Detsember

Detsembrit alustasin siis nn. päevatrippidega ehk siis edasi-tagasi lennud Londonist ning õhtuks tagasi Londonisse. Esimesel päeval käisin siis Prahas ja teisel lendasin Veneetsiat. Edasi jätkus mu nädal Torontoga. Lennuk oli hindusi täis nagu enamus meie Kanada lendudest ning kuna nad olid enamuses tulnud kas Indiast või Pakistanist, siis olid nad suhteliselt väsinud ning magasid. Lend läks suhteliselt kiirelt ja peagi olimegi õhtuses Torontos. Ma suundusin suhteliselt kohe magama mis muidugi tähendas, et poolest ööst olin üleval ja kõht üsna tühi. Tellisin endale siis pannkoogid koos vahtrasiirupiga, sest mida muud Kanadas ikka keset ööd süüa 

Kui õues juba valgeks läks, siis suundusin jalutuskäigule. Õues oli üsna külm! Mul oli plaan minna Toronto saarele praamiga, kuid kuna ilm oli üsna jahe, siis otsustasin paadisõidu miskiks teiseks korraks jätta ja jalutasin lihtsalt täiesti sihitult mööda linna. Leidsin miski toreda muusikapargi, siis avastasin miski jõuluturu laadse asja – see oli küll varajase kellaaja tõttu suletud kuid nägi väga ilus välja. Ning siis leidsin kaardilt sellise toreda nimega kohviku nagu Sister Sister ja sellesse astusin ma siis sisse ja jõin ühe sooja kohvi. 

Enne tagasilendu jõudsin veel väikese une teha ning lend möödus jällegi kiirelt ja rahulikult. Ning Londonist suundusin edasi Helsingisse ja sealt Porvoosse. Nii tore oli Annelit ja Lexit näha ja kohal oli ka Nora. Veetsime siis koos aega – käisime saunas, ja sõime ja jõime ning jutustasime ja parandasime veidike maailma ka. Teisipäeval viisin Nora Helsingisse ja siis käisin lennujaamas Mial vastas. Ning Lexi oli nii rõõmus kui ta Miat nägi!

Järgmisel hommikul suundusime me Miaga Londonisse, kus Mia suundus linna peale jalutama ja minul oli veel üks lend teha – Rooma edasi-tagasi. Lend läks hästi ning peagi olin juba hotellis kus Mia mind juba ootas. Järgmisel hommikul suundusime Teddingtoni ning sõime seal hommikust, siis jalutasime mööda jõekallast Kingstoni, käisime Primarkis ja veel paaris poes ja siis suundusime tagasi lennujaama, et hakata Kaplinna poole lendama. 

Paraku oli üks meie lennukitest aga veidi parandamist vajav ning seega tõsteti lennukeid veidi ringi ning meie lend jäi ilma lennukita  Ehk siis, meil oli meeskond, olid reisijad aga mida ei olnud oli lennuk ning otsustati et meie lend lükatakse edasi 24 tundi – aga see arutelu ning üldse kogu see, et kas meie seda lendu lendame ja kas me tuleme samal ajal tagasi või miskil muul ajal, see kõik võttis nii pikalt aega, et Mia tuli meiega koos ootama briifingute tuppa. Lõpuks saime siiski enamus asjad selgeks, ning meile anti ka hotellitoad, kuhu osad meie seast nüüd siis suundusid.

Järgmiseks päevaks saabusime tagasi lennujaama ja seekord saime kohe Miale tehtud check ini, ja mina suundusin jällegi briifingule ning peagi saime juba lennuki pardal kokku.

Õnneks sai Mia ikka istuda lennuki ettepoole, ja sai seega üsna hästi välja sirutades magada. Kohale jõudes tegime kiire riiete vahetuse ning läksime siis rendiautot otsima, sest meie algne broneering oli ju juba ammu möödas, kuna me saabusime algsest plaanist 24 tundi hiljem. Kuid auto me saime ja kimasime siis sellega suunas pingviinid ehk siis Boulders beach, eelnevalt paar peatust tehes ning loomulikult läbisime ka enne Champans Peak nimelise teelõigu – sellele sattusime seekord kuidagi nii, et maksmise kohast saime mööda ja seal kus poiss juba maksukviitungit kontrollis, seal ta oli nii üllatunud et kuidas me sinna sattusime ja kust me üldse tuleme, nii et ta lasi meil lihtsalt minna ilma maksmata – ega see teelõik palju ei maksa ja me tegelikult olime lausa sularaha selleks puhuks varunud aga me ei tea isegi kuidas me sellest maksukohast mööda olime tulnud! 

