August

Augustikuu saab tänasega läbi ja sügis murrab uksest sisse. Ühel päeval sain postiga lausa kaks pakki, kuna aga kiirustasin tööle siis ei olnud mul aega neid hakata avama. Kiirustades kukkusin trepil nii kehvasti, et king läks katki. Kuna pakid olid mul õelt siis saatsin talle sõnumi, et parem oleks kui pakkides oleksid uued kingad J

Koju tagasi jõudes ning pakke lahti tehes avastasin sealt seest…..kummikud!

Siin ka pilt minu uutest ja ilusatest kummikutest:

Nii et pea-aegu kingad, ikkagi jalavarjud. Paraku ei ole meil vihma olnud – nüüd seda kindlasti ei tulegi kuna mul on kummikud.

Siis saatis mu armas treener Irje mulle terve suure shokolaadi koos heade soovidega prantsuse keele õppimiseks – nii tore on posti teel saada igast põnevaid asju!!

Kuid nüüd siis prantsuse keele juurde – ohh seda õudust! Algus oli muidugi eriti huvitav – kuna ma ei olnud enne ühtegi kursust siinses Prantsuse Instituudis võtnud siis pidin esialgu tegema testi, et kindlaks määrata oma keeleoskuse tase. Test tehtud, arvati mind miskile tasemele. Soetasin siis raamatu ja töövihiku ning suundusin koju neid uurima. Need tundusid kuidagi kahtlaselt lihtsad, kuid lootsin et ehk alustame raamatuga kuskilt poole pealt ning seal on ehk midagi ka uuemat kirjas.

Ja siis saabuski esimene tund – vaevu jõudsin sinna kohale, kuna metrooga on meil ju laupäeviti kehvasti ehk, et osad liinid on asendatud miskite muude liinidega ning osad on üldse kinni. Igal juhul kohale ma sain, tormasin oma klassi ja leidsin omale vaba istumiskoha. Minuga koos saabus ka üks Hiina neiu – nii et õnneks ei olnud ma ainukt hilineja. Siis järgnes tutvustus – rääkisin palju teadsin iseendast, ning siis oli Hiina neiu kord. Tema nii jutukas oma tutvustuses ei olnud. Vabandas ja seletas oma kohmetust, et saabus alles paar päeva tagasi Londonisse ning ei ole veel aega saanud isegi paberit ega pliiatsit soetada. Klassikaaslased siis leidsid talle nii pliiatsi kui paberi. Siis hakkasime tegelema harjutustega – aina enam hakkas mulle tunduma, et midagi on valesti, sest iga küsimus mida õpetaja küsis tundus kuidagi kahtlaselt lihtne. Vahepeal sundisin ennast vait olema, et mitte kogu lava omale haarata J Paraku siis ei vastanud mitte keegi õpetaja küsimustele.

Varsti tuli aga kohvipaus, mille alguses õpetaja mulle lähenes ning küsis, et kas ma olen ikka kindel, et ma olen õiges klassis ja mida ma täpselt õppinud olen. Julgesin arvata, et nii mõnigi tuleviku ning mineviku ajavorm on mul läbitud ning samuti tingiv (kahtlev) kõneviis. Õpetaja arvas siis, et peaksin olema väheke edasi arenenumate grupis. Mind suunati teise klassi ning seal ma enam ei saanud omi mõtteid mõlgutada ega unistades aknast välja vaadata – klassis ei olnudki akent ;)

Aga pidin kuulama ja hoolega tähele panema mida rääkis nii õpetaja kui ka teised õpilased. Aga klassikaaslased olid toredad ja õpetaja veelgi toredam J Loodetavasti õpin ka midagi sealse aja veetmise käigus. Loomulikult olin ma soetanud vale taseme õpiku ning töövihiku ja pidin nüüd siis soetama veidike arenenutemate materjalid. Aga nagu ütleb vanasõna kordamine on tarkuse ema ja seega saan need esimese taseme raamatu-vihiku samuti läbi töötada pikkadel talveõhtutel, mis ju kohe saabuvad.

Siis käisin vahepeal Helsingis ehk siis jällegi Porvoos – kus ootasid mind suure üllatusena ka Reet ja Karmo ning Rhea ja Hera. Esimesel õhtul – pea-aegu siiski öösel pikutasime batuudil ning vaatasime tähti – paraku oli taevas rohkem pilvi kui tähti.

Kuna järgmisel hommikul sadas vihma siis alustasime veel ühte eelmise suve lubadust täitma – nimelt Harry Potteri filme vaatama J Peale esimest osa tuli õnneks päike välja ning me saime selle vaatamise katkestada.

Õhtul tegime veel väikese väljasõidu mere äärde ning seal ka pikniku – oli üks ütlemata tore päev Porvoos ;) 

Hilisel õhtutunnil vaatasime ka teise Harry Potteri osa ära – seega on veel 6 osa jäänud!?

Eelmisel nädalal käisin samuti Porvoos – seekord tegelesime Anneliga aiatöödega ehk siis maniküürkääridega muru trimmimisega, marjapõõsaste ümbruse puhastamisega ning miskite tähtsate asjadega veel. Kuna köögikalendrisse oli keegi kirjutanud, et Clara ja Berta (Anneli väikesed koerad) on Ruthiga jalutamas, siis käis Ruth nendega mitmel korral suurt jalutusringi tegemas. Clara küll oli veidike pettunud, et nii mitu korda päevas tuleb suuri jalutuskäike ette võtta aga midagi tal üle ei jäänud, tuli lonkida Ruthi kannul. Siis istusime Noraga õues ning tegime öppetükke – nii mõnus oli istuda aias ning lasta päikesel end soojendada ise samal ajal ajalugu õppides soome keeles ;) Taevas oli sinine ning päike soojendas, õhus oli mõnus värskuse lõhn. Nii tore on lihtsalt olla ja lasta headel asjadel endasse voolata.

Ja täna, laupäeval oli mul viimane selle kursuse prantsuse keele tund – järgmine laupäev pean kahjuks tööl olema ja ei saa päris viimasesse tundi minna. See oligi selline kiirkursus ehk siis korraga 6 tundi keeleõpet ja kokku 5 laupäeval. Edasi arvasin heaks minna vestluskursusele ja see algab oktoobris aga enne ootan ära oma oktoobri graafiku, et kas ma saan omale esmaspäevad vabaks ;) Sinnani peaksin siis ise asjaga tegelema, et mitte jälle kõike unustada. Ega ma ei saa öelda, et ma eriti optimistlik selle keele omandamise suhtes oleksin aga mine tea, vahest sünnivad imed ka tavainimeste eludes.

Ah jaa, veel üks ütlemata tähtis uudis – nimelt on mul nüüd selline nimesilt:

Ja seda tänu minu emale, kes mulle leidis kodumaalt sellised uhked kleepsud!!!

Siin veel pilte mulle saadetud kaunitest sünnipäevakaartidest – seletuseks nii palju, et Nora pilt on magnetiks mis maale külmkapi peal kinni hoiab ;)

Homme on mul lennujaama valve, seega vaatame mida pühapäev mulle toob ;)