Sünnipäevakutse

Juhhuu, ma olen ühiskonda vastu võetud – sain kolleegilt kutse tema sünnipäevale. Kolleegi nimi on Sarah ja temaga koos olime koos oma viimasel uue lennufirma kursusel ning tema saab 40 aastaseks. Soetasin talle juba Eestis olles kingituse – rahvuslikud vildist sussid ning kadakamarja shokolaadi. Pidu toimub täna õhtul, kriketiklubis mis on siit umbes poole tunni tee kaugusel. Kuna kutse oli Ruth ja kaaslane, siis tuleb Ray ka kaasa ;) Aga sellest kuidas siis näeb välja kohalik sünnipäevapidu kirjutan siis lähemalt juba järgmine kord.

Praegu räägin aga kuidas läks minu viimane Helsingi reis. Lend sinna oli väga tore, reisijad tarvitasid alkoholi ja olid nagu soomlased ikka J Mul oli lennujaamas vastas Anneli – nii tore, nii tore! Seekord oli meil plaanis minna uisutama ning õhtul pidi olema Noral kooli kooriga kontsert ja sinna olin siis kuulajaks palutud ka mina. Uisutamine jäi seekord siiski ära, kuna kui meie õue suundusime siis hakkas laia vihma sadama ja me arvasime paremaks teha kiire tiir kaubandusele. Ruthil oli vajadus vanainimeste kingade järgi – paraku lahkusime poest Annelile soetatud uute saabastega. Tegime ka kiire kehakinnituse, ning aeg oligi minna kontserdile.

Selgus, et sel päeval ehk siis 28 veebruaril on Soome kultuuri päev ehk siis Kalevala päev. Mulle meenus kohe kooliajast kuidas ma koolis kirjanduse tunnis omal ajal sain 2 kuna ei teadnud kes on Väinamöinen ja mis suhted tal Kalevalaga olid – ega ma siiani ei tea aga kuidagi olen ikka eluga edasi läinud. Vaatasime siis väikest näidendit teemal “Kalevala ja maailma loomine”, siis laulis Nora koos kooriga, ning siis saabus kõnepulti miski teadlasest tädi, kes hakkas kõnet pidama, mis kestis oma 30 minutit – keegi tea millest ja miks ta rääkis, kaasa arvatud ta ise. Aeg ajalt nimetas ta nime Kalevala ja mainis erinevaid aastaarve ;) Peale seda esinesid nais – ja siis meeskoor, ning siis paluti kõigil püsti tõusta ja hakati laulma Eesti hümni täiesti valede sõnadega J Laulsime siis Anneliga ka kaasa – loomulikult eesti keeles. Oli väga tore ja meeleolukas pidupäev. Siin ka paar pilti Nora’st kooriga laulmas:

Kodus oli vaja veel veidike prantsuse keelt õppida – ehk siis Ruth kuulab ja teeb näo kuidas ta ka aru saab mida Nora loeb J Siis heitsid osad magama ning suuremas inimesed vaatasid veidike telekat. Varahommikul oli tuttav tee lennujaama ;)

Seekord oli lennujaama teel lausa 4 eesti numbriga autot – Ruth lehvitas uhkelt kõigile ja kõik vaatasid teda kui lollakat. Aga kui keegi neist autojuhtidest satub lugema seda blogi, siis teadke see kes teile vahest seal kiirtee peal lehvitab, see on üks kodumaalt lahkunud tütarlaps, kellel on lihtsalt siiras heameel kohata eestlasi!

Lennumeeskond oli seekord väga, väga tore. Esimene ohvitser Richard teatas keset lendu, kui oli kaptenilt kuulnud, et ma Tallinnast olen, et temal on üks sõber, kes töötab eestimaises rahvuslikus lennukompaniis – loomulikult tean ma seda kaptenit, kellest oli jutt! Ohvitser Richard ja kõnealune kapten olid kunagi ammu koos õppinud Inglismaal lendamist ja siis läks igaüks oma teed ja nii nad erinevate riikide rahvuslikes lennukompaniides nüüd lendavad. Suhtlevad nad aga siiani ja eestimaine lendur oli just teatanud Richardile, et ta vist kaotab oma töökoha seoses restruktureerimisega :(

Nii tore oli tõdeda, et keegi mu uutest kolleegidest tunneb mu vanu kolleege. Nagu mu kallid lugejad teavad siis on paljudele mu kolleegidele keeruline seletada mis asi on Eesti, seda enam seda mis lennufirma meil seal on. Aga ma ei uskunud, et kohati on maailm nii väike kuid vahest juhtub imesid.

Ja kui ma oma toredalt Helsingi lennult koju saabusin, siis selgus, et kõik see aeg oli mul kodus telekas mänginud – olin vist unustanud ta välja lülitada!

Aga nüüd on aeg sünnipäevale minna – palju õnne, Sarah!