Peale
seda pikka magamist ootas mind lennujaama valve, mis ei kestnud eriti kaua sest
mind saadeti kiirele tripile Edinburgi. See lend möödus ilma vahejuhtumiteta,
väljusime õigel ajal, lend oli parasjagu pikk et teenindusega ühele poole
saada, kõikidele reisijatele jagus nende esimest toiduvalikut, seega
kokkuvõttes suhteliselt igav lend.
Ning
peale lendu ma midagi tegin kodus, kuid mul ei ole õrna aimugi mida ;)
Edasi
tuli mul veel paar lennupäeva, siis oli mõni vaba päev, ning ühel päeval kutsus
Caroline mind oma sõprade Caroline ja Wendy juurde õhtusöögile. See oli üks
tore õhtu, kus juttu tuli nii Euroopa tulevikust ning Suurbrittania osast
selles, meie lennufirma huvitavamatest juhtumistest, ning arutasime ka minu
Caroline plaani teha oma matusebüroo, mis ei tegele mitte matustega vaid enne
kadunukuse lahkumist tema elu tähistava peo korraldamisega :) Nagu isegi aru
saite, oli õhtu väga tore!
Järgmisel
päeval kimasin Nizzasse, seda siis edasi-tagasi otsana. Lend oli suhteliselt
sündmusterohke, nimelt tagasilennu algul selgus, et Nizza lennujaamas oli üles
öelnud pagasilint ning ükski ühik pagasit ei liikunud piletitegistreerimise
letist kaugemale. Kõik reisijad kes pardale tulid küsisid kohe, et mis nende
pagasist saab ja kas see ikka tuleb kunagi neile järele. Algul lubas maapealne
teenindus, et 190 pagasiühikust tuleb pardale vaid 35. Kapten otsustas selle
peale meie lahkumisega veidike hilineda, et saaksime enamuse pagasist ikka
kaasa võtta. Õnneks lennujaama maapealne teenindus liigutas end kiirelt ning
umbes poole tunni pärast olid 187 ühikut pagasit meil peal. 3 kohvrit/kotti
olid kuskil kadunud, ning need lubati järgmise lennuga järgi saata kui need
üles leitakse. Selle tulemusega oli kapten rahul, ning me asusime teele. Õnneks
suutsime enamuse oma kaotatud ajast tagasi teha kuid...kui maandusime, siis
muidugi pidime ootama oma parkimiskohta ning selle tulemusena jäime ikka nii 40
minutit hiljaks ning paljud edasilendajad jäid oma lendudest arvatavasti maha.
Ühel tütarlapsel oli edasilend teisest terminalist, teise lennufirmaga ning see
oli eraldi piletil, samuti oli tal pagas, mille ta pidi siis uuesti välja
võtma, siis sõitma rongiga teise terminali ning uuesti ennast lennule
registreerima. Ning kogu selleks ettevõtmiseks jäi tal nüüd veidi üle poole
tunni, sest lend ise väljus juba tunni aja pärast. Sellises olukorras ei saa
isegi lohutada, et küll te jõuate....sest me ju kõik teame, et ega ikka ei jõua
küll.
Selle
maandumisel juhtus veel selline lugu, et mu kõrv oli otsustanud lukku minna ja
mitte enam lahti tulla. Seega kimasin mina koju enda ravimisega tegelema. Öö
möödus suhteliselt hästi ja hommikul ärgates ikka käisin pesus ja tegin soengu
ja värvisin silmad ära, ning siis hakkasin hambaid pesema ja sain aru et kuulen
seda mis toimub mu suus kuidagi väga imelikult. Ja kuna mul oli graafikus tol
päeval kolma lendu, siis kuulutasin ennast haigeks ning võtsin uuesti soengu
lahti, panin vormiriided kappi tagasi ja eemaldasin meigi.
Arvasin
ise, et ehk läheb mu kõrvalukustus paari päevaga üle aga kui kolmandal päeval
oli ikka kõrv veidi imelik, siis kimasin ikka arstionu juurde. Tema ütles, et
kõik on korras kuid arvatavasti on mu kõrvakanalid nii kitsad, et see tekitab
ka lukus olekut. Et see pidi olema lendajatel suht sagedane. Ning selle vastu
aitab ninaõhupall :) Ehk siis selline õhupall, mida ninaga täis puhuda.
Tellisin siis omale selle asja, see ei ole veel kohale saabunud kuid kohe kui
see tuleb hakkan treenima ja kindlasti teen sellest pilte ning jagan oma
elamusi ka teiega.
Sel
ajal kui ma haige olin, tegelesin ma aga erinevate asjadega - käisin oma pargis
päevitamas, sest lõpuks on ka meile saabunud suvi, käisin ostlemas - soetasin
omale teekannu, sest erinevate raviteede tegemine sõelaga tassi muutus jube
tüütavaks ühel hetkel, käisin erinevatel jalutusretkedel ning loomulikult
õppisin prantsuse keelt. Nii et see väike kodune paus mõjus mulle
suurepäraselt.
Homme aga ootab mind München :)
Homme aga ootab mind München :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar