Järgmisel
päeval algas järgmine lühireis
ja see viis meie naisterikka seltskonna Pärnu linna suunas ja sealt edasi
Kabli randa. Kohale jõudes algas kohe ka vihmasadu J See ei seganud meid lauda katmast ja ning õhtut nautimast.
Järgmiseks päevaks tegime plaani, et külastame lähedal asuvat talupäeva –
kavas oli Lotte ning hr. Turovski ja õhtu lõpuks oli plaanis Trafficu kontsert
– seega meelelahutust seinast seina. Meie pidasime terve päeva vastu ja vötsime
endasse kogu programmi mida pakuti. Õhtu lõpetuseks jõudsime ka naaberkülas
toimunud Kihnu Virve kontserdi viimaseid kahte lugu kuulata – Anneli ja Reet
jõudsid ka Virve laulu saatel tantsu lüüa.
Peale hoogsalt kultuuriprogrammi arvasime heaks järgmisel hommikul
suunduda ka matkarajale – seekord oli see väga lühike – isegi lapsed ei suutnud
veel küsida, et palju veel löpuni on. Rada oli ilus ja kuna eemalt saabusid
meile tormipilved siis oli ka taevas vaatamist palju.
Siin siis pildid nii matkarajal kui vee ääres kui taevast:
Peale lõunat jõudsime Pärnusse ja nagu iga normaalne inimene siis
suundusime loomulikult randa. Vahepeal oli ka päike pilve tagant piiluma
hakanud. Paraku ei jätkunud seda soojust ja päikest väga kauaks ja nii tegime
uue plaani ja suundusime laste rõõmuks spaasse J
Peale seda pidid lapsed jääma ööbima ja
suured suundusid ooperi kontserdile – paraku jäime me 15 minutit hiljaks ja
kuigi tegemist oli vabaõhukontserdiga siis sisse meid enam ei lastud – väravad
olid tabalukuga suletud ja me isegi ei näinud kedagi kes oleks meile neid
avanud. Seisime siis veidike värava taga ja kuulasime sealt kontserti ja siis
suundusime ranna poole. Kuursaalis ootas meid ansambel Outloudz ja sinna ma
saime sisse ;)
Pühapäeva hommik algas uhke
vihmasajuga – seega suundusime paremate plaanide tegemiseks Jahisadama
restorani hommikust sööma. Kuna peale hommikusööki endiselt oli väga tuuline
kuid enam ei sadanud siis vahepeal meiega liitunud Karmo suundus surfama ja
meie läksime tema edusamme vaatama. Siin on ka sellest pilt:
Rannal oli tuul nii tugev, et isegi
minu ja Reeda juuksed olid peas püsti – siin sellest ka fotojäädvustus:
Peale seda arvasime paremaks tegeleda
tubaste tegevustega ja Pärnu linna muuseum tundus selleks parim paik. Seal
saime lausa giidiga ekskursiooni – mis oli pühapäevase päeva kohta liiga
informatiivne. Kuid muuseum on kindlasti külastamist väärt!
Ja siis oligi käes aega hakata kodu
poole suunduma – Reet ja Co keerasid nina Tallinna poole ja Ruth ja Anneli siis
Üdruma suunas – mina pidin Anneli ja Nora nende maamajja viima ja sealt edasi
siis kodu poole sõitma.
Tee peal aga tundus mulle, et tore
oleks ühtlasi ka Krisi juurest läbi põigata – tore et ma seda tegin sest rohkem
oma puhkuse ajal ma Krisi ei näinudki J
Martal oli muidugi ülevoolav rõõm
mind näha – kuna parajasti vihma sadas siis oli ta ka meeldivalt porine J aga muidu ikka rõõmus nagu ühele bernhardiini tüdrukule
kohane.
Kuna esmaspäeval oli väga uhke
vihmasadu siis oli parim tegevus istuda korvpallisaalis – õnneks toimus
Tallinnas parasjagu üks suur korvpalliturniir ja ma sain seal veidike abiks
olla.
Ülejäänud nädalal ootasid mind ees
veel kohtumised endiste kolleegidega eelmisest lennufirmast, samuti kohtumine
eelmisest elust pärit kolleegidega ehk siis finantsistidega hotellindusest.
Nendega kohtumisest on siin ka pilt:
Käisime itaalia söögikohas Pärnu mnt.
– väga tore koht ja vein maitses hästi ning jutte jätkus kauemaks.
Käisin ka Viljandis ja vaatasin üle
nii oma vanaema kui ka oma tädi, kes oli suveks vanaema juurde sisse kolinud.
Ühtlasi kohtusin ka oma vanade tutavate Ly ja Andruse ja Elisabethiga – nende
pere oli vahepeal ka väikese juurdekasvu saanud – juurdekasv oli väga ilusate
põskedega noormees – siin ka tema pilt:
Laupäeval käisime emaga Meremuuseumis
– ehk siis uues Lennusadamas – oli uhke muuseum küll aga aega tuleb varuda ikka
paar tundi, et seal kõikidest atraktsioonidest osa saada.
Pühapäeval veetsin jällegi aega
korvpallisaalis – kuigi päike paistis aga lubadus oli juba antud ja seega jäin
sellele kindlaks.
Pühapäeval olin kohtunud ka Lauri ja
Anuga, kes soovitasid head filmi, siis esmaspäeval kimasime emaga kohe kinno
seda vaatama. Tegemist oli prantsuse filmiga, 1+1 – kes veel ei ole seda
näinud, siis kohe kinno seda vaatama!!!
Õhtul oli kokkusaamine emad-tütred
ehk siis mõned lähimad sugulased, emad ja tütred.
Ja viimasel kodus olemise päeval
puhastasin jälgi – ehk siis pakkisin asju ja pesin autot ning siis tegi ema
Ester pirukaid ja kui ema Ester teeb pirukaid siis tuleb külla Siim J
Nii see aeg seal kodumaal möödus.
London tervitas mind palavusega ning tohutu rahvamassiga ja seda juab
lennujaamas. Linna peale ei ole ma siiani julgenud minna!
Paar päeva olen ka töötamisega
tegelenud – lennujaama valves olnud – mis seekord viis mind koju tagasi,
lennanud Kairot ja samuti saabunud koju tagasi, vaadanud veidike olümpiat –
televiisori vahendusel ja käinud Richmondis – seda lihtsalt jalutamas kui
kinos. Richmond siis lihtsalt minu lähistel asuv ilus linnaosa rohkete parkide
ja jõekaldaga. Kinos vaatasin jällegi prantsuse filmi – Contre toi – kuid see
ei olnud nii hea kui Eestis nähtu.
Juuli viimasel ja augusti esimesel
päeval oli mul koolitus – täiesti tavapärane iga aastane korduskoolitus, kus me
uuesti vaatame üle oma avariiprotseduurid, kogu avariivarustuse, tuletame
meelde mis on ohutus ja turvalisus ja kuidas teiste meeskonnaliikmetega
suhelda. Igal päeval on sellel koolitusel ka eksam – ja mina suutsin esimesel
päeval sellest eksamist läbi kukkuda. Positiivseks tulemuseks on vajalik 96 %
ja mina sain vaid 95 – seega sain teiseks päevaks natukene rohkem õppida kui
teised ja teisel päeval tegin ikka mölemad eksamid positiivsele tulemusele.
Nii, et pikk puhkus ei ole hea – hakkad mõtlema omi mõtteid ja ei tea enam mis
on ohutus ja turvalisus. Olin esimese päeva õhtul suht segaduses kui oma
käsiraamatut kodus lugesin, sest seda lugedes tundus kõik nii lihtne ja
arusaadav, ei teagi kuidas ma selle eksami nii halvasti suutsin teha. Mu
purserist tuttav Ray, kellele oma häda kurtsin arvas, et ju ma hakkasin liiga
palju mõtlema, et vastaku ma kohe küsimustele ja ärgu mõelgu, et ehk on siin
miski nipiga küsimus. Katsusin siis teisel päeval tema nõu kuulda võtta ja
tehtud ma omad asjad sain. Sain igal juhul hea külma dushi – asjad ei ole nii
lihtsad kui nad tunduda võivad, vahest on vaja ikka vaeva ka näha.
Momendil olen Berliinis ja tagasi
Londonisse saabun laupäeval, ning siis on mul jällegi paar vaba päeva.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar