Tagasi lendamas ;)

Juhhuu, tagasi vihmamaal ;)

Ma juba mõnda aega tagasi saareriigis ja sattunud erinevatesse sihtkohtadesse aga kõigepealt siis sellest kuidas mu puhkus lõpule sai veedetud.

Nagu ikka kodumaal viibides, kohtusin vanade tuttavate ja sõpradega. Seekord tegime emaga ka vanal ajal traditsiooniks olnud supiõhtu isa sõpradele - see oli väga meeleolukas kokkusaamine ja emal tuleb supi keetmine ning juustusalati tegemine endiselt hästi välja! 

Kodumaal sai külastatud nii ühte kui teist huvitavat söögikohta – eriti huvitav oli seekord restoran Neh – siin pildid nii seltskonnast kui ka söökidest:

Koht oli tore, teenindus väga meeldiv ning toit maitsev – seega sooovitan kõigile!

Teine huvitav ja kirjamusta vääriv üritus oli meigikursus, kus me Kris’iga koos käisime. 3 tundi seletati siis meile mida ja kuidas endale näo peale paigutada et ILUS välja näha. Loodetavasti võtame sellest õppust ja edaspidi näeme vaid ilusad välja.

Kris hakkab siis edaspidi päevasel ajal selline välja nägema:

Ja õhtusel ajal näeme me siis sellised välja:

Peale meigikoolitust kimasime siis kohe Kaubamaja ilumaailma ning täiendasime oma varustust. Krisi arve oli 18 EURi ja Ruthi oma 35 EUR, kusjuures Kris sai selle raha eest omale 5 uut asja ja Ruth suutis soetada vaid ühe tarviku oma arve summa eest ;)

Järgmisel päeval ootas mind ees uisutamine ja peale lõunat ka ujumine Viimsi Spas = mõlemad üritused siis Mia Carla ja Cara Mi'ga. Mõlemad katsed läbisin edukalt – oskan endiselt uisutada ja ka ujuda ;)

Laupäeva hommikul oligi aeg hakata Londoni poole minema, seekord siis läbi Helsinki – kõik sujus suurepäraselt ning enne keskpäeva olin juba kodus ja kohver lahtigi pakitud et seda kohe uuesti pakkima hakata Ateena reisiks.

Eestist olin omale kaasa võtnud Ita – kes jäi minu Ateena reisi ajaks minu kodu valvama ja ümbruskonnaga tutvuma.

Ateenas ma seekord hotellitoast ei lahkunud kuna puhkus oli mulle mõjunud niivõrd ootamatult, et tundsin vajadust see ühe päevaga endast välja magada ja kus seda siis veel parem teha oleks kui Ateenas ;) Ja kuna Akropolis paistis ka hotelliaknast siis ei hakanud ma toast väljuma.

Tagasi Londonis olles ootas mind Ita – kellega kimasime kohe linna peale vihma kätte. Vihma sadas nagu tavaliselt ehk siis mitte ainult vertikaalselt vaid horisontaalselt ning nii paremalt vasakule kui ka vasakult paremale, lisaks vertikaalselt nii põhjast lõunasse kui lõunast põhja. Nii et 360 kraadi vihma J Ja seda loomulikult kahel päeval järjest. Ita viimasel siin viibimise päeval oli meil suur plaan teha pidulik lõpuõhtu Uxbridges – Ita pidi sinna tulema siis Londoni kesklinnast ja mina pidin oma lennu lõppedes minema koju riideid vahetama ning siis suunduma samuti Uxbridge. Hommikul kui ma kodunt lahkusin siis Ita jäi veel magama ja seega jäid ka mu korteri võtmed ju tema kätte, vahemärkusena olgu öeldud et võtmeid on mul ainult 1 komplekt. Kui ma maandusin ja tähtsa näoga bussi poole sammusin siis hakkasin alles mõtlema, et kuidas ma koju sisse saan kui Ita mu võtmetega Londonis on ja mina kodu ukse taga. Situatsioon lõppes tõdemusega, et kaks blondi on ikka kaks blondi ning pooleteisttunnise raamatu lugemise sessiooniga lennujaama puhvetis kuni Ita saabus metrooga ning võtmetega ;) Lõpuõhtu toimus seega kodu lähedal asuva hotelli restoranis – oli tore!

Peale Ita lahkumist viibisin veel päeva Barcelonas – seekord vaatasin üle Palau Musica Catalana – see oli mul veel sealt linnast vaatamata. Kahjuks ei olnud tol õhtul ühtegi kontserti ja niisama ekskursioonile ma ei viitsinud minna, seega piirdus ülevaatamine vaid välise vaatlusega.

Ja vaatasin üle ka muud tähtsad kohad – La Ramblas, Placa Cataluna jne. Kõik oli omal kohal, turult sain ka oma granaatõunad ja mangod kaasa ;)

Peale Barcelonat ootas mind Helsinki ja seega Nora toa ukse värvimine. Lugu nimelt väga lihtne – kui olime viimane kord Reeda juures siis Nora (Anneli tütar) arvas, et Reeda korter on väga värviline ja et see on nii ilus. Mille peale mina arvasin kohe, et kui tahad, teeme ka Sinu kodu värvilisemaks – et ostku Nora vaid värv ja kui ma tulen siis värvime näiteks tema toa ukse ära. Mõeldud, tehtud! Nora ise valis värvi, ise pakkus välja kuidas ta seda tahab uksele kanda ja nii me selle teoks tegimegi ;)

Peale ukse värvimist jäi veel üle uisutamine sest see on ju ometigi teine vaba aja veetmise vorm Soomes  (esimene on siis värvimine) J Siin siis pildid meie pääsukestest ning uisuväljakust ja selle suurusest, mis Ruthile jättis muidugi unustamatu mulje. See on vaieldamatult mu lemmik uisuväljak maailmas.

Peale uisutamist oli kohustuslik Karjalan Piiraka söömine – ohh, kui head need ikka on! Markku naeris küll, et ta saaks aru et inimesed välismaal elades igatsevad oma koduseid sööke aga et keegi välismaal elades unistab Karjala pirukatest…et sellist näeb ta küll esimest korda J

Tagasilend Helsinkist tõi meile pardale lausa NELI eestlast – seega sain pardal suhelda eesti keeles!!! Oli tore.

Suhtlemine pardal on muidugi tore tegevus – eile ehmatasin venelasi ;) Seisime keset salongi ja tegelesime pardapoe müügiga, reisija vajas paari nõuannet mida me lahkelt jagasime. Ostleva reisija taga istus üks paar kes omavahel suhtles hoogsalt. Ma algul ei pannudki tähele, et mis keeles nad suhtlesid või et millest kuni mu kõrvu tabas lause naise suust, et ma olen ju Sulle korduvalt öelnud, et ära seda sõna kasuta, et see on nii rahvusvaheline ja sellest võivad paljud inimesed aru saada. Ma kahjuks ei pannud tähele, et mis sönast jutt käis kuid sellest hetkest hakkasin kuulama mida nad räägivad. Kogu jutt oli siis vene keeles ja minu kuulama hakkamisest alates rääkisid nad, et ehk peaks ka midagi pardapoest soetama, et näed inimesed siin ostavad ja tütarlapsed müüvad hoolega. Kui me kolleegiga asutasime ennast edasi liikuma siis pöördusin paari poole ja puhtas vene keeles küsisin, et kuidas siis jääb, kas hakkame ostma midagi või mitte? Ja et jah, vahest tõesti võib juhtuda, et inimesed saavad aru millest räägitakse J Mõlemad vaatasid mulle otsa suu suht totakalt lahti ;) Õnneks saime kohmetusest üle ja nende rõõm oli muidugi suur “oma” pardal kohata ;)

Täna oli mul vaba päev – päris tore oli vahelduseks mitte vajada äratust kella kolme paiku – nimelt olen viimased päevad tööd alustanud juba 5 ajal hommikul, mis ei ole muidugi midagi erilist kuid mitu päeva järjest suhteliselt väsitav isegi minusugusele lennuhullule. Seega oma vaba päeva veetsin täna voodis vedeledes kella üheksani, siis kimasin hollandlannast kolleegi Wendyga kokku saama. Sõime siis kõigepealt kõhud täis ning siis tegime pika jalutuskäigu Richmondi pargis. Siin kohtasime rohelisi linde, kollaseid linde ja hirvi – nii Bambisid kui tavalisemaid J

Homme kavatsen magada nii kaua kui jaksan ja õhtul lähen Ray’ga kinno, filmi pealkirjaks on “Flight”.

Praegu aga head ööd!