Peale puhkust

27.04.-23.05.

Saan aru, et ma ei ole pidanud oma uue aasta lubadust, ehk et ma ei ole kirjutanud postitust igal nädalal. Palun kergemat karistust! Kirjutan siis nüüd ruttu tagantjärgi mis peale puhkust toimunud on.

Soojalt maalt tagasi saabudes, suundusin ruttu kodumaale.

Ning seal ootasid mind tavalised kodused asjad: kōigepealt vanaemale külla - tema on see vanaema, kes meile veidike lähemale koliti ehk et ta elab nüüd Merivälja pansionaadis. Nüüdseks on ta oma uue elu ja olemisega juba harjunud, mōnel päeval on tuju parem ning selgem kui mōnel teisel päeval. Aga ilm oli ilus ning ma viisin ta ōue, istusime siis pingil ning päevitasime ja ma jutustasin talle reisimuljeid. Neid kuulas ta huviga.

Edasi suundusin oma ōele külla. Kris oli mulle enne saatnud kutse, kuidas nad kōik ootavad mind. Kutse oli nii vastupandamatu, et lausa lendasin kohale ;)

Loomulikult tegelesime erinevate toredate asjadega, lauamängud, kasvuhoone kastmine, veini joomine, koertega mängimine, jne. See oli siis esimesel päeval.

Teisipäeval viisime lapsed kooli ja lasteaeda, ning siis kimasid vanemad inimesed linna peale laiama ehk siis Haapsallu. Tegime kiire tiiru kaltsukates ning siis suundusime juba tuttavasse kōrtsi - Käbe küülik, paraku jäi selle koha uks ka seekord meile suletuks kuna teisipäeviti on nad suletud.

Seega lōunat sōime vanas tuttavas kohas, mis on omamoodi Haapsalu sümbol ning mis on alati avatud kui keha vajab kinnitamist ;)

Siis juba kimasime lastele järgi ning suundusime laste ratsutamistundi. Emad läksid koju omade tegevustega tegelema ning mina jäin tunnistama meie olümpialootuste higi ja vaeva :)

Nagu piltidelt näha siis Mia ja Cara Mi on väga tublid!

Raskele ratsutamistrennile järgnes soe saun ning mōnusalt karastav tünn, kus sai vahepeal end jahutada. Siis veel paar lauamängu ning oligi aeg magama suunduda.

Järgmine hommik oli suhteliselt sama kui eelmine, lapsed kooli ning osad täiskasvanud suundusid bussi peale, et minna tagasi pealinna.

Nimelt ootas meid ōhtul teatrikülastus, pealkirjaks Utoopia rannik III. Etendus oli veidike unine kuid teatrikülastajate seas oli palju tuttavaid ja neid oli väga tore näha ;)

Järgmisel päeval käisime emaga veel vanaemal külas, tahtsime teda viia mere äärde kuid paraku oli ilm teinud väikseid kärpeid temperatuuri osas, täpsemalt öeldes oli 10 kraadi temperatuuri skaalalt minema pühitud, seega arvasime paremaks istuda akna all ja nautida ilma seestpoolt vaadatuna.

Ning ōhtul suundusin juba lennuki peale ning tagasi Londonisse.

Reede, ehk siis 2. mai, ootas mind ees Frankfurdi reis. Kuna Elena elab Frankfurdi lähistel ja ta oli parasjagu kodus, siis plaanisime temaga koos seda suurlinna uudistama minna. Kui aus olla siis erilist muljet see linn ei jätnud kummalegi meile ;)

Järgmisel päeval tutvusime aga ühe väiksema kohaga, kus asub ka meie meeskonna hotell, Wiesbaden. See oli selline armas linnake, kauni arhitektuuri ja ilusate suurte alleedega ning lisaks sooja päikesepaistega. Ja nagu Elenaga ikka, juttu jätkub kauemaks :)

Peale Frankfurti, ootas mind ees vana tuttav Amman. Väike jalutuskäik hotelli ümbruses, soe päike basseini ääres ning loomulikult suurepärased söögid, lisaks oli veel väga tore meeskond ;)

Tagasi Londonisse jōudes, olid mulle külla saabunud Anu ja Marion, kes juba iseseisvalt vaatamisväärsustega tutvusid. Kimasin siis nendega kokku saama, tegime kiire jalutuskäigu rahvusgaleriisse, Päevalilled olid endiselt omal kohal :) Edasi jalutasime väikese tiiru Sohos, ning suutsime isegi päikese välja meelitada. Siis oli meil siht leida kuulsaid JellyBean'e - see osutus keerulisemaks kui me arvata oskasime. Kuid juba umbes kolmandas poes suutsime nad leida, paraku osad olid küll oma "parim enne" aja ületanud. Seega soetasime need mis olid veel kōlbulikud ning suundusime värskelt välja tulnud päikest nautima ;)

Järgmisel päeval suundusin mina lendu ning Anu ja Marion ajasid omi asju ning ōhtul suundusid nad juba koju.

Järgmine tähtsaim sündmus oli päev linna peal Elenaga. Kuna meil mōlemil sattus olema vaba päev siis arvasime paremaks mängida turiste ning suunduda Londoni teise otsa. Seal leidsime Emirates Air Line'i, mis on siis köisraudtee üle Thames jōe ning millega kaasnevad kaunid vaated :) Meie üllatuseks oli ka ilm ilus ning vaateid saime nautida mōnuga.

Edasi külastasime Londoni suurimat kaubanduskeskust, kuna see on samuti teisel pool Londonit ja me juba sealkandis olime, siis vaatasime selle üle - oli suur küll ;)

Järgmine sihtkoht oli jällegi Amman - seekord ei toimunud midagi huvitavat, suht sama reis nagu eelmine ;) Kuid põhisihtkoht sel kuul on mul hoopis Ateena - need on kōik edasi-tagasi ning väga pikad päevad ning väga rohkete reisijatega. Osasid reisijaid kohtan seal juba kui vanu tuttavaid - eks neil sama lugu mis mul, graafik täis Ateenat ;) 

Eilne Ateena oli aga väga huvitav kuna meie lennuk sai Londonist ōhku tōustes välguga pihta. Mina nägin seda vaid väga silmanurgast kuna seekord tööpositsioon oli mul tagumises köögis ning seal seljaga sōidusuunas, seina taga istudes ei ole vaatenurk just parim. Kolleegid, kes olid omadel istmetel salongis, ütlesid, et vaatepilt oli ilus kuid ka veidike hirmutav. Kapten julgustas reisijaid, et kōik on korras ning välgutabamused lennukitele on suhteliselt tavalised ja enamikel juhtudel välk lennukile midagi ei tee. Ning me jätkasime oma teekonda Ateena suunas. Ateenas uuriti terve lennuk sentimeetri haaval üle ja tunnistati endiselt lennukōlbulikuks. Kōik see vōttis aega ligi 4 tundi, ning kogu selle vahejuhtumi positiivne pool on see, et kogu meeskond sai tänaseks ootamatu vaba päeva, kuna maandusime tagasi Londonis veidi peale kella 1 hommikul. Oli jällegi huvitav tööpäev ;)

Ja nüüd ma siis pikutan kodus ja vaatan aknast vihmasadu - teie aga nautige kuumust, mis on kodumaal ;)