Tänane Viini lend oli täis üllatusi: esiteks oli meil naiskond ehk siis kogu teenindav personal koosnes naistest kaasa arvatud kapten ja esimene ohvitser. Minu lendamise elus oli see esmakordne juhus. Ja nagu nendel esmakordsetel juhustel ikka, on neil omadus muutuda eriliseteks ja meeldejäävateks. Seda reeglit kinnitas ka tänane lend.
Olime juba maandumas Viini kui kuulsime telefonihelinat kapteni poolt, kes meile teatas, et neil on väike probleem mis seisnes selles, et lennuki tiiva klapid ehk siis flaps’id ei tule välja. Et nad veel uurivad asja ja tegelevad oma kontrollimistega ning annavad meile edasisist infot 7 minuti pärast. Uus kõne käskis meil valmis olla ettevaatus ehk siis precautionary maandumiseks. Ettevaatus maandumine on siis selline kus me päriselt ei valmistu hädamaandumiseks kuid käime omavahel need potseduurid läbi. Reisijatele antud hetkel midagi ei räägita kuna sellistes olukordades võib kõik minna ka hästi ja ettevaatus maandumine võib muutuda tavaliseks maandumiseks.
Kordasime omavahel saadud infot, et olla kindel et kogu salongipersonali liikmeskond sai aru mis toimub, istusime oma kohtadele ja jäime ootama oma saatust.
Peale meie telefonikõnesid, tõusis püsti neljandast reast meesterahvas (vene rahvusest muideks) ning hakkas liikuma tualeti poole. Turvavöö kinnitamist paluv märk põles ning mingit liikumist ei oleks tohtinud toimuda kuna olime kohe maandumas. Haarasin mikrofoni ja palusin tal istuda, ta sammus ikka edasi kuni jõudis viimasesse ritta kus tal tuli paraku tegemist teha minuga ja minu kolleegiga – suutsime ta siiski istuma saada ja seletasime et maandumine 3 minuti pärast ja paraku tualeti kasutamine momendil ei tule kõne allagi. Saime uuesti rahu lennukisse ja hakkasime uuesti mõtlema omi maandumismõtteid.
Flaps’id ehk siis tiiva otsas olevad klapid annavad tiivale lisa laiust mida on vaja lennuki õhkutõusul ja maandumisel. Maandumisel need klapid keeravad end justkui tiiva alla risti, et pidurdamist aidata.
Juhul kui neid ei ole, siis on maandumine kiire ning suurema nurga alla kui tavaliselt, lennuk justkui potsatab maapinnale õhkutõusvas asendis ning peab siis kiirelt pidurdama muude vahenditega.
Meie jaoks lõppes täna kõik õnnelikult, maandumine oli lihtsalt veidike järsem kui meie tavatingimustes oleks oodanud kuid reisijad ei saanud midagi aru.
Reisijad lahkusid ning lennukit tulid vaatama mehaanikud. Algul nad arvasid, et pole asi hull midagi. Peale veidikest kontrolli julgesid nad arvata, et vaja miski osa välja vahetada ning sellega läheb 12 tundi. Saime oma keskuselt käsu minna hotelli, et õhtul lennata reisijatena tagasi Londonisse. Lennuni oli aega 5 tundi kuid kuna ma olin ärganud 02.30 siis tundsin et tukastaksin veidike ja linna peale minek ei olnud minu tänases valikus. Uni tuli hea ja peale järjekordset lendu reisijana olen nüüd kodus tagasi. Kogu selle seikluse peale muudeti ka mu homne graafik kuna mu puhkeaeg ei andnud enam normaalset mõõtu välja. Homse pika Kairo lennu asemele sain nüüd pealelõunase Edinburgi.
(Jään lootma, et mõni veidike rohkem lendamisega kokkupuutuv inimene parandab minu seletusi tänases postituses ;))
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar