Kultuuri üleküllus

Kõigepealt siis teadaanne, et Hiina reisikirja juures on nüüd ka Reeda fotokaga tehtud korralikud pildid üleval, et kes kunagi ammu seda luges siis minge ja vaadake nüüdilusaid pilte ka jutu juurde ;)

Seekordne külaskäik Anneli juurde oli tore nagu alati. Nora koolimuusikal oli lavaküpseks saanud ja seega käisime seda laupäeval vaatamas. Tore, et lapsed ise midagi teevad ja siis seda ka publikule etendavad. Etendus oli siis Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi ning see oli muusikal, veidikeste täiendustega. Publikut oli etendusel küll vähe kuid etendus ise oli tore, osad (vanemad) tütarlapsed küll veidike eputasid aga see-eest väiksemad olid tublid ja julged esinejad.

Tagasilennul leidsin jällegi ühe kaasmaalase reisijate hulgast – nii tore!!

Siis oli mul paar vaba päeva ja neid sisustasime koos Elenaga – sakslannast kolleeg.

Käisime vaatamas Spice Girls’i muusika põhjal tehtud muusikali Viva Forever – see muusikal tuli lavale alles eelmisel aastal ja kuna etendused ei ole läinud loodetud publiku huviga siis juuni lõpul lõpetatakse see nali ära. Seega oligi viimane aeg seda vaatama minna. Spice Girls’idest ei tea ma midagi, seda huvitavam tundus, et neist/nende muusikast on tehtud muusikal. Tegelikult oli see lugu sellest powerbandist veidike kaugem – lugu oli päris hea huumoriga vürtsitatud ja üsna palju nalja heidetakse briti ühiskonna ja praeguse Facebook ning Reality-show’de põlvkonna pihta – ju seepärast see etendus ei olegi eriti edukas olnud kuna sihtgrupp on vist veidike vale olnud. Igal juhul, meil on Elenaga see nähtud, rohkem ei vaata. Siin ka kokteilid mida vaheajal tarbisime:

Eile käisime kinos – loomulikult vaatamas Pedro Almodovari uut filmi – I’m so Excited (eesti keeli siis Olen nii elevil). Oli väga tore ja lihtne lugu kuigi mulle tuli rohkem naer peale kui ülejäänud kinokülastajatele – nii mõnigi seik ning lause ning poos tuli tuttav ette, ehk, et olen seda pardal näinud ;)

Ja täna puhkasin niisama kodu lähistel, homme jälle tööle.