reede, 22. märts 2019

Oktoober

Oktoober algas väga suviste ilmadega, ühel päeval oodates oma tuba, istusin pubis ja päevitasin. Ja päike oli mõnusalt soe! Lennud ning valve möödusid rahulikult, kuni saabus päev kui läksin Caroline juurde, algul tegime väikese joogi kodus, siis suurema joogi pubis ning õhtui lõpuks saime ikka pizzat sööma. Ning kuna me olime mõlemad eelnevalt olnud hommikuses graafikus, siis olime me juba kell 8 voodis ja hakkasime magama. 
Hommikul suundusime hommikusöögile Bushy pargi äärde, Thyme by the Park nimelisse kohta, mis oli väga tore. Ning mina suundusin siis läbi Bushy pargi Kingstoni, tee peal käisin maniküüris, millega ma olin väga rahul! Loomulikult nägin pargis vanu tuttavaid hirvi, neid oli üsna palju ja osad neist olid väga väga suured! Kingstonis ajasin omi asju ja peagi oligi aeg kokku saada Carolinega, kuna olime lubanud külastada Bernadetti. Bernadette on üks tore iiri tütarlaps, kellel on 4 last ja kes hiljuti suutis oma eks-abikaasa välja kolida ning kes nüüd oma vaba ruumi naudib. Lapsed on enamuses suured ja samuti toredad inimesed. Istusime veidike aga aias ja arutasime erinevaid maailma asju ja siis istusime veidike toas ja arutasime veel maailma asju, ning siis suundusime Carolinega koju ja seekord hakkasin mina magamisega tegelema kell 10, Caroline pidas ikka veidi kauem vastu. Hommikul õppisime oma erinevateks eksamiteks, mis Carolinel on sel nädalal ning minul keset oktoobrit. Ning ühel hetkel pidin mina suunduma lendu - lennujaama minek võttis muidugi mul tohutu aja, sest liiklus oli arusaamatult umbes ja seda kell 3 päeval - mis siis veidi hilisemal kellaajal seal toimub. Ma õnneks olin varunud aega ning sain ikka õigeks ajaks kohale, õigemini isegi vara, sest ma tahtsin oma pintsakut ümber vahetada, mida ma olin ka ette tellinud kuid paraku minu suurust laos ei olnud ja keegi ka mulle sellest ei olnud teatanud! Seega olin lennujaamas oma Ateena lendu ootamas väga varakult. 
Lend oli tore kuid kohale jõudes oli kell üsna hiline. Uurisime veidi Emilyga et kas meie poolt valitud saart tasub külastada ja et kuidas me sinna täpselt saame, kuid hotelli conserge soovitas meile hoopis yhte veidi suuremat saart, et see on kindlama paadiyhendusega ning seega sobivam ühepäevaseks visiidiks. Saare nimi on Aegina ja hommikul varavalges me siis ka Aegnale suundusime. 
Saar oli ilus ja parasjagu väike, et päevaga osale sellest tiir peale teha - vaatasime püha Nectariuse kloostrit ja uhket kirikut selle kõrval, siis tegime tiiru sadama ümbruses ja külastasime ka katkisi kive - Apollo templit ja muuseumi.







 



Sinna vahele mahtus söömist-joomist ning ka granaatõuna raksus käimine :)






Ateenasse tagasi jõudes, suundusime metrooga poolele maale ja siis jala hotelli suunas ning hotelli lähedal asuvas restos tegime veel õhtusöögi, ning siis kukkusime voodisse.
Hommikul oli äratus enne kukke ja koitu, tagasilend veidi hilines aga õnneks saime kõigile reisijatele seletatud et mismoodi nad oma jätkulendudele ilusti jõuavad.
Ning peale maandumist tegin kiire riietevahetuse ja kimasin Kätlini juurde - selleks ajaks kui ma kohale sain, sadas juba vihma aga me tegime siiski kiire jalutusringi,  ning siis läksime Kätlini kodupubisse joogile ja Reigate nimelisse linnakesse lõunat sööma Wagamama restosse - juttu jätkus Kätlini ja Jeziga pikemaks - Jez nimelt vahetab töökohta ja oli seetõttu väga rõõmus ja elevil!
Pühapäeval peale lendu kohtusin Johni ja Heleniga - meie eelmine kokkusaamine oli väga kaugel suvises ajas, seega oli juttu ikka väga pikalt. 
Ning peale kiiret aga väga-väga toredat Amsterdami esmaspäeval suundusin koduteele - seekord jäeti mind lennust maha juba Londonis, teisele lennule sain peale ja siis Helsingis kiirustades Tallinna lennu väravasse avastasin, et see pardakaart on mulle antud hoopis hommikusele lennule...õnneks sain ikka väravas ennast ümber korraldada ja onu tõstis mu kohe väljuvale lennule. Paraku oli mu kohver jäänud kuskile mujale. Ning koju jõudes tabas mind tohutu nohu mida ravisin kodustes tingimustes mitu päeva - ema soetas mulle tänapäevase nohusalvi - mismoodi seda kyll ninna pannakse? Nohusalv on nimelt nagu huulepulk....aga samas nii lai, et minule see ninna küll ei mahtunud.
Siis käisin hr. DJle sünnipäeva kingitust üle andmas, üllatust küll ei olnud, kuna ma olin sunnitud teda eelnevalt hoiatama, et tal ei ole vaja soetada Metallica pileteid, et ehk need kuidagi tulevad talle ise koju kätte....
Ja kuna ka Reeda lastel oli olnud terve nädal nohu, siis tegime nädala lõpul ühe nohutajate matka Väänas, ja kohtasime seal ühte juba unesegast rästikut.


Ja esmaspäeval tuli hr. DJ mind lennule saatma, ja siis jäi ise laevale tagasiminnes hiljaks, kuna bussipeatus lennujaamas oli teise kohta viidud aga paraku miskit silti selle kohta ei olnud. Õnneks ta ikka jõudis kohale enne kui laev sadamast väljus :)
Mina aga sain Londonisse ja järgmised 2 päeva tegelesin õppimisega, ning eksamitega, ehk siis oma igaastase teadmiste kontrolliga. Õnneks läks kõik hästi, avasin uksed ja tegin eksamid, ning isegi elustamisega sain hakkama. Ja nii lubati mind tagasi lendama. 
Sain kokku ka Lucyga, kellega kohtusime Richmondis ja arutasime igasuguseid töiseid ja mitte nii töiseid asju. Minu tagasitee majutusse oli aga erinevate liiklusummikute tõttu väga pikk! Aga majutusse ma kuidagi ikka sain.
Järgmine sihtkoht oli mul aga Larnaca. Meeskond oli väga tore, osad reisijad aga väljendasid oma ilmselget pahameelt kuna neile ei jagunud nende hommikusöögi valikut, igaks juhuks ütlen, et nad istusid viimases reas. Proua oli ikka üsna pahane, et kuidas ta nüüd küll siis sööb seda teist asja kui ta tahtis midagi hoopis muud. Üsna huvitav on selliseid inimesi jälgida ja ise vaikselt mõelda, et ehk järgmine kord lähed puhkusereisile kuskile, kus on tegelikult näljahäda või sõda, et ehk siis hindad oma tahtmised veidi ümber...aga neid erinevaid kapriise on tore vaadata.
Hotelli jõudes, kimasime kohe bassu äärde, ning jõudsime veel naiskonnaga sööma - me tegime oma valikuid vastavalt sellele mida saada oli - ning mina jõudsin ka hommikul veel basseini ääres päikest vaadata.
Edasi istusin lennujaama valves ja sealt läksin õhtuks hoopis Caroline juurde ja uudistasime uut Itaalia restot Hampton Hillis, väga hea söök oli!


Ning peagi oligi lendamise nädal läbi ja ma suundusin koduteele, kuhu seekord jõudsin esimesel katsel. 


Tallinnas viis hr. DJ mind Paavli kaltsukasse, kus ma leidsin omale uued lennukingad, tohutu kulutusena, ehk siis 3 EURi kahe kinga eest! 
Ja kuna algas koolivaheaeg, siis suundusime Reeda ja Co’ga Porvoosse seda veetma. Sobrasime kaltsukates, vaatasime filme, mängiti Wii’d, mina riisusin aeda ja lõikasin oksi, teised käisid matkal ja Nora mängu vaatamas, ning siis suundusid osad koju, Porvoosse jäänud said esmaspäeval väikese lumeehmatuse osaliseks, mis oli väga lokaalselt Anneli töökoha ümber. Kuid meie teekonda lennujaama see ei seganud ja ma sain tuttuue A320 NEO lennukiga tagasi Londonisse. Lennuk on väga vaikne, istmeid alla lasta ei saa ning tagumine köök on täielik õudus, aga eks me ju harjume kõigega, nii ka NEOga.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar