Puhkuse veetmine :)

Puhkus on üks tore asi, saab ilma ripsmetushi kasutamata päevi õhtusse saata ;)

Saabusin eelmisel pühapäeva õhtutunnil ja esmaspäev oli selline rahulik hommikupoolik – õhtuks oli plaan ületada meri ning maabuda Prangli saarele. Selleks oli vaja enne jalgrattad korda teha ja selleks kutsusime kohale Siimu. Siim vaatas üle meie rattad ja sai aru, et nende rattapumpadega meie rattaid pumbata ei saa. Seega tuiskas Siim poodi ja tuli tagasi uue ja uhke pumbaga, mille paned lihtsalt ratta kõrvale ja kummid ongi täis. Kummid pumbatud pakkisime veel viimaseid asju ja varsti oligi käes aega end minekule asutada. Kogunemine maja ees nägi välja selline:

Laevasõit möödus samuti viperusteta ja õhtu ootas meid juba saarel. Kuna päike alles soojendas siis kimasime randa:

Loomulikult etendasid lapsed meile väikese näitemängu, seekordselt oli teemaks Sõprus.

Ja loomulikult tegime kiigel kiiremad ringid:

Siis istusime veel veidike ja õhtu lõpetasime Maasaunas – see on selline tore saun, mis nagu nimigi ütleb asub siis maa sees.

Hommikul selgus, et osadel suurematel tüdrukutel on mõni seik eelmisest õhtust veidi ähmaselt meeles, ehk siis veidike vajasid mõned õhtused tegevused meeldetuletamist ja loomulikult teatas Ruth, et tema enam alkoholi ei tarbi – lõunal kui poodi läksime oli tal see lubadus juba meelest läinud ja tema oli esimene, kes teatas, et võtame ikka joogi ka õhtuks.

Ruthi esimese õhtu mäluaugust on siin ka pilt – mida ta siin pildistas, seda teab ta vaid ise aga teistele ei avalda:

Teisel saarel viibimisel päeval tegime siis kiire tuuri kirikuni ja saare ühte nurka, ning siis suundusime randa piknikule:

Randa jätsime endast ka jälje:

Teel randa nägid jalutajad ka muid vaatamisväärsusi:

Ema Ester ja Cara Mi jalutasid siis kahel jalal ja ülejäänud kamp sõitis ratastega.  Sääsetõrje oli meie kõigi suurim sõber, sest kohalikud sääsed olid arvanud, et mandrilt tulnud liha ja veri on hoopis parema maitsega kui kohalikud ja seega olid nad asunud tõsisele rünnakule meie vastu. Ja meie omakorda rünnakule nende vastu. Ei saanudki aru kes selles rünnakus lõpuks võitjana lahkus – meie lihtsalt lahkusime saarelt. Lahkumine toimus meil varajasel hommikutunnil – ja siin on ka pilt meie väsinud matkajast:

Tagasi mandrile saabudes suundusid Nora, Anneli ja Ruth kohe ilusalongi ja otsustasid ennast ilusaks teha – selleks kulus neil terve päev, sest kui loodus andnud ei ole siis lähebki pikalt aega. Pilt lõpptulemusest on siin:

Õhtul läksid Anneli ja Ruth külla oma treenerile Irjele, kelle käe all omal ajal harjutati korvpallimängu. Kuna mitu aastat ei olnud kohtutud siis juttu jätkus kauemaks J Irje oli nimelt lugenud siinsest blogist, et kes aga tahab see võtku ühendust ja nii ta mulle sõnumi küllakutsega saatis. Ja meie Anneliga kohe kimasime ka külla!

Loomulikult tegime ka taaskohtumisest pilti: