Samuti tahtsin Sally juures teha kohalikest lindudest pilte – Sally juures on nende liigirohkus kadestamisväärne ja vestluses mr. X’ga selgus, et tema mäletamist mööda oli Inglismaal väga vähe linde, siis tahtsin talle neid eraldi pildistada. Paraku oli aega vaid üheks klõpsuks ja siin see on, spetsiaalselt mr. X’le:
Enne külaskäiku Sally juurde, oli mul külaskäik Tbilisisse – lend sinna viib meid läbi Bakuu ehk siis lendame London – Bakuu, seal lahkuvad osad reisijad ja tangitakse lennukit ning siis jätkatakse tagasi Tbilisisse. Lend oli väga tore, reisijad olid enamuses naftaväljadele tööle suunduvad shotlased ;)
Tbilisis on meil siis aega kohaliku elu-oluga tutvumiseks 2 päeva – Tbilisi mulle seekord suurt muljet ei suutnud jätta kuid enamuses panin selle mulje puudumise väga märja lume arvele. Ja kuna ka Tbilisis lund ei koristata siis oli ringi liikumine suhteliselt raske katsumus ehk teisisõnu öeldes, oli seal väga libe. Linn ei olnud kole vaid veidike väsinud ja veidi vajas hoolitsust. Nii, et veidike parem ilm ja ehk ka parem seltskond ja mu arvamus muutub positiivsemaks. Kindlasti ei aidanud kaasa ka see, et suurtest kõlaritest ei kõlanudki Gruusia muusika ning mööda tänavaid ei jalutanud vuntsidega onud rahvariietes ;)
Pildid vaadetest on siin:
Ja peale klaasi kohalikku veini on muutunud ka meeleolu lõbusamaks ja pea-aegu oleks täitunud mu unistus klaverimängust:
Loomulikult sai maitstud ehtsat Gruusia hatshapuri’t – see oli tõesti väga hea, siin ka sellest pilt: Nagu näete on pildi nurgas ka meie tavaline kartulisalat ;)
Ja pilt ka presidendipalee taustal:
Reis oli tore ja sellega kaasnevad lennud olid väga meeldivad. Tagasilend on samuti väikse kolmnurgaga, ehk siis lendame Tbilisi – Bakuu –London. Tbilisist õhkutõus oli päris tuuline ja kuna lennuk oli suhteliselt tühi, siis oli see väga huvitav kogemus – hea et mul kaks kätt on, sai omal istmel istudes veel kahe käega ka kinni hoida, et mitte toolilt maha lennata – turvavöö oli samal ajal ka kinni J
Bakuus ootas meid uhke lumetorm – oli raskusi, et lennukit tankida kuna tankimisauto ei saanud tugeva tuule tõttu lennukile lähedale sõita. Mõnel reisijal hakkas lennukis halb, seda siis maa peal olles, kuna tuul oli nii tugev et tundus nagu oleksime laevas, mis on tormisel merel. Kõik lõppes õnnlikult, saime tangitud, hädalistele oksekotid jagatud ning õhkutõus oli kergem kui Tbilisis. Seega tugeva tuule jätsime maha Bakuusse.
Lennul oli mul järgmine vestlus:
“Härra, soovite hommikusööki – meil on valikus kana või taimetoitlastele omlett juurviljadega?”
“Ma võtan loomaliha.”
See tekitas ka minud veidike segadust, sest alati üritan hoolega omale selgeks teha mis sööki pakume ja mis seal kõrval on. Antud juhul oli valiku sobimatus ilmselge – kana ja hommikuks….arusaamatu J Tore muidugi, et keegi veel segaduses oli peale minu.
Siis oli veel üks proua, kes oli väga pahane, et temale jätkus vaid omletti ja kuna ta seda sõi siis temal on nüüd paha olla, kuna ta ei taluvat muna söömist. Ja et miks tema oli ainuke lennukis, kes ei saanud oma sööki valida. Ta oli lausa nii pahane, et isegi paar pisarat langesid tema põskedele. Vabandasin ja mõistsin tema munade mittesöömist, seletasin, et tegelikult oli ikka veel paar inimest lennukis kellele ei olnud enam valikut pakkuda ja nad olid samuti sunnitud võtma omleti kuna seda toitu oli ilmselgelt rohkem kui kana. Pakkusin talle oma meeskonnatoidu võileiba, sest soe toit oli ka meeskonnale munadest ;) Proua eelistas siiski paratsemoli ja lihtsalt ärakuulamist – lahkusime loomulikult sõpradena. Sellised situatsioonid on toredad, kuna nad tuletavad meelde, et reisijad on siiski vaid inimesed ja ka neil on omad mured ja mõni neist vajab väljaelamist salongipersonali peal sest peale seda läheb elu jälle ilusaks, päike tuleb välja ja mured on kui õhku haihtunud. Tore on muidugi kui saame midagi teha olukorra parandamiseks, on ka selliseid reisijaid kes jäävadki pahaseks – samas on ka siis situatsioonist hea õppetund kaasa võtta, ehk järgmine kord saab ennetada probleemi tekkimist.
Eile lendasin Moskvat – neid on mul viimasel ajal jälle rohkelt graafikusse tekkinud, kuid nad on muutunud väga toredateks. Eile oli nii sinnalennul kui tagasilennul väga toredad reisijad, meeskond oli samuti väga tore. Purser kirjutas minu kohta kiitvaid arvustusi, osades punktides ületasin tema meelest firma ootusi. Ma ei tea kust ta selle kõik küll võttis aga las see jääb siis tema südametunnistusele.
Ja täna istun kodus ning olen valves. Homme on jälle Moskva.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar