda varu järgmisel päeval Anneli aiast korjatud seentega, ning tegin nendest kokku ühe praetud seente kogumi, mida me Anneliga lihtsalt leiva peale pannes sõime. Annelil on üldse üks imeline aed, korjasin sealt ka hunniku mustikaid ja jätsin pooled neist veel põõsaste otsa, et ka kellelgi teisel oleks midagi korjata. 

Reeda ja Hera saatsime me ühel päeval koju, Markku läks ka tagasi tööle, ning Annelile tulid külla Kristel ja Hetu. Mina olin ikka veel koduhaldjana tööl. Endiselt tegelesime Nora kooli, ehk siis bussi peale viimisega, poes käimise, erinevate mitte keeleoskust nõudvate asjade ajamisega, siis lõuna, õhtusöögi valmistamine, vahepeal ujumine ning, Norale vastu, Nora trenni ja koju õppima. 

Kolmapäevaks ennustas vihmavaba ilma ja me pakkisime omale võileivad kaasa ja suundusime Kristeli ja Hetuga Nuuksio parki ja valisime sealt pikima päevamatka raja, mida me siis läbima hakkasime. Vaated olid ilusad, ning muidugi vahetus selle väikese aja jooksul maastik meie ümber. Leidsime ka toreda kaljupealse, kus oma kaasapakitud võikusid sõime. 

Ning raja lõpul tegime ka ujumispeatuse, järves kus oli palju taimede kasve mis meid muudkui katsusid kui me ujusime :) Aga vesi oli mõnus!

Siis kimasime Itäkeskusesse, kus saime kokku Noraga, ning kus otsisime miskeid peeneid jalatseid, mida kahjuks ikkagi poes ei olnud :( Ja siis oligi aeg koju kimada, kuna seekord oli kodus töötaja Anneli meile lõuna/õhtusöögi valmistanud :) 

Ühel päeval tutvusime ka Porvoo vaadetega, meie auks oli saabunud ka päike, mis tegi vaated veel eriti kauniks. Ja loomulikult tegime pildistamise peatuse päevalillepöllu ääres :)

Nädala lõpetasime Pagana pottide matkarajal, mis oli kodule üsna lähedal. Seal olid toredad pudru ja raha pajad, ja muud pajad ka mis paganatele vajalikud. Matkarada oli lühike kuid väga mõnus. 

Ja just kui me metsast väljusime, sain ma telefonikõne ning mind kutsuti töövestlusele! Aprillikuust saadik olin ma erinevatele töökohtadele kandideerinud ja augustikuu viimasel päeval sain juba esimele vestlusele! Leppisin kohtumise aja kokku ja suundusime Kristeli ja Hetuga selle tähistamiseks Tervajärve ujuma. Kohale jõudes oli paraku päike pilve taha peitu läinud ja seega ujusin vaid mina :) Väga tore oli tervet järve omada ja seal oma väike ujumisring teha. Ning siis suundusime koju lõpuõhtut pidama kuna järgmisel päeval lahkusid Kristel ja Hetu. 

Hommikupoole kimasimegi Helsingisse, kus külastati ballikleitide laata, kuna Norale oli vaja soetada veebruarikuu vanade aegade tantsuõhtuks kleit. Ja kuna antud laat oli vaid ühel päeval meie piirkonnas, siis me sinna suundusimegi. Ma vaatasin paari kleiti ja suundusin siis siiski kohvikusse raamatut lugema ja inimesi uudistama. Nii tore oli! Lendamise aeg meenus ning kõik need toredad päevad mida kuskil võõramaistes linnakestes on mööda saadetud. 

Paari tunni möödudes aga helistas Nora, kes oli omale kleidi leidnud ja kutsus mind ka nendega ühinema, et koos väike lõuna süüa ning siis Kristel ja Hetu laevale viia.

Ja meie suundusime tagasi Porvoosse. 

Pühapäeval tegelesime veel miskite asjadega ning esmaspäeva hommikul läksime Noraga koos Helsingi bussi peale ja Nora saatis mind trammi peale, et laevale minna ning läks ise kooli. 

Mina aga istusin laevale ja seilasin Tallinna, siis kimasin koju, panin teise kleidi selga ja läksin oma väljateenitud töövestlusele. 10 minutit vestlust ja mulle teatati, et mind võetakse tööle! Tööst lähemalt räägin kui mu esimene tööpäev on toimunud, kuid see on osakoormusega töö ning ikka lendamise kõrvale. Ehk, et kui kunagi ikka lennukid taevasse tõusma hakkavad, siis nende pardal olen ma ikka teed ja kohvi valades ning naeratades olemas :)

 

Juuli

Juulikuu algas aga hoopis teisiti kuna juuli algab ju alati ema Estri sünnipäevaga. Nii ka sel aastal! Laud oli kaetud, külalised olid pannud oma parimad kleidid ning huulepulgad otsiti kotipõhjast  välja ja tehti maalingud huultele :) Toodi lilli ja kinke ja sooviti häid soove. Sünnipäevalaps oli roosa ja rõõmus, ning päev oli igati korda läinud.

Järgmisel päeval kimasime Anneliga tema maakoju, et seal euroalustest voodeid ehitada ja muid töid teha. Sõitsime mööda vana Haapsalu maanteed, mille ääres on ka ilus moonipõld, kus me pildistamispeatuse tegime. 

Voodid ehitatud, sain mina omale muruniitmise ülesande, ja see mulle ju meeldib hirmsasti! Kuna Anneli andis mulle vabad käed muruniidu ala kujundamisel, siis suurendasin niidetavat ala oluliselt, ning aed sai sellevõrra suurem :) Siis üritasime uut veepumpa tööle saada, ning peale veidikest pusimist meil see ka õnnestus. Vesi eriti puhas ei olnud, kuid oluliselt puhtam kui eelmise pumbaga. Veidike pumbatasime vett, et saaks teda veelgi puhtamaks ja see meil ka õnnestus. Enne magamaminekut selgus, et me kumbki ei olnud hambapastat kaasa võtnud arvates, et teine kindlasti võtab. Ja nii me olimegi hambad pesemata.

Järgmisel hommikul ajasime veel miskeid asju, siis tegime sauna, sest mil muul ajal ikka sauna teha kui mitte keset päeva. Ning siis suundusime Haapsallu, et nendesse värskelt ehitatud vooditesse madratseid soetada. Haapsalu oli ilus ja rahulik, rahvast jalutas ja sebis ringi üsna parasjagu, isegi mõned turistid olid saanud tulla :) Kohtasime juhuslikult ka Krisi, kes oli tulnud paariks päevaks Haapsallu puhkama, ning kes meid vaatamata pesemata hammastele siiski ära tundis :)

Järgmiseks päevaks oli laupäev ja tohutu vihmasadu, mil saabusid Kätlin ja Jez, esialgu veel puhkusele. Kuna nad aga pidid olema eneseisolatsioonis, siis kohtumise asemel ma hoopis tervitasin neid väikese õhupallikomplektiga ning Kätlini ema poolt kokku pandud maitsete kotikesega. Cara Miga me viisime need vajalikud tervitusasjad Kätlini ja Jezi üürikorterisse. 

Siis käisime ka lastega kinos, vaatasime miskit õudukat, mis muidugi eriti õudne ei olnud.

Ning ühel päeval tegime ka vareenikuid, mis olid eriti head. Isegi meie tädi Laine kiitis meid nende eest.

Uut nädalat alustasime Paljassaare väikesel matkarajal, kus uudistasime sinna toodud Šoti veiseid, kes seekord olid meile väga lähedal. Ema Ester ikka paitas ka ühte pojast, kes oli nunnu ja pehme :) Pakkusime neile arbuusikoori, milledest nad eriti huvitatud ei olnud.

 

Käisime ka Ristikheina kohvikus, mis emale väga meeldis! Ema võttis isegi vetsu minnes telefoni kaasa ja tegi seal pilte :)

Uue nädala keskel aga sõitsime, ema Ester ja tema tütred, Haanjasse, Annele külla. Kohe saabumise järel, korjasime kõik Anne lapsed hoovi pealt kokku ja kimasime Vaskna järve ujuma. Kõik lapsed olid rahul, Klaid ja Liisu hüppasid ka vette ja tegid ujumise liigutusi. Edasi kimasime ruttu veel Rõugesse, Pesapuu vaatetorni uudistama. Pea-aegu kõik ronisid ka üles, kaasa arvatud Miku, kes ikka väga seda kõigutamist kartis. Kuid väiksemad tegelased oleks hea meelega veel teist korda üles läinud! 

Õhtul tegime oma hoovis väikese grilli, ning enne pimeduse saabumist olime juba voodis. Ööd oodates saabusid seina taha meile hiired, kelledel oli miski suurem pidu plaanis, sest krõbistamist ja naermist jagus seal mitmeks tunniks.

Peale hommikusööki pakkisime matkakotid koos võileivadega, ning suundusime Paganamaale. Alustasime oma ringi loomulikult vaatetorni ronimisega, seekord vallutasime Raadi vaatetorni. Siis jätkasime väikese matkaringiga, kus uudistasime vahelduvaid eriilmelisi metsakooslusi enda ümber ning uudistamist vajas ka teispool järvi paiknev Lätimaa. Liivajärves tegime ujumispeatuse, ning üritasime ka veidike parvetada. 

Järgmine peatus oli meil Pähni kõlakojad, kus esmalt varjusime vihma eest ja kuulasime vaikust.  

Ning siis oligi juba lõunasöögi võikude söömise aeg käes ja me asutasime end Pähni õppeklassi trepile ja hakkasime lõunatama. 

Samal ajal jälgisime värskeid Lätist tulevaid vihmapilvi, mis meie ümber tiirutasid. 

Jalutasime veidike Pähni küla ja bussipeatuses leidsime veel sellise huvitava sildi:

Peagi suundusime tagasi Horoski küla poole mööda väiksemaid külavaheteid. Vaated olid ilusad, palju kauneid koduhoove, ning hoolitsetud aiamuru. 

Rõugesse jõudes tegime väikese jäätise peatuse Suurjäre kaldal, ning osad ronisid üle kõikide Rõuges olevate tähtede :)

Ning siis kimasime tagasi oma kodutallu, kus juba grill oli täies hoos, ning saun soojas. Hüppasime aga tiiki ja kimasime rattaga ja sõime liha ja vahukomme ja tegime kõike mida ühel suveõhtul ikka tehakse.

Järgmisel hommikul jätsime aga lapsed hoovi peale mängima ja suundusime hoopis Põlva kaltsukatesse, ning poolest päevast hakkas vihma nii uhkelt sadama, et vaata ja imesta. Teise poole päevast vaatasime seda vihma aknast ja lugesime raamatuid.

Õnneks lõppes ikka vihm ühe päevaga ära ja järgmisel hommikul pakkisime lapsed jälle autosse ja  kimasime kultuuri uudistama. Esmalt tutvusime Lasva veetorniga, kus endiselt sai ise muusikat oma sammudega teha. Ning proua valvur oli ka endiselt jutukas. 

Siis külastasime Obinitsa Tsäimaja, kus tegime väikese kohvipeatuse. Külastasime ka kohalikku ühetoalist muuseumi, mis erilist muljet ei avaldanud. Siis suundusime Meremäe vaatetorni, mis oli tore! Peale väikest lõunapausi Vastseliina linnuse kõrtsis suundusime veel Kirikumäe matkarajale, mis oli ilus laudtee ring ümber Kirikumäe järve. See tundus kaldalt vaadates olevat väga pikk maa, kuid tegelikkuses oli täitsa paras jalutuskäik.

 

Ning siis oligi aeg tagasi tallu minna ja veel sauna teha ning tiiki hüpata. Õhtul ootasime pimedust, et siis veel Rõuges Pesapuu torni uudistada, kuid ega see pimedus eriti saabuda ei tahtnud. Kell 11 ikka kimasime Rõugesse ja valgustus ilusti põles vaatetornil, kahjuks oli endiselt suhteliselt valge väljas :)

 

Pühapäeval aga pakkisime asjad kokku ja suundusime läbi erinevate sihtpunktide kodu poole. Esimene peatuspaik oli Kuigatsi, kus käisime ühte toredat beebikoera vaatamas. Nimeks on tal Ronja ja ta suudab nii kurbade silmadega sind vaadata ning samuti oskab ta ilusasti kleidi sabasse hüpata ja tal on toredad teravad hambad....ühesõnaga oli ta väga nunnu!

Järgmine peatus oli meil Viljandi, kus külastasime surnuaeda, millel aeda ümber ei olnud kuid värav oli endiselt omal kohal :) Ning tore oli see, et sinna oli paigutatud korv kivikestega, mida siis igaüks sai oma külastatavatele haudadele paigutada.

Siis leidsime üles oma tädi Zelda, kes parasjagu Viljandis puhkas ja viisime ta sööma :)

 

Ning enne päris õhtut saime ikka koju ka kulgetud.

Järgmine nädal olin veidike kodusem, käisin Kätliniga Tädu rajal, siis tegime veel tiiru Rohuneeme metsas väikese kõrvalepõikega Kelvingi lähistele. Ning Rohuneeme rannas tegime ka väikese ujumise ja päevituse. Kätlin küll algul arvas, et ta pole kodumaa vetes ujunud oma kümme aastat, et ei tea kas ta ikka suudab kuidagi esimesest külmaehmatusest üle saada, kuid kõik läks hästi ja ta ujus nagu väike delfiin kuigi külmemas vees kui ta muidu harjunud oli:)

Reedaga tegime ükspäev trehvunksi ja pakkisime rattad Reedale auto peale ning suundusime Valgehobusemäe keskuse juurde, et seal märgistatud 50 km ring teha. Märgistatuks oli see ring märgitud keskuse kodulehel....kuid meie tuvastasime selle 50 km juures vaid kahte silti! Uitasime siis niisama ratastega umbes raja kaardi järgi mööda metsavahet ja saime 50 km kokku. Osa sellest kulges küll suure maantee peal, kuhu me kaardi järgi ei oleks sattuma pidanud ja üks väike lõik oli läbi vee, kuid see vist oligi suhteliselt õige rada, lihtsalt ümberkaudsest soost üle jäänud vesi oli otsustanud selle teelõigu endale hõivata. Veel kohtasime tee ääres suurel hulgal metsmaasikaid, paari koerajalutajat ja ühte koera, kes kohe kindlasti tahtis meiega kaasa tulla. Veidi oli rada sellises seisus, et pidime läbi nabani ulatuva rohu sõitma kuid siis tuli jälle ilus metsatee. Nii et suhteliselt lühikesel maal oli erinevaid maastikke.

Meie läbisime oma ringi ja suundusime siis keskuse lähistel asuvasse liivakarjääri ujuma. Väga mõnus oli! Ning siis hakkasime lähedal asuvat avatud söögikohta otsima - leidsime, et avatud on Arukülas asuv Kolm juustu pizzeria. Koht õigustas end suurepäraselt, pizza oli hea, teenindaja rõõmsameelne ja hind taskukohane. Nii et üks tore avastus!

Enne nädalavahetust saabus aga kodumaale Anneli ja Nora ja Markku ja isegi Clara, ning me suundusime kõik Üdrumaale aega veetma. Kuna jalgsi matkata keegi ei viitsinud, siis kimasime hoopis autodega Haapsallu ning hakkasime puhkama Vasikaholmi rannas. Kui meil oli puhatud ja ujutud, siis jalutasime uudistades puitpitsmaju Linnuse juurde kus leidsime Purtse pubi, ja asusime seal söömise ja joomisega tegelema. 

Ühel hommikul avastasime, et meie lauale jäetud arbuusi olid aga söönud hiired. Tegelikult nad olid küll huvitatud vaid seemnetest ja arbuus sealt kõrvalt oli meile jäetud :)

Ning peagi suundusime tagasi Anneli juurde, et seal veel sauna ja lõkkeõhtu korraldada. Väga mõnus oli!

