Veebruar

Brasiilia soojusest saabusime mõnusasse kodumaisesse talve. Saabumisjärgsel päeval oli kohe Püünsi kooli vastlapäeva spordipäev, kus osales Kris ja lapsed ning mina ka kui lähedal seisev isik. Me Krisiga nägime välja küll veidi määrdunud, eriti ilusa valge lume taustal, kuid uisutatud me sambarütmis saime.

Ning siis sain kokku vanade kolleegidega Reval hotelligrupist, seekord külastasime Narva mnt. asuvat jaapani restorani Haku. Oli väga tore kogemus, ainult ärge magustoitude peale lootke :)

Ning siis juba oligi aeg tagasi tööle lennata. Ning esimeseks töölennuks oli vana hea tuttav Amman. 

Lend kulges vahejuhtumiteta, meeskond oli tore ning üksteist segamata veetsime aega kaugel välismaal. Mina tegin pika jalutuskäigu kesklinna, ning üritasin seekord ka tee peal olevasse parlamenti sisse saada. Paraku olin selleks vale päeva valinud. Seega tuiasin niisama mööda linna ja istusin miskis kohvikus ja vaatasin inimesi. 

Tagasi Londonisse jõudes sain kokku Carolinega, seekord kohtusime Thames ääres pubis - väga tore koht oli! Ja nagu Caroga ikka, juttu jätkub ju kauemaks. 

Siis lendasin veel miskeid lende, ühel päeval läksin küll tööle kuid siis tundsin end veidi imelikult, ning otsustasin end hoopis haigeks kuulutada ja minna tagasi oma üürituppa ja üritada veel magamisega tegeleda. Ega see mul eriti ei õnnestunud aga õhtuks tundsin end paremini. Siis sain kokku Johni ja Heleniga, kellega loomulikult parandasime maailma ja veidike tegelesime ka prantsuse keelega. Ja siis oligi käes veebruarikuu tähtsaim sündmus, EV100. Ja mida teevad eestlased kaugel maal olles oma kodumaa sünnipäeval. Loomulikult katavad laua kilude ja sinimustvalge lipuga. Ja nii tegime ka meie, ehk siis ma läksin külla Kätlinile ja Jezile, kellega koos me kodumaa sünnipäeva väärikalt tähistasime. 

Edasi oli mu graafikus õppepäev, nimelt tulevad meile uued lennukid, küll sama mudel millel me praegugi opereerime kuid veidi teise sisuga meie jaoks ja seega pidime me kõik läbima õppe, et me teaksime kus selles lennukis vajalikud asjad asuvad ja kuidas neid uusi asju ka kasutada. Õpe nagu meie õpped ikka, lõppes muidugi eksamiga, mille meie grupp kõik edukalt läbis. Peale sedaklassiruumis istumist arvasin heaks minna väikesele jalituskäigule ning uurida, et kas minu elukohast vasakule minnes asub ka midagi huvitavat. Võin öelda, et ei! Seal olid vaid elumajad ja ilm oli nii krõbedalt külm, et mul pidid sõrmed ja nina küljest kukkuma. Selle külma tulemusena saabusin koju tagasi bussiga ja suundusin ikkagi kõrvalmajas asuvasse pubisse :)

Järgmisel päeval pidin lendama kaks lendu Edinburghi ja õhtuks tagasi Londonisse, et siis alustada koduteed veidikese peatusega Soomes, Porvoos. Kuid, tagumine mu Edi’dest tühistati ja seega sain hoopis kiirelt kokku Alaniga ja siis suundusin veidi varasemalt Helsingisse. Nii tore, kui vahest asjad õiget pidi jooksevad. 

Porvoos ootasid mind juba Nora, Rhea, Hera ja Anneli, kellega me koos hakkasime üsna külma koolivaheaega veetma. Lastel oli karm käsk suusatada vaheajal, ja nii me siis sellega tegelesime. Mina küll jalutasin sest suuski oli vaid kaks paari. Aga üsna külm oli ikka.

Selle külma tulemusena suutsin ma kõik asjad maha visata, kaasa arvatud makaroniroog, mida me tervele perele olime valmistanud. Õnneks kukkus see kuidagi nii, et saime seda ikka veel kasutada :)

Siis suundusime laevaga koju ja mina olin Reet, kuna nii oli lihtsalt lihtsam ja odavam. Õnneks keegi dokumente ei kontrollinud ja meil õnnestus see trikk suurepäraselt.

Koju jõudes sain kokku hr. DJga, kellega sõime koos õhtust suurepärases restos Besh Mesh - see vist on küll tänaseks päevaks kinni pandud aga liha oli seal superluks. 

Siis tegime Cara Miga caesari salatit kodus, ja ka kastet nullist alates ja see kõik oli nii hea, et isegi Mia sõi!

Ja siis alustasime koolivaheaja veetmist Tartus. Reet koos oma lastega tulid Tartusse autoga ja mina koos oma laste, Mia ja Cara Miga sõitsime bussiga sinna ja siis surusime end kõik ühte autosse ja suundusime ERMi uudistama. 

Juba sissepääs oli väga uhke, erinäitus rahvariietest veelgi uhkem. 

Kuna värskelt oli seal majas toimunud EV sünnipäevapidu, siis saime ka meie kätlemispunktis kätlemist harjutada. 

Maja muidugi on suur ja uhke, ning kõike mida see maja endas sisaldab ei jõuagi ühe külastusega ära uudistada, kuid me uurisime siis neid asju mis tundusid meile enim huvi pakkuvat. 

Nagu näiteks teisel erinäitusel olnud minu vana kleit:

Ja ka muud huvitavad väljapanekud:

Peale ERMi suundusime tagurpidi majja. See oli eriti tore maja, kus kõik asjad peale suitsuanduri olid tagurpidi. Suitsuanduri vea avastas meie tähelepanelik Rhea :)

Järgmisel päeval ootas meid Ahhaa keskus, kus me veetsime väikese vaheajaga terve päeva. Meie Reedaga uudistasime kanamune ja ootasime et sealt tibud kooruksid, kuid kahjuks meil ei õnnestunudki tibusid koorumas näha, veidike küll tuli munasse pragusid juurde kuid mitte nii palju, et selle elanik sealt välja tuleks. 

Vaatasime ka teadusteatrit, ning proovisime erinevaid taliolümpia alasid. Curling meeldis meile eriti! 

Õhtul vaatasime Eesti Laulu ja elasime kaasa mittevõitnud osalejatele :(

Hommikul ootas meid ees linnaekskursioon, kus uudistasime tuntumaid vaatamisväärsusi ning mahutasime ka loodusmuuseumi külastuse. Muuseum oli muidugi selline, et seal oleks võinud veel tunde veeta aga paraku pidime meie bussi peale jooksma. Kuna meil aega nappis, siis ei jõudnud me isegi miskit pirukat omale bussisõidule kaasa osta ja seega kohe kui pealinna jõudsime, kimasime sööma.

Veebruar lõppes tavaliste koduste asjadega, ehk siis kulmude hooldus, auto ülevaatus, kokkusaamine Itiku ja väikese Siimuga, kellel oli jalas vaid üks sokk, kodus saia küpsetamine, ning siis suundusin juba tagasi Londonisse, seekord pika lennu ootamisega Helsingis, nii et jõudsin isegi Anneliga lõunat süüa J