Teine pool novembrist

Keset kaunist novembrikuud, tuli mulle külla Andrus. Nii tore! Ma olin tal lennujaaamas vastas sildiga: minu musu - ja ta leidis mu kerge vaevaga sealt autojuhtide virr-varrist üles.

Andrus tuli suurepäraste kingitustega: Karumsi kohukesed, tatar, Kuno Plaani juustuküpsised, no mida veel üks välismaal elav inimene tahta võiks?

Järgmisel hommikul kimasime kohe linna peale, tegime väikese jalutustuuri ja siis suundusime vaatama Mormoonide Raamat'u nimelist muusikali. Väga tore ning elutruu etendus oli. Peale etendust jalutasime veel veidike linna peal, käisime Southbanki kalarestos ja väikese vihmasaju saatel suundusime koju.

Järgmine päev kimasime Camdeni turule, tegime seal pika tiiru, mitte midagi ei ostnud, ainuke ost oli India tänavatoit - jube hea oli! Ning siis jalutasime miski tohutu maa kuni Regent pargini ja kimasime sealt metroo peale ning mina läksin silmaarstile. See oli mu iga-aastane silmaarsti kontroll, et olla kindel, et minu silma ei ole glaukoomi tulnud. Ja nagu ikka, ei olnud mu silmades mitte midagi huvitavat. Arst oli isegi üllatunud, et ma endiselt ei tarvita prille aga lubas lahkelt, et küll see hetk tuleb :) Ma olin igal juhul väga õnnelik oma tulemuste üle! Siis oli mul prantsuse keele tund, see läks ka edukalt, ning peale seda sain metroojaamas kokku Andrusega ja me suundusime koduteele.

Reede hommikul kimasin mina miskile lennule ja õhtusele lennule tuli Andrus mulle reisijat tegema. Ehk et ma võtsin ta oma Nizza ööpeatusesse kaasa. Jah, ma tean et tänapäeval on lubatus Nizza kohta öelda Nice....kuid mulle siiski tundub kohasem eesti keeles siiski nimetada antud linna Nizzaks. Igal juhul sai Andrus omale hea istekoha lennuki eesmises osas ning lahke teenindaja Ruth serveeris talle kiirelt peale õhkutõusu külma käsitöö õlle Cornwallist ;)

Hommikul suundusime hommikusöögimotsingule, siis tegime veel ühes teises kohvikus kiire kohvi ning väikese päevitamise - just nii, väljas oli +18 ning päike oli suhteliselt terav, edasi ootas meid mäkketõus ning vaade vanalinnale ja promenaadile. Leidsime ka hurmaa puu:

Ning muidu ilusad vaated:

Uudistasime ka vanalinnas ning leidsime raamatuturu, mis mulle sobis ideaalselt, kuna meie prantsuse keele grupis oleme me hakanud prantsuse keelseid lasteraamatuid lugema, siis igal võimalikul prantsusmaa peatusel üritan neid nüüd soetada ja eriti meeldivad mulle loomulikult turud kuna sealsed hinnad on veidi rahakotisõbralikumad :) Leidsin omale raamatud, ühtlasi müüs üks onu postkaarte erinevatest riikidest, ning üllatus üllatus, tal oli ka postkaart Eestist, Pärnu linna vaatega :) Me seda küll ostma ei hakanud aga elevust oli kui palju.

Ning loomulikult sõime me ka sinimere karpe - kuidas siis muidu Nizzaga tutvuda saab kui tigusid ei sööda :)

Tagasilennul oli meil lennuk, millega tavaliselt lennatakse keskmaalende, ehk et Andrus mängis erinevate nuppudega oma toolil ja telekal, sest filmivalik on seal lai ning toolist saab teha omale voodi koos masaazhiga ;)

Edasi lendasin mina miskeid lende ja Andrus ajas kodus omi asju, külastas ka hüper-super söögikohta mille Reeda ja Külliga olime avastanud, nimega Zam-Zam - ka Andrusele jättis see unustamatu mulje! Ning ühel hetkel saabusid jällegi minu vabad päevad, ning me suundusime Richmondi parki, et vaadata vaadet St. Pauli katedraalile, siis ajasime hirvi taga, ning lõpuks leidsime end Kingstonist.

Järgmisel päeval olime kodused, mina käisin vahepeal prantsuse keele tunnis ning, siis oligi juba reede kui mina läksin lendu ja Andrus pidi minema lennukile. Paraku oli aga üks suur lennufirma streikima hakanud ning Andruse lend lükkus seega ühe päeva võrra edasi.

Mina aga olin Brüsselis, kus mul oli terve päev vaja ära veeta, ja seekord ma arvasin parimaks tutvuda Euroopa Liidu parlamendiga. Nimelt olime me prantsuse keele tunnis just õppinud Euroopa Liidu institutsioone ja meie õpik teadis rääkida, et parlamendis on külastuskeskus, mis tutvustab erinevaid liikmesriike ning räägib parlamendi igapäevasest tööst. Tööst oli juttu palju, kuid liikmesriikide tutvustus oli eritit huvitav - Eesti kohta näiteks räägiti tuletõrjemuuseumist ja sellest kuidas on väga hea, et kõikides euroopa riikides on sama hädaabi number. Mina lihtsameelne aga lootsin teada saada rohkem veidi vähemtuntud liikmesriikidest, kuid uurides seda Eesti tutvustust sain aru, et ega ma nendest vähemtuntud riikidest midagi enamat teada ei saa. Muidu oli külatuskeskus igavesti suur ja uhke ja mis peamine, sissepääs oli tasuta :)