Tervislikud suupisted

Peale puhkust hakkasin kohe kiirelt lendama ning kui vaba päev saabus siis sain telefonikōne kapten Veikolt, kes oli juhuslikult sattunud Londonisse. Arvasime paremaks kokku saada ja veidike juttu puhuda. Sobivasti sadas vihma, ning seega istusime pubis ning juttu jätkus kauemaks :) Nii tore on toredaid inimesi kohata, ja nendega aega veeta :)

Järgmisel päeval ootas mind Barcelona ja nagu te teate siis see on mu lemmiksihtkoht, vōi üks lemmikumaid. Tegin kiire riietevahetuse ning kimasin linna peale. Väike jalutuskäik ning maandusin Placa Reial'il. Ning järjekordselt astusin ämbrisse restorani valikuga. Ma luban, et järgmisel korral ma ei kipu oma väljakule sööma vaid teen seal vaid joogi ning söömisega tegelen mōnes teises kohas. Aga väljak ise on ilus ning suursugune :)

Jalutasin ka läbi La Ramblase ning uurisin kōiki elavaid kujusid, eks oma rasket igapäeva leiba selle tänava ääres teenivad. Nad on väga toredad ning justkui kuuluvad La Ramblasele, samuti nagu lillepoed :) Kohtusin ka hr. Kolumbusega, kes endiselt näitas suunda oma avastatud mandri poole. Ja mu lemmik tollimaja oli ka omal kohal :)

Järgmine päev oli aga sihtkoht München - seda olin ma ammu oodanud kuna mu kätekreemi tagavara vajas täiendamist ;) Ja ei ole paremat kohta kui sakslaste DM pood. Ja nagu seal poes ikka, satub korvi nii hädavajalikke asju kui ka mitte nii vajalikke. Ōnneks on käsipagasiga reisides kerged mahupiirangud ning osad mittevajalikud asjad jäid minust siiski maha ;)

Ja ükski saksamaa peatus ei saa mööduda ilma soolakringlita, seega otsisin kohviku ning mugisin oma soolakringlit vaadates kuidas maailm minust möödus :)

Tagasi hotelli jōudes oli aeg nii kaugele jōudnud, et tuli hakata magamisega tegelema. Öösel ärkasin ning panin selga kampsuni (!!) kuna mul oli nii külm! Ja siis magasin edasi, kampsun seljas ning loomulikult sokid jalas ;)

Edasi ootas mind üks uus sihtkoht - Kiiev. Lend on meie graafikus edasi-tagasi, ehk et lennukist me ei lahku kuid eelnevalt ei olnud ma siin lennufirmas antud liini lennanud ning ei teadnud mida oodata. Lend möödus rahulikult, reisijad olid rōōmsad, et keegi nendega suhtles pea-aegu nende keeles. Meeskond oli samuti tore, eriti tore oli purser kes hoogsalt ōppis erinevaid sōnu erinevates keeltes ning siis uhkelt neid kasutas, ta oli väga armas ning elurōōmus, ning mis peamine, tundis oma tööst rōōmu :) Viimasel ajal on meie firmas veidike keerulised ajad ning plaanitakse suuri muutusi. Muutused aga ei ole loomulikult meelepärased eesliini töötajatele, eriti meile, kes me igapäevaselt puutume kokku meie klientidega. Ja ega need muutused meile loomulikult miskeid paremaid tingimusi ei paku, pigem tahetakse meilt rohkem töötunde vähema puhkeajaga kuid seda kōike sama tasu eest :) Ja selle kōige taustal on loomulikult töötajaskond suhteliselt pahane juhtkonna peale ning inimesed, kellele niigi ei meeldi töö mida nad teevad, on veelgi kurjemad kōige ümbritseva suhtes. Minu pika jutu mōte on see, et tore on kohata inimesi, kellele meeldib nende töö ning kes seda endiselt mōnuga teevad. Meie tolle päeva keeleōppijast purser oli just selline tore inimene! Ja selliste inimestega koos lennates on töötegemine lausa lust!

Tore oli sel päeval ka see, et koju jōudes oli mulle üks tuttav saatnud pildi minust - nimelt lendasime üle tema kodumajast Saksamaal ning ta ei pidanud paljuks end siis ōue sättida ja minu lennukist pilti teha. Ja mina nüüd jagan seda ka teiega:

Järgmisel päeval lendasin Pariisi, see on üks meie kiiremaid lende - nii umbes 40 minutit. Kuid samas ei ole olemas kiiret Pariisi, sest sellel lennul on alati midagi toimumas, kas 3 tunnine hilinemine, kas keegi streigib, kas kuskil on udu, mis segab seda lendu. Minu rekordid ulatuvad ikka 12 tunni juurde ja seda ühe väikse, kiire Pariisi kohta. Elu on isegi mind ōpetanud, et kui mul on graafikus Pariis, siis ma suuri plaane peale seda lendu ei tee - ei ole mōtet omada teatri ega kinopileteid sel päeval ;)

Kuid, seekordne Pariis oli väga ōigeaegne, ei miskeid sekeldusi selles vallas. Meeldejääv oli lend aga selle poolest, et üks vanem härra, ütleme nii üle seitsmekümne aasta vana, küsis minult, nähes meie pakutavaid suupisteid - kartulikrōpsud, küpsis, pähklisegu - et kas meil miskeid tervislikemaid suupisteid ei ole. Mina vastasin, et härra, elamine on üks igavesti ebatervislik tegevus üldse aga kuna me elame üks kord elus siis väike ebatervislikkus ühel lühikesel Pariisi lennul on lausa hädavajalik ;) Härra arvas selle peale, et ta vōtab siis igast suupistest ühe.

Kuna mul on nüüd oma köök, siis aegamisi ikka kasutan selle erinevaid vorme – siin on pildid minu köögikasutamise tulemustest ;)