Järgmisel hommikul alustasime päeva seenefarmi külastusega, mis asus samas Üdruma külas ja mis Avatud Talude päeva korras oma uksed huvilistele avas. Käisime ekskursioonil ja ostsime seeni ka kaasa. Siis pidid aga Reet ja tema lapsed lahkuma Tallinna suunas kuna Rhead ootasid ees võistlused. Meie aga suundusime Lihula toidupoodi ja siis kodutalu õuele erinevaid töid tegema ning õhtul suundusime uuesti seenefarmi, kuna seal pidi kontsert olema. Jõudsime seal ka veel eronevaid seenetooteid maitsta, ning erinevaid jooke proovida. Kontserdi algust aga me ei jõudnudki ära oodata, sest tund aega peale väljakuulutatud aega endiselt midagi ei toimunud. Läksime siis hoopis Kullamaa järve ujuma :) Õhtul jällegi grillisime ja seekord grillisime ka seenefarmist kaasa ostetud seeni, mis olid väga head.

Järgmistel päevadel tegelesime veel koduhoovi töödega, mina sain veel muru niita, siis kohendasin lõkkeaseme kohta, kuna see oli meil mägiseks läinud, veidike korrastasime ka tormiga langenud puid. Ning ühel ilusal päeval saabusid Serko, Henna ja Neela ning loomulikult Roki :) Claral ei olnud selle üle just ülevoolavalt rõõmus meel kuid eks ta leppis olukorraga. Roki oli muidugi väga rõõmus kui ta autost välja sai, nii et ta tegi oma kakssada tiiru ümber hoovi, ning alles siis hakkas kõike ja kõiki nuusutama. Ning siis tegi igaks juhuks veel 100 tiiru ümber hoovi. Selle aja peale vaatas Clara teda juba üsna nõutu näoga ja suundus siis vaikselt laua alla oma kohale lebama. Ning muud naised suundusid Kullamaa järve ujuma ja võtsime ka Roki kaasa. Rokile muidugi ujumine meeldis väga! Eriti tore oli muidugi puupulka taga ajada. Ning õhtu lõpetasime jällegi grillimisega. Järgmine päev kulges suhteliselt sarnaselt: veidi tööd, väikesed puhkehetked, miskite asjade ajamine, siis saabusid Jan ja Mirjam, kes lõpetasid väliköögi sarikate paigalduse, ning siis oli jällegi käes saunatamise ja grillimise õhtu. Kesknädalal lahkusid Serko ja co, ning kuna vihma sadas, siis pakkisime ka meie asjad kokku ja suundusime Tallinna poole loomulikult läbi Ristil asuva burgeriputka! See oli ikka endiselt tasemel.

Järgmisel päeval olime Reeda ja Anneliga kultuursed ja külastame erinevaid näitusi. Kokkusaamine oli meil sujuvalt Kadriorus ja seega istusime Katharinenthali kohvikusse ja varsti oli kell sealmaal, et kui me kohe muuseumisse ei suundu siis pannakse need kinni ja me ei jõuagi kuhugi. Mina muidugi ajasin veel segamini, arvates, et Adamson Eric ongi Mikkeli muuseum, kuid selgus, et see hoopis Vanalinnas - hüppasime siis trammile ja külastasime Adamson Ericu muuseumis Olev Subbi näitust, mis oli väga ilus kuid üsna väike. Siis jalutasime veidike vanalinna vahel, kohtusime Heraga, ning istusime Pierre šokolaadikohvikus. Ja peale seda suundusime Anneli juurde Harju tänavale kuid meile jäi ette Vivian Vau kingapood, millest me muidugi läbi läksime ja nõrgemad omale kalleid kingi soetasid! Aga need on nii ilusad!

Õhtu lõppeski uutes kingades 😜

Järgmisel päeval aga suundusime Tartusse, kuna Reet oli meile vahendanud teatripiletid.

