Öösel lendasin siis Moskvat – oli väga tore ja väga rahvarohke lend. Meeskond oli jällegi väga mõnus ning reisijad olid rõõmsad ja rahulolevad. Siin ka mõni pilt nõidustest mida teeme oma kontoris:
Ja pildid ka koos kolleegidega:
Kuid nüüd siis suursegaduste juurde.
Kõik sai alguse paar päeva tagasi kui helistas mulle Siim, kes palus et ta saaks minu aadressi kasutada ja tellida omale kella. Tegin seda ja mu imestus oli suur kui juba järgmisel päeval saabus mulle teade, et postiljon käis seda mulle koju toimetamas kuid paraku ei saanud mind kätte. Mina olin muidugi kodus kuid kuna meie majal ei ole uksekella siis ei saanud postiljon mind kätte. Sain siis teatise, et postiljon on mind tagaotsitavaks kuulutanud ja sellel teatisel oli infotelefoni number kuhu proovisin helistada – paraku oli see peale mitmete valikute tegemist alati kinni.
Leidsin ka viite Kuningliku Postiasutuse koduleheküljele, kus saab oma postisaadetisi uuesti lasta koju tuua. Tellisin siis oma paki uuesti omale koju tänaseks. Tulin mina hommikul Moskvast, kirjutasin postiljonile kirja, et kui ta on kohal siis palun helistaks mulle, et olen kodus ja ootan oma pakki pikisilmi. Kinnitasin kirja meie maja välisukses oleva postipilu külge ning läksin tuppa ja istusin kella 9.45 kuni 11.15 akna all ja vaatasin teele ning ootasin postiljoni. Selle aja jooksul möödusid minu majast järgmised seltsimehed: 4 jalgratturit – erinevatel aegadel, 2 ameerika turisti, ning 3 vanameest koertega. Kell 11.16 läksin igaks juhuks kontrollima, et kas mu kiri on ehk kuidagi kaduma läinud ja minu suureks üllatuseks avastasin, et postiljon oli jätnud mulle uue tagaotsimisteate ja minu kirja peale kribanud, et tema helistas küll minu jäetud numbril kuid seal keegi ei vastanud. Ma olin väga kurb!
Tulin tuppa ja kaevusin uuesti Postiasutuse kodulehele – ei suutnud leida sealt vajalikku infot haarasin telefoni järele ja valisin neli erinevat numbrit millised leidsin Posti kodulehelt – kõigil neil neljal numbril vastasid vaid automaadid ja seletasid ühte ja teist kuid vöimalust et saaksin suhelda päris inimesega ning tellida oma postipakk uuesti enda juurde mulle ei antud. Kuna leidsin tagaotsimispaberilt info, et postkontor on avatud kella 14.00ni siis tõmbasin teksad jalga ja kimasin bussi peale suunaga postkontori poole. Postkontori tädid ütlesid muidugi, et pakk on postiljoni käes ja et nemad ei saa midagi teha. Palusin et ehk nad saaksid helistada postiljonile ja selgitada et kus ta asub ja et ehk ma saaksin talle siis järgi minna. Tädid vaatasin mind kui kuutõbist ja arvasid, et nemad nüüd küll postiljoni telefoninumbrit ei tea. Tädid palusid mul homme tagasi tulla. Seletasin, et lahkun homme 10 päevaks ja et kuna nemad hoiavad pakki vaid nädal aega siis minu tagasituleku ajaks on see juba tagasi saadetud. Nad noogutasid ja kinnitasid mu infot. Tädid aga ütlesid et kõik postiljonid toovad omad kohaletoimetamatud pakid õhtuks kontorisse tagasi ja ma siis pakkusin et kas ma võiksin oma postiljoni oodata seal. Nad arvasid et ma olen ikka täitsa hull aga keelata nad mind ka ei saanud. Kuna nad aga oma kontori pidid varsti sulgema siis ma pakkusin et ootan oma õnne õues. Astusin siis õue ja nagu elus ikka siis asjad lahenevad suitsunurgas. Nii ka seekord – kuna siseruumides enam ei suitsetata siis olid ka kõik suitsumehed kogunenud õue ja kuna sinna tekkis miski uus nägu ehk siis mina, siis kõik hakkasid küsima, et kes ma olena ja mis ma seal teen. Seletasin oma loo ära ja loomulikult sattusin kohe ülemuse peale. See oli hoopis teisest puust tädi, haaras kohe telefoni järgi ja sai kohe toru otsa minu postiljoni, kes lubas kella kolmeks mu paki koju mulle tuua. Tänasin tädi ja jooksin uuesti bussi peale, et kell kolm kodus olla. Natukene enne kolme helistas postiljon ja ütles, et ta kolmeks ei jõua aga tuleb kindlasti kell viis ja et ärgu ma muretsegu, et saan kindlasti oma paki täna kätte. Nüüd siis ootan, et kell viis saaks.
Vot selline suursegadus suurriigis – aga hämmastav on selle asja juures ikka see, et telefoni teel ehk siis kui tavaklient helistab suurde organisatsiooni siis sealt ei saa isegi elusa inimesega suhelda. Kohale minnes aga lahendatakse suitsunurgas Su probleem lennates J
Annan teile teada, kas sain Siimu paki kätte ka, kuid seda siis kui see juba käes on.
Ja tuletan veelkord meelde, et homme on see tähtis päev millal ma tulen Eestisse.PS. Siimu kell on olemas ja juba kohvrisse pakitud ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar