Viimane nädal

Edinburgh oli väga päikesepaisteline ning ilus. Edinburghi ristisin koheselt kõrgete ning massiivsete hoonetega, sõbralike inimeste, ning hea huumoriga linnaks. Loomulikult andis positiivse tooni päevale päikesepaiste, mida just eriti tihti seal linnas ei esine – ju ta minu saabumiseks välja tuli ;)

Suundusin igal juhul kiirelt jalutuskäigule, siis arvasin targemaks ekskursioonibussiga väike tiir teha, et linnast ja ümbruskonnast parem pilt ette saada ning peale seda jalutasin veel hotelli kõrvale parki, ning istusin murul ning vaatasin inimesi J

Järgmisel hommikul oli tagasilend suure lennukiga ehk siis Boeing 767ga. Meeskonnakaaslasi pidi kokku olema 8 ning 2 lendurit. Kuna me kõik olime erinevate lendudega Edinburghi saabunud siis päris täpselt ei teadnud keegi, et kes on kes ja millal ta saabus ning kas ta ikka teab, et hotellist peaksime väljuma 15 minutit tavapärasest varem. Veidike segadust oli, kuid lõpuks suutis meie purser meid kokku koguda ning suundusime lennujaama poole, kus meid pidi ootama üks pilootidest, kes oli oma isiklikus kodus ööbinud, ning arvas targemaks tulla otse lennujaama.

Hommikune kodumaine lend on seepärast eriti põnev, et pakutavaks teenuseks pardal on soe hommikusöök koos kohvi ning teega, ja seda kõike siis 50 minutilise lennuajaga, kõigile 259 reisijale plus 2 pilooti J Eriti tore selle asja juures on veel see, et kuna kogu see toit on terve öö lennukis olnud siis on soojad toidud eraldi külmetuskärudes, võipakikesed on kandikutelt kokku korjatud ning samuti külmetusse pistetud. Seega on lennukisse jõudmisel lisaks tavapärastele kontrollülesannetele vaja ka veidike otsi ja leia mänge mängida. Seekord õnnestusid need mängud meil suurepäraselt, kõik asjad üles leitud, toidud ahjudes soojenemas olimegi valmis reisijaid vastu võtma. Ja loomulikult saime me hakkama kõigi nende reisijate söötmise kui ka jootmisega, lahkusime sõpradena J

Edasi viis mind lennutee Stockholmi. Lend ise oli sündmustevaene. Ööbimisasutus on meil hoopis sellises toredas kohas nagu Uppsala. Hotell oli ka väga tore, eriti huvitav oli toas ruumi kasutus – see oli skandinaaviapäraselt nutikalt sisustatud, nii et suht väikesesse ruumi oli suudetud kõik eluks vajalik ning mõni ka mittevajalik oli olemas. Eriti meeldis mulle rõdu – ja kuna õues oli +12 kraadi ja mul oli kaasas vaid kampsun ning mitte jopet, siis arvasin paremaks seda linna vaid rõdult vaadata ;) Õnneks oli aeg ka suht napp, mida seal enne magamaminekut veetsin, seega ei olnud eriti kahju jalutuskäigust ilma jääda.

Järgmisel hommikul kohtusin jällegi uue meeskonnaga, kellega mina liitusin – need olid kõik eranditult nii toredad inimesed, et mul oli lausa kahju et me nendega varem kohtunud ei olnud. Kuid nüüdseks tean nende nimesid, ning kui neid uuesti oma graafikus kohtan, siis tean juba seda lendu oodata ;)

Koju jõudes ootasid mind sellised toredad ümbrikud, ühe sees oli ise tehtud rahakott, koos rahaga ning teise sees lihtsalt ilus pilt – autoriteks siis Mia Carla ja Cara Mi.

Järgmisel päeval istusin lennujaama valves – kohver veel eelmisest päevast pakituna, lugesin läbi kõik kodumaised internetis vabalt saada olevad ajalehed, terve raamatu ning siis peale 6 tunnist tööpäeva lahkusin uuesti kodu suunas. Seega ei miskit lendu mulle sellest valvest.

Ja eile külastasin Veneetsiat – aknast oli ilus vaade kuigi ilm oli veidike pilvine. Väljalend aga venis ja venis, kuna meie armsad naabrid, prantsuse lennujuhid arvasid heaks nädalat alustada streigiga – igal juhul sai 7 tunnisest tööpäevast 12 tunnine, ilma et me oleks sellest eriti arugi saanud.

Täna streik jätkus, õnneks minu tee viis mind Varssavisse ja me suutsime prantsuse õhuruumi mitte puutuda. Homme suundun Tripolisse – eks näis mis sellest üritusest saab.

Homme saabub mulle külla ka minu õde kui ta muidugi oma kohvri saab kokku pakitud ja suudab teha valiku milline kleit kaasa võtta ja milline koju jätta. Ja kui need valikud on ära teinud, siis on tal ees raske tee läbi Frankfurdi lennujaama ja kui ta ka selle kadalipu on läbinud, siis ta saabubki minu lennujaama J

Ja Krisi siinolekuks on meil siin suured plaanid, et esialgu ei hakka neid isegi avaldama – kui need realiseeruvad siis tuleb siia juba täpsem kirjeldus koos fotodega.

Üks tore juhtum veel – meie armas vanaema, kui kuulis, et Kris tuleb mulle külla, palus emal teha Krisile ülekande, et tal oleks siis veidi taskuraha kui ta oma õele külla saabub ning mulle ülekande, et mul oleks taskuraha kui mu õde mulle külla saabub. Minu meelest oli see nii armas temast – aitäh Sulle, Mamma!