Puhatud

Olen puhkuselt tagasi ja väga puhanud. Puhkus oli tore nagu üks korralik puhkus ikka. Külastasin restoraninädala raames ühte juba varemgi külastatud restorani – restoraninädala erimenüü ei olnud midagi hõiskamist väärt – tavamenüü samas kohas on olnud oluliselt parema kvaliteediga. Seltskond oli aga hea ning juttu ja jooki jätkus kauemaks nagu ikka ;)

Nagu ühele korralikule Tallinna külastavale turistile kohane, külastasin siis ka Tallinna Teletorni – ei saa öelda, et see oleks olnud eriline sündmus, eriti arusaamatu oli 3D film mida seal vaadata pakuti. Ja nagu ka eelmisel päeval olnud restorani puhul – parim selle külastuse juures oli siiski seltskond. Siin ka paar pilti sellest tähtsast sündmusest:

Siis saabus reede ning me Reedaga seadsime ennast Pärnusse, et külastada ühte kohalikku spaad. Meil oli plaan oma reede õhtut suvepealinnas veeta kultuurselt ning külastada ka kohalikku teatrit. Paraku jäi etendus tehnilistel põhjustel ära ning teatri asemel näidati teatrimajas kino – vaatasime siis seda. Tegemist oli ühe uue eesti mängufilmiga mis oli väga tore vaatamine. Siis veetsime veel lõbusalt aega Pärnu linna peal, enamustes asutustes mida külastasime olime ainsad külalised, seega eriti palju inimesi sügisel Pärnus aega ei veeda.

Siis pidin minema külla oma õele, et temaga koos kõrvitsasalatit teha – see plaan jäigi seekord vaid plaaniks, kuna Cara Mi otsustas veidike haigeks jääda siis arvasime paremaks viibida tubastes tingimustes. Tubaseid tingimusi kasutasime hoogsalt ära - nimelt tegime koos Mia ja Cara Mi’ga pizzat, vahvleid, pannkooke, küpsetasime ka saia, siis õppisime numbreid ning tähti ja veidike ka arvutamist. Vahele mängisime ka veidike Memori’t ning mõned Doomino lahingud. Ja peale paari päeva haige olemist saigi Cara Mi juba terveks ning me suundusime ka välistele jahimaadele.

Siis saabus veel Anneli Tallinna – tal oli nimelt hambaarstiga kokkusaamine ja kuna sellest kohtumisest jäi veidike aega üle, siis käisime ka jällegi restoranis ning teatris ja siis veel Reeda juures ööbimas. Teater oli väga tore, eriti oli tore see, et laval oli ka paar vana kooli näitlejat, kes on kindlasti vanemusjärjestuses väga kõrgel kohal ning osade tippjuhtide arvates ei peaks kohe kindlasti omal kohal logelema vaid elus edasi liikuma. Mul oli igal juhul hea meel, et nad on siiski jäänud omadele liistudele kindlaks ning seega süstinud veidike turvatunnet vaatajatesse.

Ja siis juba saabuski päev kui pidin oma kohvri jällegi kokku pakkima ja lennukile minema. Siin ka pilt selle vahemaa kohta, mida läbima pidin:

Eile oli mul lennujaama valve, istusin siis lennujaamas uues vormis ja kohver pakitud, paraku ei vajatud mu teeneid ja õhtul saabusin oma kohvriga koju tagasi. Täna sain ka ootamatult vaba päeva – käisin hoopis toidupoes. Ja kuidagi tundus, et kõik ümberringi räägivad eesti keeles. Aga ega nad tegelikult vist ikka ei teinud seda J

Ja homseks sain omale lennu Tel Avivi, tagasi saabun teisipäeva hilisõhtul.

Hinged

Täna ma peaksin olema oma graafikujärgselt Tel Avivis ja nautima +29 soojakraadi – peaksin on selles lauses suure rõhuga. Tegelikult olen juba kolmandat päeva kodus, teki all ja üritan kuidagi oma kõrva lukust lahti saada, samuti võitlen nohu ning isegi palavikuga. Palavik on minu jaoks midagi uut, seega päris põnev kogemus. Loodetavasti saan ennast kolmapäevaks lennukõlblikuks, et koju tulla.

Enne kõrva lukustust käisin vahepeal ööbimas Pariisis – ehk siis mul oli selline kiire ööpeatus – hilisõhtul Pariisi ja varahommikul tagasi. Pariisi nägin vaid bussiaknast mis meid hotelli viis. Hotell oli aga väga uhke koha peal, kohe Triumfikaare jalamil, nii et järgmisel peatusel seal tutvun ka ümbruskonnaga. Ja täna oli plaanis jalutada mööda Tel Avivi aga see on asendunud kodus, voodis lebamisega.

Enne Pariisi oli mul ka üks kiire kursus uue lennukitüübi osas, nimelt võin nüüd lisaks Airbus 320 perele lennata ka Boeing 767ga – see on siis kahe vahekäiguga lennuk ja seega suurim millega siiani lennanud olen. Lennuk ise oli veidike vana, eriti peale kõiki neid ilusaid ning moodsaid Airbus’e. Lende mulle veel planeeritud selle tüübiga ei ole kuid küll need ka tulevad. Lennukiuksed olid kohutavad – neid olen ma õudusega paar päeva unes näinud. Loodan, et saan need kinni ja lahti ning ei lõhu selle käigus ennast ega teisi.

Aga olgu aitab heietamisest, tegelen siis edasi haige olemisega ja enda ravimisega J

Esimesed lennud ☺

Nüüdseks olen oma kursuse edukalt läbinud – teisel nädalal olid keerulisematest asjadest meil vaid esmaabi, muudel päevadel tegelesime naeratamise ja kohvi ning tee valamise õppimisega ;) Siis saime uued tiivad ja hopsti uues vormis ja uues firmas lendama – miskeid tutvumislende me siin ei saanud, ikka kohe vette ja ujuma J Esimene lend oli elegantse sihtkohaga - Rooma – mõlemad lennud rahvast pungil ja seega parim variant õppimiseks, sest kiiretes olukordades teeme me seda ju paremini kui venitades. Lennud olid toredad, veidi segadust oli, et kus kastis miski asi asub aga lennu lõpuks sain juba pea-aegu aru mis ja kus. Reisijad olid toredad ja suhteliselt nõudlikud ;)

Teisel tööpäeval oli sihtkohaks Göteborg – tore oli näha pea-aegu koduseid rootslasi J Ja tore oli tõdeda, et nad endiselt joovad lennukis musta kohvi ja mahla – ja loomulikult tähendab mahl rootslaste puhul apelsinimahla ;)

Ja siis saabus kolmas tööpäev – hommik kodus aknast välja vaadates sain aru, et udu on suhteliselt tihe ja olin valmis juba huvitavateks seiklusteks. Ja nii läkski – 45 minutiline lend Amsterdami hilines pea 4 tundi, 2 tundi sellest istusime lennukis koos reisijatega – õnneks oli kapten tore onu, kes iga natukese aja tagant reisijatele infot jagas, et mis nüüd toimub ja mis edasi saab. Ja nii need tunnid meil rõõmsalt möödusid ning varsti saimegi lendamisega tegelema hakata. Reisijad olid lahkudes meiega rahul, et me sellise jama olukorra suutsime rahulikult ja rõõmsal meelel lahendada.

Kõik lennud on praegu graafikus edasi-tagasi ehk siis miskeid põnevaid ööpeatusi praegu mul plaanis ei ole, kuid detsembriks tellisin omale uusi huvitavaid sihtkohti, eks näis kas mõni nendest soovidest ka täitub.

Siis käis vahepeal Kaisa Piia Londonis, kellega ma ka korraks kesklinnas kokku sain. Tegime kiired jalutuskäigud, vaatasime üle kõik tähtsamad turistade kohad ja loomulikult jöime teed ja sõime kooki J

Ja nagu te juuresolevalt pildilt isegi näete, siis loomulikult sadas Londonis vihma J

Siis saatsime Kaisaga ka paar postkaarti – kasutades vana tuttavat Türgi postkaartide kirjutamise tehnikat – kes teavad, need saavad asjast aru J

Ja nüüd on mul paar vaba päeva olnud, midagi eriti tarka pole teinud – täna võitlesin kõhulahtisusega, mille ma kuskilt omale külge saanud olen – seega kodust eriti kaugele ei liikunud. Homme üritan ikka õue pikemale ringile ka minna.

PS. Mul on varsti puhkus saabumas – 07.-16.11 on mind jällegi näha kodumaal liikumas ;)