August-september

Peale vihmalist Shotimaa ekspeditsiooni, oli mul graafikus üsna mitu Edinburghi lendu, ning loomulikult ühelgi ööpeatusel ei sadanud vihma vaid päike säras nagu ei kunagi varem. 

Jalutasin niisama üsna sihitult mööda linna, ning leidsin rootsi kohviku. Täiesti pesuehtsa rootslaste kohviku keset Edinburghi! Astusin siis aga sisse ja jõin ühe kohvi ning loomulikult sõin kõrvale kaneelisaia. Täitsa kodune tunne tuli peale :)

Edasi lendasin Rooma, kus kogu meeskond, kaasa arvatud piloodid tulid väikesele õhtu veinile, mis muidugi pikenes poole öö veiniks, aga Roomas ju muudmoodi ei saakski.

Ning peale Roomat kulub üks vaba päev ära, sellele olin ma muidugi planeerinud rohkem asju kui selles päevas tunde oli, ehk et juba algas päev miskite hilinemistega. Hommikul pidin minema oma kuuendat varvast röntgeni onule näitama, et ta saaks sellest pilti teha ja seda siis uudistada. Loomulikult sõitis buss miskit teist teed mööda kui tavaliselt ja seega jäin kuidagi veidike hiljemaks. Siis kimasin maniküüri, kuhu ma jõudsin oma broneeritud ajast oluliselt hiljem, siis selgus et kaardiga seal maksta ei saa ning ma jooksin pangaautomaati otsima, siis pidin kokku saama Johniga, kes mind ootas kohvikus oma tund aega, ning siis jooksin veel teatrisse - sinna ma jõudsin ajast ette, ehk siis 10 minutit varem. Etendus oli "Kass, kuumal plekk-katusel", ning peaosalised olid mõlemad paljad laval, naispeaosatäitja oli Sienna Miller, keda oli väga ilus niimoodi vaadata. Etendus oli väga tore, kõik mängisid suurepäraselt!

Ja nagu ikka, tuleb aeg ajalt olla valves, seekord istusin seal üsna tükk aega ning siis saadeti mind Nizzasse ja seda ikka ööseks. Nizza oli tore nagu ikka, käisime kogu meeskonnaga õhtust söömas ja meil oli imetore purser, kes teadis mida tähendab lendamine ja mida tähendab klienditeenindus! Nii tore on kui kohtad selliseid kolleege!

Siis lendasin veel paar lendu ja saabuski septembrikuu, ning mul oli üsna mitu vaba päeva, ja mida muud siis ikka teha kui lennata kodumaale. 

Kodumaal tuli mulle vastu mu õde, kes viis mu koheselt Anupõllu Anne sünnipäevale, kus kohtusin ka vana tuttava sukelduja Urmasega - kohtumine oli väga meeleolukas, nii et me arvasime, et ehk me ikka ühel päeval suundume ka vette, juhul kui vesi muidugi soojem on ;)

Järgmisel päeval oli aga Rhea sünna, ning seega kogunesid suurimad sõbrad ja sugulased, ehk siis Ruth, Mia Carla, Cara Mi, Kris, Nora ja Anneli juba Reeda juurde, et hakata matkaplaani tegema ja veidi julgustust andvaid jooke tarbida. Igavesti tore õhtu oli!

Pühapäeval toimuski Rhea sünnipäeva matka ja väike vorstigrill metsas :)

Peale lõunat jõudsin veel emaga veidi kappe koristada aga seda tööd jätkub veel mitmeks-mitmeks sessiooniks.

Esmaspäeva hommikul suundusid lapsed oma esimesele õigele koolipäevale, tädi Ruth tegi kõigile eri soovide järgi munaroad, ning patsid pähe, ning kooliaasta uues koolis võis alata. Nimelt kolisid Kris, Mia Carla ja Cara Mi vanaema Estri juurde ja seega alustasid nad uut kooliaastat ühes kaluriküla koolis. 

Minul endal aga oli kohting ja seda pealinna esinduspargis ehk siis Kadriorus. Kohtingukaaslane oli vana klassivend, nimetagem teda esialgu mr. DJ ;) Oli väga tore päev, tegime jalutusringi Jaapani aias, siis uudistasime Kadrioru pargi roosiaeda, ning peale kogu seda jalutamist sõime eestipärast lõunat Nopi kohvikus. Lootust on, et kohtume edaspidigi. Aga eks ma annan asjade käigust jooksvalt teada. 

Õhtul sain veel kokku Itikuga, kellega juttu jätkus ju alati kauemaks, ning nii ka seekord. 

Teisipäev algas mul juuksurikülastusega, siis ema ja Reedaga metsa seenele, seenesaak oli meil üsna korralik, ja mets oli nii ilus ja head metsalõhna täis. Õhtul pidin Krisiga teatrisse minema kuid mets tõmbas mind oluliselt rohkem ja seega otsis Kris omale uue teatrikaaslase. Ning juttu Reedaga jätkus nii pikaks, et Reet jäi meile ööbima - ja me itsitasime kella 3ni hommikul, mida meil itsitada oli, seda ei mäletanud hommikul enam keegi. 

Hommikul oli jällegi munatoodete degustatsioon, patside punumine ning lapsed kooli. Kooli tuli seekord neile Mallor, kes tutvustas jalgrattaklubi ning rattatrenni, jutustasin siis veidi temaga, ning panime Mia trenni kirja ;)

Siis kimasin mina uuesti mr. DJga kohtingule, seekord sõime koos suppi, sest minu tervis eriti rohkemat ei lubanud, jalutasime veidi Katariina kai peal, kuid siis hakkas sobivasti vihma sadama ja me suundusime kohvikusse peitu. 

Kiirelt sain ka kokku Kristiga, kellele oli ka ju viimaste kuude uudised vaja ära jagada, ning siis oligi aeg käes, et kodus asjad pakkida ja hommikul suundusin koos Mallori naise Sylviga, kes on ühe teise lennufirma töötaja, lennule Helsingisse, kus siis mina kimasin edasi Londonisse. 

Tööpäevana oli mul ees valve, ning sealt saadeti mind Berliini ja õhtuks koju tagasi.

Nädalavahetusel ootas mind aga Edinburgh, kus ma aga hotellitoast ei lahkunud, isegi oma rootsi kohvikusse ei viitsinud minna. Hommikusel tagasilennul olime suure lennukiga, ehk et saiajagajate meeskond koosneb seal ainuüksi 8st osalejast, just nimelt osalejast, sest osad sellel kaunil laupäeva hommikul ei viitsinud üldse tööprotsessis osaleda. Kohutav ikka millised käpardid ja mitte huvitunud inimesed on osad kolleegid! Miks peab sellist tööd tegema kui kohe üldse tahtmist ei ole? Purser oli meil aga tore, kes on lennanud juba sellest ajast kui Wrighti vennad alustasid, ning ka tema ei saanud aru, et miks osad inimesed omale peeglit ei ole soetanud või siis ei julge sinna vaadata...

Peale EDI’t sain kokku Zaidaga, kellega meil oli vaja tähistada sünnipäevad, Zaida oma on juuni ja minu oma siis augustis, ja september ongi ju see keskpaik millal me kokku saime ja need sündmused kariibi restoranis väärikalt tähistatud saime. 

Mind ootas järgmisel hommikul jällegi valve, seekord sattusin Zürichisse, ning mind ootasid ees super profid kolleegid. Kuidas küll on nii, et osad tahavad ja saavad, aga teised ei viitsi ja ei taha....

Teisipäeval aga saime kokku oma prantsuse keele pundiga ja seekord liitus meiega ka Johni naine, kes pidi ju minu üle vaatama, kuna meil oli Johniga ees reis Ameerikasse, Elvise koju. Johni abikaasa, Margareth, kiitis mu sobivaks, et Johni tema elu-unistus reisil saata ja nii me siis hakkasimegi seda täpsemalt planeerima. Reis ise toimus oktoobris ja juba etteruttavalt võin öelda, et oli väga tore.

Järgmine ööpeatus oli mul Pariis, kus suundusin täiesti sihitult jalutama, ning sattusin Moulin Rouge juurde - seal oli üsna huvitav jälgida milliseid pilte teevad turistid kui nad satuvad miski vaatamisväärsuse juurde! 

Veidike vahtisin neid, siis suundusin aga restorani otsingule ja leidsin sellise, mis pakkus mulle toorest liha ja St. Emilioni punast veini! Vaieldamatu maitseelamus!

Edasi oli väga kiire Amsterdam, ehk siis split-duty. Ning kuna ootamatult sain pea-aegu vaba päeva, siis suundusin peale Amsterdamist tulekut Windsorisse, et seal erinevaid iluprotseduure teha ja tigusid süüa. Paraku kaotasin kõigi nende tegevuste käigus oma telefoni ümbrise, selle ilusa triibulise kootud koti. Olin suhteliselt kurb selle pärast ja käisin isegi oma samme pidi tagasi, et ehk leian aga ei midagi...

Ja septembrikuu lõpu poole sain kokku Kätliniga, kes on siis meie firmas töötav eestlane, kelle leidsin oma Tallinna lennult, õigemini tema leidis mind. Tema töötab küll samas firmas kuid teises lennujaamas, ehk et me temaga kooos lendama ei satu kunagi, kuid vähemalt kannane me ühesugust vormiriietust. Ja no otse loomulikult saime aru, et meil on vaja ju vähemalt kord kuus kokku saada. Seega nüüd oligi see esimene kord kui me kohtusime. Kohtumispaigaks valisime Ivy restorani, mitte küll selle maailmakuulsa, kus erinevad iidolid õhtustavad, kuid samanimelise ning sama keti restorani Richmondis. Koht oli väga tore, ning Kätlin on väga tore inimene, mul on väga hea meel, et ta mu sellelt Tallinna lennult üles leidis! Ivy resto oli suurepärase teeninduse, ning maitsva toiduga koht, soovitan seda teistelegi.

Neljapäev oli jällegi prantsuse keele päev, hommikul juustuküpsiste küpsetamine ja siis sahmerdamine ning enne tundi Johniga kokkusaamine, ja siis keeletund. 

Peale seda lendasi Ateenat edasi-tagasi, see on meie jaoks hirmus pikk päev, aga reisijad teevad selle meie jaoks lühemaks ning üks nendest reisijatest pidas vajalikuks mulle teavitada, et mul on meie firma parim naeratus :) No peale seda lauset muutus ju see ülipikk päev väga lühikeseks, päike tuli välja ja see parim naeratus ei lahkunud enam mu näolt :)

Järgmine pikk sihtkoht oli Kopenhagen - see on ikka üks ilus linn! Seekord olin seal lausa kaheks ööks. Sõin pikalt hotelli hommikusööki, eriti meeldis mulle aega veeta kohvillaua juures - see oli nimelt üliinteraktiivne, juhitav tahvelarvutiga, vajutad aga erinevaid nuppe seal ja kohv muudkui voolab kõrval asuvast torust.

Edasi jalutasin Rosenbergi lossi aias ning mul oli isegi plaan lossi sisse minna aga ilm muutus nii ilusaks, et ma ei raatsinud siseruumides aega veeta. Istusin siis veidi lossi aiasning uudistasin roose, ning korraga tundsin et mul on suht koht halb olla. Ei saanudki aru millest see kõik hakkas aga arvasin paremaks minna siis Hop-on-hop-off bussiga sõitma - et siis olen ikkagi väljas aga ei pea ise käima. Lootsin et ehk läheb mu olemine veidi paremaks sellega. Bussis istudes olin nii osav et võtsin sooja alussärgi ära seljast, õnneks teisi reisijaid ei olnud ja seega ma päris avalikku korda ehk ei rikkunud. 

Ja nii ma siis bussis istudes vaatasin seda ilusat linna, olemine mul kahjuks paremaks ei läinud kuid oma päeva suutsin õhtusse veeretada, siis veel veidike jalutasin ja suundusingi varsti hotelli tagasi ja asusin magamisega tegelema. Hommikuks oli mu olemine veidi parem. 

Ah jaa, detsembrist alates hakkab mind rohkem kodumaal olema, nimelt olen ma saanud nii vanaks, et on aeg end tööle vormistada osakoormusega, ja niisuguse otsuse ma vastu võtsin ühel ilusal suvepäeval. See tähendab siis, et minu koormus on 75%, ja iga kuu on mul üks kindel vaba nädal. Kuna aga igakuiselt on ka tavalised vabad päevad, siis ma üritan oma graafikuid niimoodi sättida, et ma olen nädal Londonis ja nädal kodumaal. Londoni nädalas ma muidugi eriti palju Londonis ei viibi vaid endiselt lendan ringi mööda Euroopat :) Vaat selline suurem uudis siia lõppu!