Edasi suundusime Boulders Beachile ja seal leidsime kergema vaevata piletimüügi koha, ning saime peagi juba mööda laudteed jalutades pingviine uudistada. Nad on ikka nii nunnud seal!

Veetsime seal oma paar tundi ja siis selgus, et meil veidi kõhud tühjad – loomulikult oli söömiseks veidi vale aeg nii et otsustasime suunduda tagasi hoopis Camps Baysse ja sealses Bo Vine restos süüa ja juua – oli laupäev ja päike säras, suvekuumus hakkas lähenema ja rahvast oli terve rannapromenaad täis – kes oli pävkades, kes juba peenemad kingad ning kleidid selga pannud, nii et vaatamist-imestamist oli seal palju. Söök oli suurepärane!

Siis kimasime hotelli, tegime väikese riietevahetuse ja suundusime veel Mojo marketile muusikat kuulama – see õnneks on meie hotelli lähistel ja sealt saame jala ikka tagasi.

Järgmisel hommikul suundusime Cape Point parki, et seal väike matk teha ja siis üle vaadata Hea Lootuse neem, ning muud dramaatilised vaated mida sealne poolsaare tipp pakub.

Matkaring, mille ma meile valinud olin, oli väga mõnus ning heade vaadetega, ning selle lõpu eel sattusime ühte toredasse randa, kus oli ka väike mere-bassein, nii et sai ujuda ilma, et oleks sattunud haidega kokku. Pärast veidike pikutamise seal rannal ning siis sammusime oma teekonna kuni autoni tagasi ja suundusime edasi Cape Pointi. Seal tegime väikese lõunasöögi, valvates kogu aeg linde – sest need varastasid seal uhkelt turistade asju ja valveta sööke. Edasi sõitsime Flying Dutchman funikulööriga majaka juurde ning uudistasime sealseid vaateid, kohtusime miski peenikese ussiga, kes oli eksinud kuidagi sinna majaka ümbrusesse ja oli seal üsna paanikas, sest kõik turistad teda seal uudistasid.

Meie aga sõitsime veel Hea Lootuse neeme geograafilisse punkti, tegime seal kiire pildi ja uudistasime miskit sarvilist looma tee ääres – sama loom oli samas kohas ka paar aastat varem kui ma seal Krisiga käisin ;) Kohtasime ka paari jaanalindu, kes ringi kimasid – õnneks seekord mitte tee peal! Ning siis vaatasime veel vaateid ja taimi mida ümbrus meile pakkus, enne kui suundusime vaikselt tagasiteele. 

Otsisin meile kaardilt miski veinipoe, et sealt omad kaasavõetavad veinid ära osta, aga kui me sinna poe ümbrusesse saime, siis tundus meile, et oleme ainsad valged terves selles rajoonis ja kui me poe uksest sisse astusime, siis keerasime siiki tagurpidi tagasi ja otsisime uue poe kaardi pealt. Seal oli juba parklas veel paar valget ning ka ümbrus nägi veidike turvalisem välja. Nii et saime siiski omad ostud tehtud ja need hotelli ära viidud.

Ja siis sõitsime lennujaama, et oma rendiauto ära viia, sealt võtsime takso et tagasi tulla veel Waterfronti ning õhtusöök süüa. Seekord võtsime nii liha kui ka magustoidu ja no see oli ka eluhea! 

Ja siis oligi aeg suunduda tagasi hotelli sest varahommikul suundusime juba lennukile ja tagasi Londoni poole. Lend möödus ilma eriliste vahejuhtumiteta – reisijad olid toredad kuid tänu meie hilinemisele olid paljud neist ümber tõstetud teistele lendudele ning meil oli pea pool lennukit tühi.

