Lukustatud kõrv

Peale seda pikka magamist ootas mind lennujaama valve, mis ei kestnud eriti kaua sest mind saadeti kiirele tripile Edinburgi. See lend möödus ilma vahejuhtumiteta, väljusime õigel ajal, lend oli parasjagu pikk et teenindusega ühele poole saada, kõikidele reisijatele jagus nende esimest toiduvalikut, seega kokkuvõttes suhteliselt igav lend.

Ning peale lendu ma midagi tegin kodus, kuid mul ei ole õrna aimugi mida ;)

Edasi tuli mul veel paar lennupäeva, siis oli mõni vaba päev, ning ühel päeval kutsus Caroline mind oma sõprade Caroline ja Wendy juurde õhtusöögile. See oli üks tore õhtu, kus juttu tuli nii Euroopa tulevikust ning Suurbrittania osast selles, meie lennufirma huvitavamatest juhtumistest, ning arutasime ka minu Caroline plaani teha oma matusebüroo, mis ei tegele mitte matustega vaid enne kadunukuse lahkumist tema elu tähistava peo korraldamisega :) Nagu isegi aru saite, oli õhtu väga tore!

Järgmisel päeval kimasin Nizzasse, seda siis edasi-tagasi otsana. Lend oli suhteliselt sündmusterohke, nimelt tagasilennu algul selgus, et Nizza lennujaamas oli üles öelnud pagasilint ning ükski ühik pagasit ei liikunud piletitegistreerimise letist kaugemale. Kõik reisijad kes pardale tulid küsisid kohe, et mis nende pagasist saab ja kas see ikka tuleb kunagi neile järele. Algul lubas maapealne teenindus, et 190 pagasiühikust tuleb pardale vaid 35. Kapten otsustas selle peale meie lahkumisega veidike hilineda, et saaksime enamuse pagasist ikka kaasa võtta. Õnneks lennujaama maapealne teenindus liigutas end kiirelt ning umbes poole tunni pärast olid 187 ühikut pagasit meil peal. 3 kohvrit/kotti olid kuskil kadunud, ning need lubati järgmise lennuga järgi saata kui need üles leitakse. Selle tulemusega oli kapten rahul, ning me asusime teele. Õnneks suutsime enamuse oma kaotatud ajast tagasi teha kuid...kui maandusime, siis muidugi pidime ootama oma parkimiskohta ning selle tulemusena jäime ikka nii 40 minutit hiljaks ning paljud edasilendajad jäid oma lendudest arvatavasti maha. Ühel tütarlapsel oli edasilend teisest terminalist, teise lennufirmaga ning see oli eraldi piletil, samuti oli tal pagas, mille ta pidi siis uuesti välja võtma, siis sõitma rongiga teise terminali ning uuesti ennast lennule registreerima. Ning kogu selleks ettevõtmiseks jäi tal nüüd veidi üle poole tunni, sest lend ise väljus juba tunni aja pärast. Sellises olukorras ei saa isegi lohutada, et küll te jõuate....sest me ju kõik teame, et ega ikka ei jõua küll.

Selle maandumisel juhtus veel selline lugu, et mu kõrv oli otsustanud lukku minna ja mitte enam lahti tulla. Seega kimasin mina koju enda ravimisega tegelema. Öö möödus suhteliselt hästi ja hommikul ärgates ikka käisin pesus ja tegin soengu ja värvisin silmad ära, ning siis hakkasin hambaid pesema ja sain aru et kuulen seda mis toimub mu suus kuidagi väga imelikult. Ja kuna mul oli graafikus tol päeval kolma lendu, siis kuulutasin ennast haigeks ning võtsin uuesti soengu lahti, panin vormiriided kappi tagasi ja eemaldasin meigi.

Arvasin ise, et ehk läheb mu kõrvalukustus paari päevaga üle aga kui kolmandal päeval oli ikka kõrv veidi imelik, siis kimasin ikka arstionu juurde. Tema ütles, et kõik on korras kuid arvatavasti on mu kõrvakanalid nii kitsad, et see tekitab ka lukus olekut. Et see pidi olema lendajatel suht sagedane. Ning selle vastu aitab ninaõhupall :) Ehk siis selline õhupall, mida ninaga täis puhuda. Tellisin siis omale selle asja, see ei ole veel kohale saabunud kuid kohe kui see tuleb hakkan treenima ja kindlasti teen sellest pilte ning jagan oma elamusi ka teiega.

Sel ajal kui ma haige olin, tegelesin ma aga erinevate asjadega - käisin oma pargis päevitamas, sest lõpuks on ka meile saabunud suvi, käisin ostlemas - soetasin omale teekannu, sest erinevate raviteede tegemine sõelaga tassi muutus jube tüütavaks ühel hetkel, käisin erinevatel jalutusretkedel ning loomulikult õppisin prantsuse keelt. Nii et see väike kodune paus mõjus mulle suurepäraselt.
Homme aga ootab mind München :)