teisipäev, 17. veebruar 2015

Prantsusmaa, Saksamaa ja haige :)

Õhtul ootas mind juba töölend ja seekordne sihtkoht oli Nizza. Järgmisel hommikul oli mul ka aega, et seal veidi päikest nautida. Ilm oli küll jahe kuid see-eest selge ning päikeseline.
Nägin ka inimesi meres ujumas – ühel neist oli siiski ka kalipso seljas, teised 2 olid ujukate väel. Ma ei saaks öelda, et nüüd nii soe oli ;)




Nizza on üks ilus koht, ilusaim seal on loomulikult pikk rannapromenaad.
Järgmine sihtkoht oli Aberdeen - see on koht, kus siiani olen vaid lennukirattad maha saanud aga oma jalaga veel lennukist välja pole saanud. Seekord sain isegi hotelli, kuid meie peatus oli nii lühildane, et linnaga tutvuma seekord ei jõudnud. Tore oli aga see, et ka Aberdeenis paistis päike ning taevas oli sinine. Ja seda ei juhtu seal põhjapool mitte just tihti :)
Järgmisel päeval oli lennusihtkohaks Rooma. Üks reisija arvas, et ma meenutan talle vana head maailma lemmik lennufirmat. Julgesin arvata, eks ma olengi veidike vana ;)
Edasi tuli Lyon, ning seda pikema peatusega. Seekordne peatuspäev oli aga pühapäev, mis tähendab enamus linnades pikki ja tühje tuulekoridore, ning inimtühje tänavaid. Nii ka Lyonis. Linna vahel jalutasin mina ja umbes 20 Mohammedi. Teised inimesed olid varjunud oma kodudesse. Suletud olid ka enamus söögi ning joogikohad, seega sai minu prantsuse lõunalaud selline:


Ja siis saabus mitu vaba päeva. Alustasin vabade päevade veetmist pesu pesemise ning koristamisega. Need on sellised toredad tööd, mis vōtavad palju aega kuid samas on positiivne tulemus kohe näha.
Järgmisel päeval saime kokku Alaniga, ning seekord olime plaani võtnud minna kinno vaatama äsja Kuldgloobuse võitjafilmi, Leviathan. Väga karm film! Soovitan kindlasti vaadata.
Enne kino jalutasime läbi Hyde Parki, ning jälgisime kuidas suured seebimullid lendasid pilvede poole. Oli selline tore pealelõuna, keegi mullitas seenimulle, ning teised jälgisid nende lendu.
Peale filmi aga suundusime Tai kööki avastama. Alan oli jällegi leidnud ülikiitva arvustuse ühe söögikoha kohta, ning seda me nüüd avastama asusimegi. Seekord me aga ei nõustunud selle ülikiitva arvustusega, kuigi maitsesime menüüst just neid toite mida oli soovitatud.
Järgmisel vabal päeval jalutasin maniküüri, esimest korda elus tegi mulle maniküüri meesterahvas :)
Siis soetasin omale hunniku puuvilju ning siis sõin varajase õhtusöögi Elenaga. Polnud Elenat teab mis ajast näinud, nii et juttu jätkus pikemaks.
Järgmine päev oli prantsuse keele tähe all - koduseid töid oli kogunenud päris mitme tunni jagu ning õhtul oli ka tund, kuhu seekord sain isegi kohale minna. Nii tore oli jälle kõiki tuttavaid õppureid näha. Kohe selgus ka muidugi, et ühel meie seast on sünnipäev tulemas ning koheselt jagasime ülesanded, et seda tähtsat sündmust väärikalt tähistada. Viimasel ajal ongi meie tunnid pigem üks pidude orgunnimine kui keele õppimine ;)
Järgmisel hommikul aga saabus kiirvisiidile Kristi - nimelt oli ta teel üle suure lombi ning vahepeal oli 6 tunnine vahemaandumine minu lennujaamas. Seega sikutasin ta lennujaamast välja ning tõin omale külla. Kristi tõi mulle hunniku eestimaised klatshiajakirju, kust ammutan uuemaid seltskonnauudiseid siiani.
Koos Kristi külaskäiguga said ka otsa minu vabad päevad ning tuli suunduda uuesti lendama. Ja peale nii pikka vabade päevade veetmist tuleb alustada kohe väikese "double'ga" ehk siis maakeeli seletatuna nelja lennu päevaga. Graafik näitas siis Genfi ja sellele lisaks veel Leedsi. Lennud olid toredad, eriti esimene Genfi ots - see oli tulvil elevil suusatajaid, kes kõik rõõmsalt oma nädalast puhkust ootasid ja sellised reisijad on alati väga toredad. Terve nelja lennu peale oli pardal üks (1) sõnuseletamatult kena meesterahvas, kelle peal puhkas mu pilk!
Peale seda pikka päeva, viis aga järgmine päev mind Hanoveri, kus meil on küll väga ilus ja tore hotell kuid muud see linn eriti pakkuda ei oska. Enamus vaatamisväärsused on mul seal linnas läbitud, ning seega küsisin nõu, et mida teha ja kuhu minna, healt sõbralt Alanilt. Ning tema soovitas hoopis istuda rongi peale ning kimada Hamburgi avastama. See kõlas väga reisihimuliselt, ning minulikult. Mõeldud, tehtud.

Hamburg oli väga tore ning ilus. Ilm oli küll kohutav ning mind oli tabanud ka miski köha, mis hingata ega rääkida eriti ei lasknud kuid maailma ja inimesi vaadata see ei seganud. Jalutasin kõigepealt raekoja platsi, imetlesin raekoja hoonet - see oli tõesti muljetavaldav. Siis jalutasin sihitult mööda vanalinna ning kanalite vahel.







Niimoodi jalutades leidsin hop-on-hop-off bussi ja kuna vihmasadu oli muutunud suht tüütavaks, siis astusingi bussi peale, et sellega teha tiir linnale peale.





Peale bussitiiru kolasin veel veidi linna vahel, siis sõin väikese snäki ning peagi ootas mind ees juba rongiretk tagasi Hannoveri. Hamburgist meeldis mulle enim nende uus kontsertsaal, mis ei ole veel valmis ning mille valmimist muudkui edasi lükatakse kuid mis nägi väljast väga huvitav välja:


Ning teiseks meeldisid mulle sadamapiirkonna punastest tellistest majad, mida oli seal kohe rohkelt ja mis olid väga ilusad ning armsad!




Järgmine päev tagasi Londonis olles, valmistasin lõunasöögi ning lõunale saabus Alan, kellele sain oma vaimustust Hamburgist kohe välja elada. Ise olin küll juba saanud omale korjata ka miski köha, mis tol päeval tundus veel vaid väike asi. Järgmine hommik suundusin küll tööle, kuid lennus tundsin end järjest halvemini ning rääkimine oli miu jaoks lausa ületamatu raskus. Lisaks kõigele jättis purser mind üksida äriklassi teenindama ning ise läks hoopis turistiklassi appi. Seega ma siis üritasin anda seal endast parimat kuid ise tundsin, et avage vaid see uks ning laske mul koju, oma voodisse minna. Peale lõunat saingi juba koju ning heitsin voodisse, ning olen seal nüüdseks veetnud väga mitu päeva. Miskil päeval lisandus köhale ning suurele kurguvalule ka palavik, ning see oli minu jaoks väga kõrge. Eile käisin ikka ka arsti juures, kes kuulas mind ning arvas ikka, et köha on vaid viiruslik ning ei ole bakteriaalne, käskis teha aure ning süüa paratsetamoli. Ma soetasin siiski miski köhasiirupi ning tarvitan seda hoogsalt. Täna kuulutasin end töö mõistes terveks kuid mul on veel 2 vaba päeva et end veelgi paremini tundma hakata. Ning kui kõik hästi läheb, siis reedel kavatsen ikka lendu minna, kuigi arvata on, et endiselt köhides.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar