Tagasi koolipingis ☺

Ja ongi minust saanud jällegi koolilaps. Kursus kestab 2 nädalat, esimene on juba läbitud – oleme selgeks saanud kuidas reisijaid evakueerida nii avariimaandumise puhul kui vette maandumisel, seda nii planeeritud kui ka planeerimata juhtudel. Samuti oleme selgeks saanud kuidas meeskonnaliikmetega suhelda, mida PEAB ja mis hetkel, teatama kaptenile. Siis käisime basseinis ning meie ujumine kontrolliti üle, samuti oskus kuidas veest ronida päästeparve. Täna läbisime terroristide rünnaku – ehk siis istusime oma mängulennukis ja meie lennuk võeti terroristide valdusse ning me pidime antud situatsiooniga kuidagi toime tulema. Enamustes ainetes on olnud nii teoreetilised kui ka praktilised eksamid – nii et meid on esiteks teadmisi täis tuubitud ja siis neid teadmisi kontrollitud. Siiani olen kõik eksamid ning praktilised harjutused läbinud suurepäraselt, eks vaatame mis edasi saab.

Siin ka pilt meie grupist, peale suure liumäe laskumist:

Nüüd oleme ära teeninud 2 vaba päeva ja siis õpime veel kuidas teed ja kohvi valada ja siis veel esmaabi – selles aines on ka nii teoreetiline kui ka praktiline eksam.

Ning järgmise nädala lõpu poole peaksime juba saama päris lennukeid jällegi katsuda J

Kursus on suurepärane – õpetajaid on kõik oma ala profid ja mis kõige tähtsam, oskavad õpetada ja oma teadmisi edasi anda. Grupp on meil ka väga hea, liigume suht kiiresti edasi ja ei ole miskit arutelu teemadel mis asjasse ei puutu. Kõik on ka eelnevad lendajad ehk siis teavad mida see töö endast kujutab ja milline lennuk välja näeb ;)

Viimastel päevadel olen siin muutunud suureks natsionalistiks – põhjus väga lihtne – üritasin tellida omale nimesilte ning sinna peale saada oma Eesti lippu – kuna see on keel mida valdan vabalt J Paraku uue tööandja koduleheküljel kus ma oma nimesildi tellimust esitama pean, ei ole sellist valikut nagu eesti keel – “fair enough” – see ei ole sihtkoht ja seega arusaadav.

Kuid suur oli mu üllatus ja imestus kui avastasin et Läti ja Leedu on samas nimekirjas olemas – kumbki nendest riikidest ei ole meie sihtkohtade kaardil esitletud. Uurisin siis terve keeltevaliku nimekirja läbi ja ainuke Euroopa Liidu liikmesriik, mille keelt nimekirjas ei ole, on EESTI.

Ühesõnaga tegelen järgmisel nädalal selle murega, sest hirmsasti ikka tahaks oma lippu oma nimesildile saada – sest kui ma ka juhuslikult mõnda kaasmaalast pardal kohtan siis minu nimi on kahjuks selline, et nime järgi ei tuvasta keegi, et ma just eestlane olen J Ja kui Eesti lipp osutub ilmvõimatuks ülesandeks mu uuele tõõandjale, siis palun kõiki mu lugejaid juba varakult otsida mulle väikseid Eesti lipu kleepse, millega mu nimesilti kaunistada ;) Antud situatsioonis ajab mul maksa üle kopsu ka see, et mida on küll lätlased ja leedukad maailmale andnud – meie vähemalt pakkusime Skype’i = see on ju ometigi lippu väärt, või kuidas?

Ah jaa, ja mul on juba paar päeva toanaaber – suurte jalgadega ämblik J Ma teda väga tihti ei näe kuid aeg-ajalt silman teda üle põranda silkamas, tohutu kiirusega ning suures segaduses. Alati näeb ta väga eksinud välja kuid tema kiirus on selline, et ma parem ei hakka teda taga ajama, et teda õue viia. Täna sadas päev otsa paksu vihma ka, kardan et tal oleks seal vihma käes oluliselt ebamugavam kui siin toas minu juures. Loodan, et ta lihtsalt tervet oma peret siia ei koli ega muudest sugukondadest sõpru enda juurde ei palu kolida. Senini oleme kahekesi õnnelikult koos eksisteerinud ning teineteist mitte seganud.

Aga nüüd magama – homme on vaba päev ja lähen Ray’ga aega veetma!