Puhatud

Olen puhkuselt tagasi ja väga puhanud. Puhkus oli tore nagu üks korralik puhkus ikka. Külastasin restoraninädala raames ühte juba varemgi külastatud restorani – restoraninädala erimenüü ei olnud midagi hõiskamist väärt – tavamenüü samas kohas on olnud oluliselt parema kvaliteediga. Seltskond oli aga hea ning juttu ja jooki jätkus kauemaks nagu ikka ;)

Nagu ühele korralikule Tallinna külastavale turistile kohane, külastasin siis ka Tallinna Teletorni – ei saa öelda, et see oleks olnud eriline sündmus, eriti arusaamatu oli 3D film mida seal vaadata pakuti. Ja nagu ka eelmisel päeval olnud restorani puhul – parim selle külastuse juures oli siiski seltskond. Siin ka paar pilti sellest tähtsast sündmusest:

Siis saabus reede ning me Reedaga seadsime ennast Pärnusse, et külastada ühte kohalikku spaad. Meil oli plaan oma reede õhtut suvepealinnas veeta kultuurselt ning külastada ka kohalikku teatrit. Paraku jäi etendus tehnilistel põhjustel ära ning teatri asemel näidati teatrimajas kino – vaatasime siis seda. Tegemist oli ühe uue eesti mängufilmiga mis oli väga tore vaatamine. Siis veetsime veel lõbusalt aega Pärnu linna peal, enamustes asutustes mida külastasime olime ainsad külalised, seega eriti palju inimesi sügisel Pärnus aega ei veeda.

Siis pidin minema külla oma õele, et temaga koos kõrvitsasalatit teha – see plaan jäigi seekord vaid plaaniks, kuna Cara Mi otsustas veidike haigeks jääda siis arvasime paremaks viibida tubastes tingimustes. Tubaseid tingimusi kasutasime hoogsalt ära - nimelt tegime koos Mia ja Cara Mi’ga pizzat, vahvleid, pannkooke, küpsetasime ka saia, siis õppisime numbreid ning tähti ja veidike ka arvutamist. Vahele mängisime ka veidike Memori’t ning mõned Doomino lahingud. Ja peale paari päeva haige olemist saigi Cara Mi juba terveks ning me suundusime ka välistele jahimaadele.

Siis saabus veel Anneli Tallinna – tal oli nimelt hambaarstiga kokkusaamine ja kuna sellest kohtumisest jäi veidike aega üle, siis käisime ka jällegi restoranis ning teatris ja siis veel Reeda juures ööbimas. Teater oli väga tore, eriti oli tore see, et laval oli ka paar vana kooli näitlejat, kes on kindlasti vanemusjärjestuses väga kõrgel kohal ning osade tippjuhtide arvates ei peaks kohe kindlasti omal kohal logelema vaid elus edasi liikuma. Mul oli igal juhul hea meel, et nad on siiski jäänud omadele liistudele kindlaks ning seega süstinud veidike turvatunnet vaatajatesse.

Ja siis juba saabuski päev kui pidin oma kohvri jällegi kokku pakkima ja lennukile minema. Siin ka pilt selle vahemaa kohta, mida läbima pidin:

Eile oli mul lennujaama valve, istusin siis lennujaamas uues vormis ja kohver pakitud, paraku ei vajatud mu teeneid ja õhtul saabusin oma kohvriga koju tagasi. Täna sain ka ootamatult vaba päeva – käisin hoopis toidupoes. Ja kuidagi tundus, et kõik ümberringi räägivad eesti keeles. Aga ega nad tegelikult vist ikka ei teinud seda J

Ja homseks sain omale lennu Tel Avivi, tagasi saabun teisipäeva hilisõhtul.