Imelik öö ja kingitus pardal ;)

Eile olin millegipärast omale äratuse pannud kell 3.30 kuigi tegelikult oleksin pidanud tõusma umbes tunnikese värra hiljem. Hommikul aga olin kella niimoodi kinni vajutanud, et isegi ei mäleta seda. Õnneks ärkasin miski püha ime kombel veidike enne 5 ning sain aru et jõuan veel vabalt oma lennule ;)

Ja nii tore, et ma ikka sinna jõudsin sest pardale astusid kaks kaasmaalast kelle ma kohe tuvastasin ning kellega hoogsalt asusin suhtlema. Lend oli nimelt London – Gibraltar ehk siis mitte tavapärane liin kus kodumaalasi kohtaksin. Härradel meremeestel oli kaasas ka juba loetud ajaleht mille nad hea meelega mulle jätsid kuna ma küsisin, et kas neil on mõnda ajalehte mida saaksin lennu ajal lugeda ning neile hiljem tagasi anda. Nad lahkelt jätsid oma ekspressi mulle ja ühtlasi kinkisid mulle ka kodumaise shokolaadi!!! Nii armas on ikka kohata kaasmaalasi, kes on rõõmsad ja suhtlevad vabalt, selle hullu stjuardessiga, kes tahab lihtsalt võõraste inimestega emakeeles paar sõna lobiseda ;)

Tagasilennul oli paar vene onu, kes olid jällegi ülevoolavalt rõõmsad kui nendega vene keeles suhtlesin – see on hämmastavalt erinev eesti ja vene inimeste vahel – kui venelastega suhtled nende omas keeles, siis on nad nii õnnelikud ja kohe suudlevad käsi ja jalgu ja on nii rõõmsad. Viimased korrad Helsingi lendudel avastatud eestlased on mind vaadanud nagu kits pühapäevast päeva kui nendega olen emakeeles suhelnud ning nemad on minuga ikka edasi rääkinud oma "murtud" inglise keeles ;)

Nii, et kui teil on tuttavaid kes satuvad minu lennule – siis palun andke neile edasi see tähtis teade – ma tahan lihtsalt suhelda eesti keeles oma lennukitel, seega ei soovi nendelt eestlastelt ei muud kui vaid seda veidikest aega mis nad nagunii selles kinnises tuubis istuvad.

Õnneks olid tänased eesti härrad väga toredad ja suhtlemisaltid – suur, suur tänu neile (tänud ka shokolaadi ka ajalehe eest) ja edu nende merereisil!!!