Sünnipäev ;)

Ma sain jälle vahepeal terve aasta jagu vanemaks ja targemaks ka muidugi ;) Sest need kaks asja käivad ju ometigi käsikäes.

Aga enne seda tähtsat vananemise päeva oli mul paara vaba päeva (vananemise vabad) ja neid ma veetsin alljärgnevalt. Esimesel päeval plaanisime paari töökaaslasega, sakslanna Elena ja inglanna Melissa’ga, kokku saada Hyde Parkis ja vaadata siis suurelt ekraanilt olümpiat ning saada osa veidike sellest melust natukene lähemalt kui vaid lennujaamas reklaame nähes. Paraku Hyde Parki kohale jõudes oli ilm juba veidike jahedaks läinud ja restoran koos veinipudeliga ja terve meetripikkuse pizzaga kutsus meid oma rüppe – seega jäid olümpiaelamused meist eemale kuid restoranielamus oli tore ja juturääkimise elamus veel parem. Otsustasime, et peaksime vähemalt kord kuus kokku saama, et kõik meie jutud räägitud saaksid. Loomulikult tegime tähtsast sündmusest ka pilti:

Järgmisel päeval sain samuti kokku kolleegiga, seekord hollandlanna Wendy’ga – temaga kohtusime sellises linnaosas nagu Kingston – ilus koht, jõe ääres – teate ju ise millise jõe ääres, jalutamiseks ilus jõekallas, ning kesklinnas suurepärased poed ning mõnusad jalakäijatele mõeldud tänavad. Wendy’ga arutasime ka kõik maailmaasja ära ja ühel hetkel oli aeg hakata koju minema.

Järgmisel päeval ootas mind juba lendamine ja seekordseks sihtkohaks Amman – kuupäevaks sellele lennule oli sattunud 07. August. Oli väga tore lend, väga tore meeskond – pea-aegu pääsesin isegi puhta nahaga ilma teadvustamata, et mul on vanemaks saamise päev – paraku ei õnnestunud mu trikk – pursesr suutis enne maandumist ikkagi hakata pabereid lugema ja siis jäi talle miski kahtlane kuupäev seal silma. Sain veidike nahutada, et ma ei teatnud, et mul sünnipäev on ja et miks ma üldse tööl olen, et tegelikult oleks pidanud ikka vaba päeva võtma ja nii tähtsal päeval ikka muudele asjadele pühenduma kui tööle. Ei saa mina selle päeva tähtsusest ikka õigesti aru J Õhtu lõppes piduliku õhtusöögiga hotelli pubis ja hiljem veel basseini ääres väikese peoga. Kuna piloodid tegid ettepaneku, et me meeskonnaga võiksime ka ikka mingit olümpiala proovida, siis mina muidugi pakkusin kohe välja oma lemmiku – ja selleks on …. kujundujumine. Õhtul tegime siis basseini kõrval harjutusi, hommikuks leppisime kokku, et siis alustame vee protseduuridega. Kiirustades võin õelda, et hommik oli basseini ääres vaid 2 meie meeskonaaliiget – teised tegelesid tubaste toimingutega kuid päeva peale ilmusid kõik päevakoerad oma urust välja. Vee treeningutega me siiski sel korral veel algust ei teinud.

Õhtusöögist on siin ka pilt, basseini peost ei kannatanud enam pilte teha ;)

Järgmine hommik algas väikese peavaluga, seega jäi suur plaan linna peale minna järgmist Ammani lendu ootama ja arvasin paremaks vaikselt basseini ääres päikest endasse koguda. Tulemusena olin õhtuks üsna huvitavalt täpiline – tore on õhtul vaadata oma päevitukreemi määrimise oskust, nii kunstiliselt on võimalik seda tegevust teha J

Ja täna oli tagasilend Londoni suunas – suur oli meie rõõm kui maandudes saime aru, et oleme ka sooja ilma Ammanist kaasa toonud.

Mina aga sain lisaks soojale ilmale ka veel sellise toreda üllatuse, et kohalik maksuamet arvas heaks mulle tagastada suuremas koguses tulumaksu – see oli nagu lotovõit. Kimasin siis kohe linna peale sajaseid luhvtitama – küll mitte Londonisse vaid Uxbridge’i – luhvtitamise tulemusena suutsin omale soetada uue hambaharja – vana oli suht nadi väljanägemisega ning 3 paari aluspükse – nii et see luhvtitamise osa ei tule mul veel päris hästi välja. Aga eks harjutamine teeb ju …. harjutajaks. Seega alustan luhvtitamise treeninguid – kas keegi soovib ühineda?

Momendil aga alustan magamisharjutusi, homme on lennujaama valve ;) Head valvet! 

PS. Suur tänu veelkord kõigile, kellele ma meenusin ja kes mulle õnne soovisid!