Londonisse jõudsime nii, et meil oli isegi lootust veel õhtuse Stockholmi lennu peale jõuda, kuid me seisime pea 20 minutit pagasi äraandmise sabas ja kuna just enne seda olid miski süsteem seal üles öelnud, siis see saba ei liikunud ning keegi oma pagasit ära anda ei saanud. Kuigi meil oli veel 10 minutit aega, et omad kohvrid ära anda ja veel jõuda oma lennule, kuid kuna ma pidin juba 3 päeva pärast tagasi Londonisse tulema, siis ma ei julgenud oma kohvri kadumisega riskida ja me otsustasime siiski minna hotelli ja öö Londonis veeta ning hommikul uuele katsele minna, et koduteed alustada. Hotell oli meil nagunii bronnitud, kuna algselt pidime öö Londonis veetma aga kuna meie lend saabus varem siis otsustasime proovida sellele Stockholmi lennule jõuda, aga pagasi pärast suundusime siiski hotelli 

Seal otsustasime omale MacDonaldsi burksid tellida – sellega ei läinud ka mul hästi, sest kõik tellitu saabus välja arvatud minu burger – helistasin kullerile ja üritasin suhelda Mac’iga kuid ainuke asi mida mulle pakuti oli tagasimakse burgeri eest ning siis võisin endale uue tellida…No loobusin sellest ja mugisin siis friikaid ja jäätist peale 

Mia sünna hommikul, ehk siis järgmisel päeval, suundusime aga Lufthansaga koju – sest sel hommikul oli tuttav Finnari ûsna pungil reisijaid täis ja Luftikal tundus olevat meie jaoks ka kohti. Meile toodi ka klaas šampat kuna ka Lufti salongipersonal avastas, et Mial on sünnipäev 

Ning Tallinnasse jõudes jäin mina lennujaama, sest sain seal kokku Sallyga, kes oli paariks päevaks Eestisse tulnud ja kellega ma muidu pidin päeval lõunatama aga kuna ma jõudsin koju hiljem, siis nüüd sai meie lõunast hoopis kiire teejoomine lennujaamas  Sallyt oli väga tore kohata ning temaga jutustada! 

Järgmisel hommikul suundusin oma hooldekodu vahetusse, seekord oli mul vaid 12 tunnine tööpäev ning siis kiirustasin meie kollektiivi jõulupeole, mis toimus Pan Y Vino vinoteegis, kuhu me mahutasime pea 30 naist, kes kõik jõid veini ning tantsisid nagu hullud. Ühesõnaga oli väga tore pidu! 

Ja järgmisel päeval lendasin juba tagasi Londonisse, et nädalavahetuseks Tokyosse lennata. See on üks pikk lend ning lisaks on see veel päevalend, ehk et reisijatel on muudkui kõhtu tühi, aga meil on neile pakkuda snäkke vaid piiratud koguses ja kitsas valikus ja seda on neile paraku vähe. Seekord oli veidike plaaninud minuga kaasa tulla ka Elena – paraku oli lend pungil täis ja üks meie kaptenitest plaanis kaasa võtta oma tütre koos abikaasaga ning ka purser soovis oma teismelise tütre kaasa võtta, nii et Elenat oleks oodanud jump-seat ja see talle 14 tunniks ei sobinud. Seetõttu tegi ta oma plaanid ümber ja suundus hoopis New Yorki. Kuid õhtul olime ikka koos hotellis ja jutustasime omad jutud. Minu lennul muidugi jäid osad reisijad tulemata ja ka purseri tütar ei viitsinud tulla nii vara hommikul, ehkui peale, et äkki saab emaga kaasa aga äkki peab koju tagasi minema, nii et Elena oleks saanud mugavale business klassi istmele aga selleks ajaks kui see selgus oli ta juba New Yorgi lennul 

Meil oli aga väga tore meeskond ja reisijad olid samuti toredad, kuigi seda nad on alati Tokyo lennul. Kohale jõudes ootas meid väga soe ilm, detsembri kuu kohta, kraadiklaas näitas oma 14 soojakraadi. Ma ei viitsinudki kohe Tokyosse minna, vaid jalutasin meie hotelli ümbruses ehk siis Yokohamas. Suundusin DonQi poe suunas ja loomulikult soetasins ealt erinevaid vajalikke kosmeetikavahendeid, siis leidsin ühe toreda söögikoha, kus sain ühe toreda sushi kausi laadse asja, mis oli väga hea ning meeldivalt värske. Siis mõtlesin, et lähen massaashi ning leidsin kaardi pealt ühe koha mida kiideti ja millise pildid nägid täitsa korralikud välja – kuid seda kohta ma leida ei suutnud. Ma ei saanud aru, et kuidas sellesse majja sisse saada! Jalutasin siis ringi ümber selle maja ja andsin selle peale alla.

Siis sattusin Yokohama jõuluturule aga seal ei viitsinud ma pikalt tuiata, sest uni hakkas minus juba võimust võtma ja seega suundusin tagasi hotelli ja heitsin magama.

