Erinevad sihtkohad

Peale vabu päevi ootas mind Stockholm – tegelikult lennusihtkoht on Stockholm kuid meie peatume hoopis Uppsalas. Ilm oli külm, ning õnneks oli meie peatusaeg nii lühildane, et peale hotellituppa tellitud hommikusöögi ma rohkem sellest linnast ei tea midagi.

Järgmine päev ootas mind lend Lissaboni ning veel järgmisem päev oli mul täiesti Lissaboni päralt. Hommikul paistis korraks isegi päike ning seega kimasin kiirelt linna peale – Lissabon on selline tore koht, kus inimesed on sõbralikud ning soojad, majad veidike väsinud kuid see-eest armsad ning kodused, ning jalutamist ja vaatamist jätkub väga mitmeks reisiks. Lisaks kõigele on toidud suurepärased, kohv viib keele alla ja loomulikult need vanillikastmega koogid J

Tegin algul väikese jalutuskäigu, siis arvasin, et jalutan veidike veel ja lõpuks olin jalutanud ning ringi vahtinud 3 tunnikest kuid siis hakkas tohutu vihmasadu jalutamise nautimist segama. Seega kimasin tagasi hotelli ning asusin oma riideid ning kingi ja käekotti kuivatama.

Peale Lissaboni ootas mind Beirut. Polnud seal ammu viibinud ning eriti ei viitsinud ka seekord minna kuid kuna sobivat vahetust sellele reisile ei leidnud, siis arvasin, et mis inimesele on graafikusse kirjutatud, selle väljakutse peab ta ka vastu võtma. Ning ma ei kahetse. Meeskond oli suurepärane – leidsin omale uue sõbra – Caroline – kes on äraseletamatult tore inimene ja kellega on ikka millestki rääkida ning miskeid asju arutada.

Kuna Beirut on selline pikem reis, siis loomulikult veetsime aega ka joogiklaaside taga koos kogu meeskonnaga. Paraku mõjus see enamustele meist suhteliselt kehvasti ehk et meie puhkepäev osutus vajalikuks taastumisepäevaks ning hotelli territooriumilt me eriti kaugele oma tervislikku seisundit arvestades ei läinud. Kuid vahest on ka vaja selliseid lõdvestumisreise ;)

Siis järgnesid vabad päevad – ma isegi ei mäleta millega ma tegelesin ;)

Ning peale seda on olnud rida edasi-tagasi lende, mis kõik on olnud puhas nauding – reisijad on olnud toredad, meeskonnaliikmed lausa suurepärased. Seega lendamine on nii tore ja ilus!

Ühel päeval kohtusin ka hr. Ateenaga – kohtusime lennujaamas – see oli eriti kaunis kohtumine, kuna mina tulin lennust ja olin oma vormiriietes ning hr. Ateena, kes on juhuslikult ühes teises lennufirmas kapten saabus samuti lennult oma vormiriietes, siis pagasilindi juures kokku saades olime me nagu miskist kaunist romantikafilmist – enam klisheerohkemaks ei saa ju üks kohtumine muutuda – stjuardess ja kapten kohtumas lennujaamas ning kallistamas ... Üle pika aja oli hr. Ateenat väga tore kohata, juttu jätkus kauemaks nii veiniklaasi kui ka restoranilaua taha ;)

Eile ja täna on jällegi vabad päevad, täna on aga neljapäev, seega prantsuse keele päev – ning sinna ma nüüd suundungi J

Bonsoir à tous!