Juuni algus

Maikuu viimane lennunädal algas Genfi ööpeatusega. Mul oli plaan otsida üles ÜRO Euroopa kontori peahoone, ning seda veidike uudistada. Ilm oli muidugi nii soe, et ma siseruumide uudistamisega aega veeta ei soovinud, seega otsustasin uudistada vaid õues asuvaid vaatamisväärsust. Leidsin hoone suht kiirelt, ning tegin kohustuslikud pildid. Uudistasin ka "Katkist tooli" see oli väga mõjuvõimas.

 

Sealt suundusin järve jäärde, sest mul oli plaan minna ujuma. Selleks on järve ääres eraldi piiratud alaga bassein. Paraku oli seal mustmiljon inimest ja mu ujumise plaan jäi seega katki. Ma lihtsalt tundsin, et ma ei suuda nügeleda seal tuhande inimesega koos. Seega suundusin hoopis pingile istuma - kaasas oli mul loomulikult veinipudel ja seda ma siis nüüd tarbisin seal pingil. Väga mõnus oli! Siis googeldasin omale lähdal asuva populaarseima söögikoha - see oli miski burgeri koht ja suundusin sinna. Pean ütlema, et Toulousi burgeri koht oli parem kuid sellel ei olnud ka midagi viga. 

Peale tagasilendu, kimasin koheselt Carolinega kokku saama, istusime tema juures aias ja vahetasime uudiseid, et mis meiega vahepeal juhtunud on, ning siis suundusime Caroline ja tema kihlatu Liziga, nende tuttavate juurde aiapeole. Seal olin mina kõigile 5 inimesele esimeseks eestlaseks (ja arvatavasti ka viimaseks) keda nad kunagi kohanud on, seega sain tutvustada meie kodumaad ja pidin väga korralikult käituma, et neile head muljet jätta. Tulin vist ülesandega toime. Igal juhul oli tore pärastlõuna.

Järgmisel päeval oli pikemat sorti tööpäev, lend Olbiasse. Kuna aga meie äriklassis oli väga suur arv reisijaid, siis oli pardateenindajaid pardal rohkem kui kohustuslik. Seega võis üks meist minna lendurite juurde maanduma/õhku tõusma. Mina valisin omale maandumise Olbiasse. Vaated olid väga ilusad, Sardiinia tundub täitsa selline koht olevama kus võiks puhkust veeta. Ja eriti ilus oli meie kapten! Polegi ammu ühtegi ilusat kapteni kohanud, kelle peale pead keeraks, kuid see härra oli tõesti väga meeldejääv.

Edasi saabus mul aga väga mitu vaba päeva, esimesel neist otsustasin oma aega veeta matkamisega Windsorisse. See on umbes 10 miili ehk siis 16 kilomeetrit. Väga mõnus jalutuskäik oli. Mõned külad millest läbi läksin olid kohe eriti armsad. Windsorisse jõudes premeerisin end tigude ja friikatega, ning tellisin vabatahtlikult õlle spritega ;)

Tagasi Windsorist tulin siiski bussiga, mis võttis aega 2 tundi, minu jalutuskäik oli 3 tundi :) Jalakäik, ajavõit!

Järgmine päv oli prantsuse keele päev, ning viimasel vabal päeval sain kokku Johni ja Heleniga, kus arutasime üldist poliitilist olukorda kui veidike tegelesime ka prantsuse keelega ;) Tore oli igal juhul!

Siis suundusin reisijana Frankfurti, et siis seal ööbida ning järgmisel hommikul juba töötades tagasi lennata. Reisijana on vahest väga huvitav töötada, näed kuidas teised reisijad käituvad siis kui saiajagajad ei vaata :)

Ning edasi ootas meid Milaano - seal oli 37 kraadi, päris soe ühesõnaga. Suundusin kõigepealt jalutuskäigule, et otsida üles see roheline maja:

Ning õhtul suundusin purser Chrisiga õhtusöögile - tema on üks väga tore noormees, kellega me siiani oleme edasi-tagasi lende lennanud kuid nüüd siis sattusime ka veidike vabamasse õhkkonda. Jällegi oli üks väga tore õhtu!

Ning Milaanost tagasi jõuds, suundusin Elena sünnipäeva tähistamisele. Esilagu olime kahekesi pargis ja nautisime sooja ilma ning külma proseccot ja oma kaasavõetud pikniku tarvikuid. Ning õhtul liitusid meiega Nicky, Ruben ja Kevin - kõik ikka saiajagajad - ning me suundusime kariibi sugemetega restosse, kus kokteilid olid kaks ühe hinnaga ;)

See oli üks eriti tore ja naljarohke õhtu, sest lugusid meil juba jagub, ja kui need segunevad siis tekib neist veel rohkem nalju kui neis enne üldse oligi. Nii et väga tore oli!

Järgmisel päeval oli minul aga väga pikk tööpäev, ning veidike väsimust oli isegi minu sisse pugenud. Aga ma pidasin oma Ateena lennu vastu ning koju jõudes heitsin suht koheselt magama.

Neljapäeval sain kokku Lucyga, kellega me lõpuks jõudsime juudi muuseumisse - see oli väga hariv. Ühtlasi oli seal näitus Amy Winehousest, mis oli samuti väga huvitav.

Lõunale suundusime Lucyga uhkesse prantsuse bistroosse, mis oli väga autente. Söök oli hea, teenindus samuti, kuni selle hetkeni kuni me arvet küsisime, sellega läks millegipärast väga kaua aega ;)

Ning nüüd on mul veel üks väike lennupäev, väike Kopenhagen, ning siis ma tulen kodumaale, suvepuhkust veetma. Plaanid puhkuseveetmiseks on suured, sinna mahub golfiõpe, 4 päevane matk, paar lõunat, mõned õhtusöögid, laulu ja tantsupidu....Ning loomulikult, ajaveetmised mulle kallite inimestega. Eks ma annan teada kas ja mis plaanid ka realiseerusid :)