Järgmisel päeval suundusin Tokyosse, kus mul samuti miskit konkreetset plaani ei olnud. Käisin Shinjuku Gyoen National Gardenis, kus me olime miskil eelmisel Tokyo külastusel Miaga käinud aga siis hakati seda juba sulgema ning meil jäi pool parki vaatamata. Seekord olin seal juba varakult kohal ja sain pea tervele pargile ringi peale teha. Isegi üks talikirss õitses! Siis käisin muidugi Uniqlos ja Mujis, ja loomulikult Sushiros söömas, ja siis tuiasin niisama mööda tänavaid ja vaatasin ilma ja inimesi. Peagi oli kell muidugi nii kaugel, et pidin tagasi hotelli minema, et magamisega tegelema hakata. Hommikul alustasime tagasilendu, mis oli samuti pikk ja jällegi päevalend. Meil oli ka kuulsus pardal, ITVst tuntud Alison Hammond ja ta oli nii tore! Eriti tore oli muidugi, et mina ta ainsana meeskonnast ära tundsin! Tavaliselt on meil pardal kuulsused kellest ma midagi kuulnudki ei ole 

Londonisse jõudes, kimasin ruttu oma Helsingi lennule ja peagi olin juba kodus. 

Järgmisel päeval pakkisime kohvreid ja soetasime veel viimaseid vajalikke asju ning jõululaupäeval suundusime varajase laevaga Helsingisse, et jõuludeks minna Anneli juurde. Ilm oli ilus, kohe läksime tegime väikese metsaringi Lexiga ning siis hakkasime lauda katma ning süüa tegema, samal ajal vaadates Lumememme multikat ning peale seda ka Õhtusöök ühele, mis on ju mõlemad kohustuslikud jõuluvaatamised ;)

Ja õhtu lõppes siis söögiga ja pakkide avamisega, ja siis tegime veidi harjutusi mida olime eelnevalt Instragramist välja valinud – jalgratas tuli meil täitsa hästi välja! Nalja sai muidugi rohkem kui jalgratast 

Järgmisel päeval oli meil Cara Mi sünna, nii et jällegi pidupäev. Käisime jällegi metsas, siis suurel kooli uisuväljakul uisutamas, see on seal üks mõnus koht kus saab igasuguseid poognaid teha ja ei jää kellelegi ette. Ning õhtul mängisime erinevaid lauamänge.

Järgmisel päeval ootasid meid erinevad Porvoo kaltsukad ning loomulikult Normal ja siis käisime niisama linna peal jalutamas ja ka kohvikus. 

Laupäeval tegime jällegi metsaringi ja käisime uisutamas ning siis pidime laevale minema kuid peale lõunat tõusis nii tugev tuul ja anti muudkui erinevaid tormihoiatusi, ja kuna meie seas on inimesi kes ei soovi tormiga merel olla, siis olime sunnitud oma tagasimineku edasi lükkama järgmisele päevale. Mina pidin küll järgmisel päeval hooldekodus tööl olema aga sain õnneks ennast vabaks kaubeldud ja lubasin ööseks valvekorraks kohal olla. 

Torm oli siiski üsna uhke, meil oli isegi elekter õhtul mõni tund ära, selleks ajaks kui me sellega juba harjusime siis ta saabus just tagasi. Õnneks miskeid suuremaid puid meie kandis ei kukkunud kuhugi aga saime aru, et Eesti poolel oli neid puid uhkelt ikka murdunud.

Järgmisel hommikul oli aga rahu maa peal ja kui me laevaga merel olime, siis veidike kõigutas aga pigem oli ikka juba rahulik. Mina kimasin siis kohe hooldekodusse, et kõik prouad-härrad magama aidata.

Ning aasta lõppu mahtus veel kokkusaamine Irje ja Annelyga, kellega sõime nende juures õhtust, mille Annely oli valmistanud ja siis mängisime Rummi Cub mängu – alguses meil oli see jälle Irjega meelest läinud aga siis hakkas juba minema. See on üks väga tore mäng!

Ning aastavahetuseks olin jällegi hooldekodus koos Raineriga tööl, kellele oli see hooldekodus viimaseks tööpäevaks. Ta veidi mõtleb elu üle järgi ja vaatab mis siis edasi saab. Kuid aastavahetus möödus meil väga hästi, osad prouad-härrad pidasid keskööni vastu ning seega saime nendega ikka klaase ka kõlistada, ning soovida paremat uut aastat! 

Head uut meile kõigile!