Puhkus

Puhkuse ajal jookseb aeg veidike kiiremalt ja seega puhkuseks tehtud plaanid kõik ei täitu. Puhkusepäevadel on ju ka vähem tunde ööpäevas. Igal juhul on see tore puhkuse kümme päeva läbi saanud ja istun jällegi lennukis ning olen tagasiteel oma uude koju.

Puhkusesse mahtus siis mõni kord uisutamist – suusatamine isegi ei mahtunud seekord, kohtumisõhtu vanade kolleegidega endisest lennufirmast ja pikad arutelud teemadel erinevused reisijates ja kolleegides, lennukites ja graafikutes. Väga tore oli ka neid väheseid endisi kolleege näha, kes olid viitsinud kohale tulla! Siin ka mõni pilt sellest meeleolukast õhtupoolikust:

Sain kokku ka eelmisest elust ehk siis raamatupidamisaegadest pärit kolleegidega – seekord oli kohtumine umbes 3.5 tundi ja ikka juttu jätkus kauemaks.

Samuti kohtusin Lauri ja Anuga, Kristiga, Riina, Kai ja Lii’ga, põgusalt kohtusin ka Annikaga ning ka oma juuksuriga – need kes mind peale kolmapäeva nägid need teavad, millest ma räägin ;) Loomulikult kohtusin oma tädi Zeldaga, oma väikse õe Kris’iga, ka ema nägin üsna mitmel päeval.

Käisin ka kinos, jalutamas kultuurikilomeetril – seal oli väga tihe taksikoerte kontsentratsioon kuid see oli ilus kilomeeter – samas, heas seltskonnas (loe mr. X’ga) on iga kilomeeter ilus ja huvitav ;)

Ühel päeval ostis vanaema Mia Carla’le uued suusad ja seega pidime neid minema sisse sõitma – tegime seda mere ääres ja loomulikult kõige tuisusema ilmaga. Suusad said sisse sõidetud, kivid merre visatud ning kõik turnikad mis Haabneeme rannas on, said üle kontrollitud – kõik on korras ja nad ootavad lapsi turnima. Mia suusatas enamuse ajast ja Cara Mi ja Ruth kontrollisid turnikaid ja liumägesid.

Nädalavahetuse veetsin Anneli ja Reedaga – tegime ka kiire Eesti mängu turniiri – üldvõit läks Reedale, mina sain teise koha ja Anneli ostis järgmisel päeval omale Eesti ajaloo raamatu ja lubas järgmised Eesti mängu võidud omale vormistada. Eks näis, ootame seda huviga!

Lapsed etendasid meile nii reedel kui laupäeval nii mõnegi huvitava teatritüki. Siin ka pilt meeleolukast karnevalietendusest:

Ja siin pilt reedeõhtustest sushidest:

Laupäeva õhtul käisime linna peal laiamas, alustasime oma õhtut Reeda ja Anneli sünnipäevade tähistamisega vinoteegis Klaaspärlimäng – oli väga tore koht! Siis arvasime, et lähme Rock Cafesse kuulama-vaatama bändi Köömes. Paraku selleks ajaks kui meie trammiga kohale jõudsime oli Köömes juba pillid kotti pakkinud ja peale oli tulnud Onu Bella – arvasime et meie alkoholitase ei olnud selleks esinejaks veel valmis ja seadsime omad sammud uuesti trammile ning suundusime Vanalinna. Seal sisenesime Clazzi ja seal oli väga tore vaadata inimesi, kuulata muusikat, libistada kokteili ning arutleda maailma asjade üle. Hea vestluse tunnus on see, et ei pane tähelegi kui aeg on saanud sinnamaale, et ka teenindajad seadsid end koduteele ning viisakad inimesed nagu me oleme, me ei lasknud end mitu korda paluda ja lahkusime siis kodu suunas.

Discopilt on ka olemas: (siin küll teised tantsijad aga siiski disco)

Pühapäeva hommikul oli tervis hea ning tuju veelgi parem. Plaanide tegemine läks küll vaevaliselt kuid peale mõningaid seiklusi saime kokkuleppele, et naised-lapsed kohtuvad Vapianos ja teevad ühe pizza ja siis igaüks oma transpordivahendi peale ehk siis kes laevale, kes lennukile, kes bussile ja kes autole. Kuid nalja sai teekonnal Viimsist Vapianosse rohkem kui rubla eest. Erinevate tegurite kokkusattumusel sai kogemata koos bussisõidutalongiga märgistatud ka minu suu templiga siis kellaajast mil me bussi sisenesime Viimsis. Siin sellest ka pilt:

Hea oli, et kontrolli bussi ei tulnud, nad vist ei oleks meie nalja mõistnud ;)

Enne seda olin suutnud oma kohvri trepist alla vastu Anneli jalgu visata – õnneks luumurde ja inimkadusid meie hommikus ei olnud, nalja ja naeru aga oli tublisti. See pidi ju tervisele vaid kasulik olema!

Laupäeval külastasime Reeda ja Anneliga ka Eesti Panga muuseumi – see oli mu ammuseks sooviks sinna minna, kuid kunagi ei olnud aega seda kohta külastada. Kindlasti oli see külastamist vääriv muuseum ja soovitan soojalt sinna kõigil minna. Eriti soovitan jälgida mõnda P. Kerese malepartiid. Siin ka pilt sellest, kuidas Reet jälgib hr. Kerese valvsa pilgu all malendite liikumist:

Ning pilt ka panga koridoris:

Teatrisse ega mõnda peenesse restorani ma seekord ei jõudnud aga igal reisil peab ju midagi ka järgmiseks korraks jätma.

Ja nii see nädal siis mööda saigi – pühapäeva lõunal oli küll kange tahtmine kodumaale jääda kuid siis nägin taevas kõrgel lennukit ja mulle tuli meelde miks ma jälle lahkun ;) Lennata on tore, see on maailma parimaid asju, mida tean!!!

Homme ootab mind lennujaama valve, ehk siis õhtul tuleb kohver pakkida ja hommikul silmad värvida ning vorm selga ja lennujaama ootama, mida päev toob.

PS. Te kõik olete niiiiii toredad ja need kellega seekord kokku ei saanud, ka Teie olete mul meeles ja ühel päeval me veel kohtume!