Kristiga õnnestus meil külastada restorani Lendav Maaler, mis on siis gruusia köögile spetsialiseerinud ja sealne toit oli suurepärane. Peale seda vaatasime etendust Kollane Tapeet, mis oli väga hea kuigi oleks võinud olla ilma kaamerameheta laval – ehk kui vaadata teatrit siis võiks olla ikka lihtsalt teater, ja kui vaadata kino, siis on kino, ning kui on soov vaadata kino tegemist, siis tuleks vaadata kuidas kaamera jälgib näitlejaid. Aga see on minu arvamus
Ja siis saabus aeg suunduda tööle, ehk siis Londonisse, sinna läksime seekord koos Krisiga, sest tema tuli minuga tööle kaasa. Ning kuna endiselt kehtis keeld kasutada “minu”pileteid Finnairil, siis lendasime Londonisse läbi Stockholmi ja igaks juhuks suundusime oma teekonnale juba vajaliku töölemineku eelneval päeval.
Londonisse saime me ilusti, ning kuigi SASi lennud olid üsna täis, anti meile kohanumbrid juba kiirelt. Londonis jõudsime teha jalutuskäigu Uxbridges, ning siis algas selline meeldiv külm vihmasadu ja me otsustasime varjuda hotelli. Ning vastu õhtut oligi aeg suunduda lennujaama ja loota, et ehk jääb mõni koht vabaks, sest lend Singapuri oli veidikene üle broneeritud. Õnneks on sellel lennukil 2 kohta broneeritud meie puhkekohtadeks, lisaks, et meil on siiski ka olemas oma puhkeruum, ning neid kahte kohta ei anta reisijatele ning need kaks kohta olidki Krisi omad. Ja kuna ta on ikkagi minu väike õde siia mahtus ta nendele kahele kohale ilusti magama, shampanja joomisest rääkimata.
Pea 13 lennutundi ja olimegi Singapuris. Suundusime kohe veidi õhku võtma ja leidsime nuudlid, ning veidi hiljem ka jõime väikesed kokteilid.
Järgmisel hommikul tegime ujumise basseinis ja siis suundusime kokkusaamisele Wendy ja Sandyga, kellega tegime sellise väikese jalutuskäingu, nii et Krisil oli kahe jala peal kokku oma 7 villi! Aga nägime palju ja sõime väga head sööki ning siis jalutasime veel veidi. Siis kimasime läbi Bugis Junctioni, tehes kiirelt mõned vajalikud ostud, ning siis suundusime hotelli basseini.
Õhtul vaatasime üle veel mõlemad tuleshowd, ehk siis nii Gardens by the Bay oma ja ka Marina Bay Sandsi ees oleva. Ja peale neid tundus meile, et oleks hea juua elukalleid koteile ja vaadata ilma ja inimesi ja nii me siis Marina Bay Sandsi ees istusime miskis baaris ja kuulasime miski filipiini tädi laulmist ja jõime oma kokteile.
Järgmisel hommikul suundusime China Towni – tahtsime hommikukohvi juua Ya Kun Kaya Toast nimelises kohvikus – seda mis meie hotelli lähistel ostukeses asub ja millesse ma ükskord juhuslikult olen sattunud, seda ei suutnud ma sel hommikul üles leida ning me suundusime China Towni poole kuna ka seal lähistel oli antud koht olemas. Sellel kohal oli järjekord ukse taha nii umbes poole tunni jagu ja sellest me loobusime ja leidsime kõrval kohviku mis oli ka väga tore, lihtsalt mitte kohalik vaid pigem selline meie mõistes kohvik. Kuid kohv oli hea ja ilusti serveeritud.
Edasi külastasime Fuk Tak Chi muuseumit, mis on siis vana tempel millele on nüüdseks ümber ehitatud uued majad ja templiga on kokku kasvatatud butiik hotell. Aga hoone ise on väga tore.
Siis külastasime Thian Hock Keng tamplit – sellest küll pilte teha ei saanud kuna templi ette olid püstitatud miskid telgid seoses Hiina uue aasta pidustustega.
Edasi uudistasime ka kõik korrused Buddha Hamba templis üle, eriti meeldis meile katusel asuv aiake..kuigi seal oli väga palav. Siis vaatasime kuidas hiina onud hiina kabet mängisid ning tuiasime niisama mööda tänavaid.
Enne õhtust Sydney lendu, käisime basseinis ikka ujumas ja veidi päikest võtmas.
Sydney lennul sai Kris õnneks koha äriklassi, kus ma talle andsin käsu magada plaju jaksab sest kohe kui me Sydneysse jõuame, hakkame me turistima ja aega magamiseks ei ole. Lend on siis üleöö ehk et õhtul istume lennukisse ja varahommikul olemegi Sydneys. Tavaliselt on sel ajal tekkinud liiklusummik ja seega sõit hotelli venib oluliselt pikemaks kui peaks. Ja nii juhtus ka seekord, lennujaamast saime läbi kiirelt ja bussi leidsime koheselt, kuid siis sattusime ikkagi liiklusummikusse ja läbisime umbes 5 kilomeetrit tunni aja jooksul. Seega saime ka seal väikese une teha ;)
Hotellis tegime kiire pesu ja riiete vahetuse ning suundusime ooperimaja juurde hommikust sööma, ja siis suundusime hop-on-hop-off bussi peale. Tegime esmalt punase ringi, siis sinise ja siis veidi punast peale. Ja nii need tunnid seal möödusid, uudistades Sydney nurki mida polnud enne märganud. Bussisõidu ajal paistis kohati päris ilus päike aga kui hakkasime maha tulema, siis tulid pilved ja seega me otsustasime, et Manlyle me minema ei hakka vaid otsime esmalt söögikoha ja siis vaatame mis edasi saab. Leidsime söögikoha kus oli menüüs minu lemmik barramundi nimelike kala ja sellega sobiv valge viinamarja jook, tootjalt nimega Tumba Rumba – see kõlas meile väga sobivalt. Siis leidsime omale ka õhtuks vaatamisväärsuse ehk siis Queen Elisabeth’i nimelise megasuure kruiisilaeva lahkumist kai äärest – sõber google oli abiks, et mis kell see toimuma hakkab ning jalutasime ooperimaja juurde, istusime sinna baari ja hakkasime seda üritust vaatama. Ja see oli täitsa huvitav vaatepilt. Ja nii see päev meie jaoks lõppes.
Hommikul ärkasime enne päikesetõusu ja kimasime mulle juba teada bussiga 333 Bondi Beachile, kus vaatasime päikesetõusu ja siis jalutasime Bondilt Coogie randa. See minu üks lemmikuimaid jalutuskäike sealmaal ning eriti tore on seda teha just päikesetõusu ajal. Coogie rannal käisime ujumas, siis hommikust söömas ning peagi oligi aeg suunduda tagasi hotelli ja veidi aja pärast suunduda lennule, mis meid õhtuks tagasi Singapuri viis.
Järgmiseks hommikuks oli meil suurepärane plaan minna avastama Singapuri väikeseid saari St. John, Lazarus ja Kusu. Kolm saart saab läbida ühe päevaga. Suundusime praamiga St. Johnile ja sealt saab jalutada Lazarusele, kus tegime saarele pea tiiru peale ning istusime veidi rannas, kus saime ka meres ujuda! Väga mõnus oli aga jube palav. Edasi suundusime praamiga Kusule, kus ronisime Malay templit vaatama mäe otsa, siis uudistasime Hiina templit koos kilpkonnadega ja siis veetsime aega seekord juba rannamajakeses, vahepeal siiski meres ujumas käies Ilm oli ikka veelgi kuumemaks läinud! Kuid vaade oli saarelt suurepärane – kogu Singapuri skyline oli nagu peo peal
Ning enne õhtut suundusime tagasi mandrile ja hotelli, ning õhtul uudistasime veel Little Indiat ja sealseid värve ja maitseid.
Järgmisel hommikul suundusime aga Jurong parki – see oli park kus ma olin juba ühel korral käinud kuid siis olid järvedel asuvatel saartel nii Hiina kui Jaapani aed kahjuks suletud ja seega läksime nüüd uuesti uudistama mis seal siis tehtud oli. Mõlemad aiad olid väga ilusad, ning kogu park tore, kuid ülipalav tol päeval. Peale jalutuskäiku suundusime vabatahtlikult konditsioneeritud restosse sööma ja siis veel jõudsime basseini ääres pikutada ning vastu ööd suundusime lennule tagasi Londonisse.
Meeskond sellel tripil oli väga noor aga kõik välja arvatud purser olid väga-väga toredad ja sellest imelikust purserist ei olnudki meil vaja välja teha. Vahest juhtub ka nii meie töös
Londonisse jõudes suundusime meie Krisiga läbi väikeste viperuste läbi Frankfurdi Tallinna ja saime sinna ikka ka kohale.
Kohe järgmisel päeval suundusin oam merre – väljas oli -7 ja veest välja tulles avastasin, et mul ei ole kindaid kaasas ja seetõttu oli mul korraks väga külm – õnneks laenas Mia kindaid ja sain oma sõrmed ikka tagasi.
Peale lõuant käisime veel Pandju saare kaldal uisutamas, sest kui ujuma läksime siis märkasime, et seal oli väga hea jää tekkinud. Käisime seal uisutamas lausa terve nädala jagu, sest ilm oli külm ja jää püsis seal suurepärane.
Loomulikult käisin ka hooldekodus, kus enam-vähem kõik olid endiselt elu ja tervise juures.
Ühel päeval kutsus aga Anu mind kelgutama – kimasime Kõrvemaa keskusesse, laenutasime tõukekelgud ja suundusime 4 kilomeetrisele talverajale. See oli üks tore ettevõtmine ja ilm oli muidugi täiesti muinasjutuline – lund oli maas ja puudel ning päike sillerdas selle lume peal. Väga ilus oli!
Mia pidi koolitundide raames külastama kontserti ja meie Mana oli selleks välja valinud Hortus Musicuse kontserdi kuhu me ühel ilusal laupäeval ka suundusime – see oli üks igavesti tore üritus ja muusikud on sealses koosseisus muidugi üliandekad!
Samale päevale sattus ka kellegi Tatjana tuttava kokku kutsutud keelpilliorkestri kontsert ehk et meie Managa käisime ka sellel kontserdil, kuna noormehele oli vajalik, et saalis oleks ka publikut ja seega meie emaga olime siis need kaks lisainimest seal Ja niimoodi saabuski meie kodumaa sünnipäev, mil käisime päikesepaistel uisutamas ning õhtul toimus meil ka kodus punase vaiba vastuvõtt kuhu saabusid külalised: Zelda, Anne ja Rainer – nalja sai mudugi palju aga ega me ametlikku kõnet ega kleite ei näinud kontserdist rääkimata – kuid milleks siis kordusavaatamine on, onju?
Käisin ka Irjega Bridget Jonesi filmi vaatamas, mis tundus alguses et peaks selline kerge vaatamine olema aga tegelikult oli üsna kurvameelne.
Ning enne veebruarikuu lõppu saabusid meile kauaoodatud Anneli ja Lexi. Veidike lühemaks ajaks tuli ka Nora, keda oli imetore üle pika aja kohata. Käisime Krillimäe metsas, Sõpruse kinos – vaatasime Pikad Paberid, mis oli väga tore Eesti film, Selveris, ning ka Kätlini juures, kus meil oli järjekordne Kanada reisi kokkutulek
Ning uue kuu saabudes läksid Anneli ja Lexi oma koju ja mina Londonisse, et lennata erinevaid Euroopa sihtkohti.
