Peale puhkust

Esimene tööpäev algas mul kohe lennujaama valvega. Olin suhteliselt kindel, et saan üsna kiirelt omale miski lennu ja seega eriti kaugele ei hakanud terminali peale minema. Ning mu sisetunne ei petnud mind, 15 minutit peale valve algust, helises mu telefon ja sain lennu, Larnaca ööpeatus. Meeskond oli väga tore, lennuk oli veel toredam, nimelt oli sellele lennule määratud meie kesk-maa lendude Airbus 321, millel on väga korralik äri- ehk siis meie keeli "Club" klass. See sisaldab väga uhket parda-meelelahutussüsteemi, mis sisaladab üle 200 filmi, teleseriaale, dokumentaal saateid, erinevaid mänge ja kõike mida hing võib ihaldada ühel 4 tunnisel lennul. Samuti on võimalik äriklassi istmed nupuvajutusega muuta täispikkadeks vooditeks. Meelelahutussüsteem on sama ka turisti klassis ehk siis meie keeli "traveller" klassis. Reisijad olid muidugi lennukist pöördes, ning ega neil ei olnudki aega ei süüa ega juua ega miskeid nõudmisi esitada, kuna neil oli muude asjadega nii palju tegemist. Meeskond oli tore, ning nalja sai palju.

Kohale jõudes võttis meid vastu tohutu palavus, ning üsna tugev päike. Ainuke asi mis minu kohvrist puudus oli loomulikult päikeskaitsekreem. Õnneks oli purser lahke noormees Scott, kes mulle oma kreemi laenas. Istusime terve meeskonnaga bassu ääres, enamus aega küll basseinis kuna ilm oli tõesti kuum. Basseini ümbrus oli nii kuum, et paljajalu vette minna ei saanud. Kliima muutus talutavaks siis kui kohalikud juba basseini juurest lahkunud olid, ning päike oli juba väga madalale vajunud. Siis oli päikese käes juba väga mõnus olla.

Õhtul käisime meeskonnaga söömas, kuna peale seda basseinis ligunemist oli kõigil väga suur nälg, siis eriti kaugele me hotellist jalutada ei viitsinud vaid maabusime kohe hotelli kõrval olevasse kreeka restorani. Teenindus oli suurepärane, toit ülimaitsev, ning olustik väga meeldiv. Kui ma veel satun Larnacasse, siis külastan seda restorani meeleldi veel kord.

Hommikul oli meil veel aega paar tundi basseini ääres oma päevitust korrigeerida enne kui asusime tagasilennu poole. Tundus, et päike oli mulle mõjunud eriti hästi sest 3 reisijat kommenteerisid, et mul on väga armas naeratus!

Mu naeratust jätkus ka seekordsesse prantsuse keele tundi, kus mind oli tabanud miski helguse hetk ja ma sain suurepäraselt sellenädalaste harjutustega hakkama.

Edasi ootas mind Berliin, kus tegin pika jalutuskäigu - mul oli nimelt sihiks Jack Wolfskini pood. Poe leidsin, astusin sisse, ostsin omale alukad ja astusin uksest välja. Töö kiire ja korralik. Edasi jalutasin veel samas kvartalis, see oli sellne moodsa aja muusemite kvartal, muuseumite pealkirjad olid siis Gucci, Prada, Verscacci, jne. Osasid nimesid ei osanud hääldada rääkimata siis nende kaubamärkide teadmisest. Ma ei teagi miks minu Jack Wolfskin oli sellesse kvartalisse sattunud ;) Leidsin ka miski öko-kohviku, kus puhkasin jalga ja vaatasin inimesi, samal ajal loodussõbralikku cappuccinot tarbides.

Järgmisel päeval ootas mind vana tuttav Barcelona. Mulle nii meeldib see linn, selles linnas on absoluutselt kõik olemas mis ühes linnas olema peaks! Ja arhitektuur on ilus ning inimesed on toredad.

Seekord võtsin suuna Plaza de Espagna poole, kuna ei olnud sellel väljakul ammu käinud ning see oli meie hotellile suhteliselt lähedal. Väljak oli suhteliselt samasugune, väljaku ääres asuv endine härjavõitluse areen oli aga ümber ehitatud trendikaks ostukeskuseks. Õnneks oli pühapäev ning poed olid suletud kuid avataud olid restoranid mis asusid kõige ülemisel korrusel. Vaade oli loomulikult ka avatud ja see ei olnud sugugi mitte halb.

Kuid enne kimasin ikka kõikidest treppidest üles Kataloonia Rahvusgalerii juurde, et nautida vaadet sealtpoolt. Purskaevud vee kokkuhoidmise tõttu küll ei töötanud kuid ilus oli ikkagi.

Siis suundusin Arena poole, kuna treppi ma ei leidnud siis olin sunnitud üles minema liftiga. See oli loomulikult klaasist, et mitte ükski sekund vaatest kaduma ei läheks. See vana härjavõitluse areen oli seal seisnud väga pikka aega kasutult ning oli väga tore näha, et sellele oli uus elu sisse puhutud. Kui ma veel sinna satun siis ma hea meelega vaataksin üle ka selle ostukeskuse seestpoolt, et kuidas see ümber kujundatud on. Kuid nüüd jagan siis vaateid nii väljakult kui ka juba restoranist ka teiega:

Tagasi Londonisse saabudes tervitas meid suurepärane suveilm, ning seda ma oma ranna-parki nautima suundusin. Ilm oli nii kuum, et isegi mu telefon lülitas end vahepeal liiga kõrge temperatuuri tõttu välja.

Siis jõudsin veel Carolinega lõunatada, seekord lõunatasime kriketi klubis ning sinna saamiseks pidime ületama jõe parvega.

Ning edasi saabus samuti vana tuttav sihtkoht Rooma. Seekordne reis algas koheselt positiivse üllatusega, nimelt muudeti meie ööpeatus kaheöiseks kuna itaalia lennujuhid plaanisid järgmisel päeval streikida siis meie tagasilend tühistati ning võitsime sellest meie :)

Kuna meile anti kohe aega nii pikalt Roomas, siis seekord arvasin ma targemaks minna ja uurida milline näeb välja lähedal asuv Santa Marinella mererand. Mul ei tulnud pettuda ja ma sain lõpuks ometigi ujuma!

Kui ma merest välja sain, siis hakkas tibutama ning koheselt tuli ka veidi tugevam vihmasadu, kuid itaalias on ju võimalik vihma eest pitsarestorani peitu minna.

Ning peale vihma suundusin uuele ujumisringile ja siis oligi juba aeg käes, et tagasi Rooma ja oma hotelli suunduda. Rongitee ääres märkasin ka päevalillepõldu, see oli nii ilus! Lilled olid küll oma õied juba longu lasknud, sest suvi on olnud kuum, kuid terve põllutäis neid põrandalampe oli siiski imeline vaatepilt.

Ning järgmise päeva lend viis mind Stockholmi ja siis kiirelt tagasi Londonisse. Reisijad olid täiesti arusaamatud, eriti need kes tagasi Londonisse suundusid. Meil oli äriklassis, kus mina töötasin 10 reisijat, tavaliselt on see selline arv, et kõik on rõõmsad ja roosad. Seekord aga olid sattunud kaheks sellest kümnest täiesti hullud ja arusaamatud! Küsimused ja nõudmised olid ikka sellised, et nii minul kui ka 28 aastase lennukogemusega purseril (kes muideks näeb välja nagu Eric Clapton) oli ikka mitme koha peal suu ammuli ning me ei suutnud vastuseid leida. Veidi enne mahaminekut Londonis, üks abielupaar ka vabandas minu ees oma käitumise pärast, ma loomulikult naeratasin ja ütlesin et ei sellest ole midagi, eks ikka juhtub ;)

Ning peale seda huvitavat lendu suundusin juba tuttavasse kolmandasse terminali ja suundusin kodumaale läbi Helsingi. Ja siis ma olen nüüd reedeni!

Ilusat nädalat kõigile ;)