Teater möödus rahulikult, veidikese vihmaga, ning siis suundusime erinevatesse toredatesse joogikohtadesse, vahepeal ilma ja inimesi uudistades. Rahvast oli igal pool palju ja kõik olid ülendatud meeleoluga, nii et üsna huvitav oli!

Hommik algas Trikster Tihane nimelises lokaalis, ning siis suundusime meie Anneliga linna peale jalutama, Reet ja Agne aga Pühajärvele spordilaagrisse. Tartu oli jalutamiseks täitsa tore koht, hunnik ilusaid pitsmaju ja maniküüritud hoove! Ning mõnus jõepromenaad. Kuid peagi jõudis kätte meie rongiaeg ja me tulime siiski pealinna poole tagasi.

Jalutasime läbi Vanalinna Harju tänavale, seal vahetasime riided ja suundusime lõpuõhtut veetma, Chakra restorani. Sesl oli endiselt väga hea toit, suurepärane teenindus, ning üldse oli üks tore õhtu.

Pühapäeva hommikul suundusime uuesti Vanalinna jalutustuurile, kõik vaateplatvormid uudistasime üle, ning ka minu lemmiku Laboratooriumi tänava, tegime peatuse Suurtüki tänava vegan kohvikus, kuhu saabusid ka Mia ja Cara Mi koos Pavlikuga, kes meil suvevaheaega veetis. 

Pavlikule vanalinn meeldis väga, ja eriti meeldis talle Reidi tee :) Me saatsime nimelt Anneli laevale ja siis suundusime mööda Reidi teed patseerima. Cara Mi kimas tõuksiga ja oli väga õnnelik. Veidi enne Russalka monumenti, hakkas Anneli laev sadamast liikuma ja me lehvitasime talle ja tema meile... Siis sõime väikese snäki, ehk siis friikad tšillidega ja peale seda suundusime bussi peale, et koju saada. Õhtul käisime veel meres ujumas.

Uus nädal algas lastel tädiga koolivaheaja veetmise tähe all ja seega kimasime Viru rabasse, et sealses rabajärves ujuda. Pavlik kukkus ka korraks vette, kuid kuna tal on üsna tugev karvakasukas, siis ta jäi ilusti pinnale hõljuma ja ei läinud isegi väga märjaks. Tagasiteel käisime Kuusalu burgeris söömas, mis oli igavesti tore koht!

 

Teisipäeval käisin Itiku juures, kus veetsin terve päeva. Suur Siim tegi meile burgereid, ning me sõime ja jutustasime, siis käisime väikese Siimuga metsas ja rannas, mina ujusin, korjasime mustikaid, väike Siim ei saanud sellest kontseptsioonist aru, et miks neid peaks küll ämbrisse korjama kui võiks vabalt kohe suhu korjata...

Kesknädalal käisin emaga Kelvingi metsas jällegi mustikaid korjamas, seekord põhiliselt ikka ämbrisse :)

Siis abistasin Reeta, et tema uus mööbel IKEAst ära tuua, ning veidi jõudsime ka vana lahti võtta ja uur kokku panna, ning siis kimasin Kätlini ja Jeziga õhtusöögile. Käisime Väike Rataskaevu 16 nimelises kohas ja see oli ikka väga hea. Kätlini ja Jeziga on alati tore kokku saada ja nalja saab muidugi palju, nii ka seekord. Väga tore oli! Ja lootust on, et nüüd hakkame ehk tihedamalt kohtuma, kuna Kätlin otsustas töölt lahkuda ja nad kolivad alaliselt Eestisse!

Õhtusöögi ajal sain ka maili töölt, et mind on ka augustikuuks saadetud sundpuhkusele! See teade mulle muidugi ei meeldinud, kuna mul oli kodus juba kohver pakitud, et esmaspäeval Londonisse lennata ja veidikene tööd teha. Kuid nii lihtsalt see ei läinud.

Juulikuu lõppes veelkord Reeda juures mööbliga, siis saabus ka Anneli, ning mööbel läks sujuvalt üle veiniks, ning peagi oli aeg nii hiline, et pidime asuma koduteele.

Järgmisel hoomikul suundusin aga emad-tütred pundiga Peipsiääre reisile.