Zaidaga
õhtusöök oli väga tore, juttu rääkisime pikalt, ning õhtu lõpuks suundusime
pubisse, kus John pidi oma bändiga esinema. John oli kohal küll ja tervitas
meid rikkaliku joogilauaga kuid paraku oli esinejaid tol õhtul nii palju, et
Johni lavale tulekut me ei jaksanudki ära oodata. Seega, ehk õnnestub see mõni
järgmine kord.
Järgmine päev
oli neljapäev, mis muidu peaks olema prantsuse keele päev kuid seekord oli meie
õpetaja ära ja seega tundi ei toimunud. Usinad õpilased nagu me oleme,
arvasime, et saame meie ikkagi kokku ja tähistame iirlaste suurt püha Püha
Patriku päeva - meie grupi poisid John ja Norman on ju mõlemad iirlased :) Mina
otsisin kapist välja kõik oma rohelised riided ja sättisin need ülestikku
selga, loomulikult olin ma ainuke, kes oli omale midagi rohelist selga otsinud.
Kohtumispaigaks
olime valinud prantsuse instituudi kõrval asuva restorani. Restoran oli väga
hea, toit maitsev, vein veelgi parem, ning teenindus suurepärane ja loomulikult
jätkus meil juttu kauemaks.
Lennusihtkohad
sel nädalal olid mul väga kodumaised, ehk siis kõik siin samas saareriigis.
Alustasin ilusa päikselise päevaga Edinburghis. Meie hotell asub seal
kesklinnast suhteliselt kaugel, ning ma arvasin, et jalutan linna, et külastada
Shoti muuseumi, ning siis vaatan mis edasi saab. Matk linna sisustas juba 1.5
tundi minu hommikust, enne muuseumi leidsin ilusa kohviku, kus tegin väikese
vahepeatuse ning tarbisin kohvi ja tuunikalavõileiva. Ning siis astusin vastu
muusemile. Rahvuslik Shoti Muuseum oli väga ilusas hoones ning väga põhjalik
muuseum. Seekord ma keskendusinnvaid shotimaa osakonnale, mis jagunes omakorda
kuuele korrusele ;) Lootsin ise targemaks saada ajaloo ja asukate kohta, kuid
sain aru, et selle eeltöö oleks pidanud enne kodus ära tegema, et muuseum algas
hetkest kui enamus ajaloost oli juba toimunud ja asukad juba ennast sealsel
territooriumil tõestanud. Aga ikkagi oli muuseum väga tore.
Ja nagu peale
igat muuseumi külastust, tuleb teha väike shopping - mul oli ostunimekiri,
mille täitmiseks suundusin Primarki. Kõik vajalik sealt olemas, suundusin
esimest ettejuhtuvat pubi otsima. Ja ei läinud kaua kui selle ka leidsin.
Istusin maha, tellisin joogi ja söögi ning hakkasin uurima, et kas suunduda
tagasi hotelli bussiga või trammiga. Aga kuna päike oli endiselt kõrgel, siis
arvasin, et lähen ka tagasi jala. Ning selline oligi minu päev Edinburghis,
täis jalutamist.
Edist tagasi
saabumise päev oli aprilli graafikute päev. Ootasin põnevusega, et kas saan
omad vabad päevad, eriti vaba päeva oma tädi juubeli pidustuste tarbeks. Aga
nagu me teame, siis mina olen vanemusjärjestuses viimasel pulgal ja seega on
minu teeneid eriti vaja nädalavahetustel. Ja seega, Zelda juubel jääb sel
aastal mul pidamata. Selle asemel tuleb aga mulle külla Reet koos lastega ja me
suundume Walesi avastusretkele. Ning peale seda tulen ma paariks päevaks koju,
aga see kõik juhtub aprillis ja sellest annan ma siis juba jooksvalt teada, kui
aeg lähemale jõuab.
Minu järgmine
kodumaine peatuspaik oli Newcastle, kus ma ei olnud eelnevalt käinud.
Tegelikult olin ükskord varem olnud meie eelmises hotellis, suhteliselt
lühikesel ööpeatusel, kuid siis ei lahkunud ma hotellist. Seekord oli mul aega
laialat käes ja seega võtsin ette pika jalutuskäigu: jõe kaldapealse promenaad,
jalkastaadion, miski kole linnarajoon, autoparanduste rajoon, ülikoolilinnak,
tohutud sillad üle kiirteede, kesklinn, hiinalinn, miski hääldamatu nimega
park, haigla, tohutu suur ostukeskus,
ning eriti elegantse arhitektuuriga tänav, suur ja uhke katedraal, ning lõpetuseks
lossi säilinud osad. See on siis ühe lausega kõik mida ma sellest linnast nägin
:) Tegelikult oli linn väga sildaderohke, ning arhitektuur oli väga kaunis.
Mulle Newcastle meeldis väga, loodan, et satun sinna veelgi.
Järgmine pitl on vaade hotelliaknast, ka see on mu vaieldamatu lemmik, iseasi kui palju sellest vaatest siia pildile jäi :)
Ja tänase
päeva olen veetnud kodus, hommikul käisin küll tiiru postkontoris ning poes,
kuid kuna täna on metroos streik, siis ma kahjuks prantsuse keele tundi minna
ei saanud ja seega olengi kodune. Ja homme ootab mind vana hea tuttav -
Barcelona!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar