kolmapäev, 5. juuni 2019

Jaanuar

Jaanuari teisel nädalal suundusin siis tagasi Londonisse, seekord oma lennufirma lennuga. Jällegi tekkis kuidagi üleöö reisijaid sellele lennule, kuid ma siiski sain omale istekoha, esimeses reas J
Lennul kohtasin oma vana ülemust hotellitöö päevilt, kes nüüd elab Lõuna Aafrikas, ning kellega veidi juttu ajasime. Sain muidugi pahandada, et külastasin LAVi ja teda üles ei otsinud :( 


Londonisse jõudes, kimasin kokku saama Lucyga, kellega ajasime kõik jutud ära, ühes toredas pubis, kus käib väga paljude lennufirmade inimesi, et seal peab kohati üsna ettevaatlik olema, et mida ja kui kõvasti räägid.
Esimene töölend oli Barcelonasse, kus tegin pika jalutuskäigu ja vaatasin üle kõik tuttavad kohad. La Sagrada Familia on juba peaaegu valmis! 









Edasi ootas mind Rooma, kus oli maandudes juba pime ja kui me hommikul lahkusime oli ikka veel pime :) Vaatamata sellele käisin kiirel jalutusringil ja vist isegi sõin midagi, sest ega Roomas muudmoodi ei saa.
Londonis tagasi olles, sain kokku Kätliniga, kellega käisime teatris, mis rääkis ühe homopaari elust ja nende mõtetest suhete ja elu kohta. Kui ma pileteid ostsin, siis oli seal hoiatus, et etenduses esineb eest paljaid inimesi, kui me saali hakkasime sisenema, siis tehtis samalaadne hoiatus, ning enne etenduse algust hoiatati meid alastuse eest,... kuid keegi ei hoiatanud selle eest, et laval suitsetatakse ja seda üsna ohtralt! Minu riided igal juhul haisesid veel ka järgmisel päeval, sest mina ju elan meil kohvris, ja kui ma oma kohvri järgmisel päeval Brüsselis avasin, siis esimesena tuli sealt välja suitsuhais! Aga etendus ise oli päris hea, karakterid olid väga hästi tabatud ja me mõlemad Kätliniga leidsime nendes tuttavaid jooni oma kolleegidest :)
Brüsselis panin siis omad suitsutatud riided selga ja kimasin tigusid otsima linna peale, ja loomulikult ma need sealt ka leidsin. Ning need olid väga head.


Londonis sõin Elenaga hommikust, kes pakkus mulle kui Brexiti pagulasele ka öömaja :) Siis sain Johni ja Heleniga kokku, loomulikult parendasime maailma ja veidike tegelesime ka prantsuse keelega ning sõime ja jõime. 
Ning järgmine hommik ootas mind Veneetsias, kus tegin igavesti pika jalutusringi ja sõin ja jõin, sest mida muud Itaalias teha olekski. Mul oli küll plaan minna muuseumisse, aga kuidagi see plaan jäi tulevikku ootama. Kuid vaated olid ka ilma muuseumita ilusad:












Kodutee olin ma seekord poolitanud, ehk et paar päeva veetsin Anneli ja Nora juures Porvoos, kus paraku enamuse sellest ajast veetsin Clara ja telekaga, kuna Annelil olid kiired ja pikad tööpäevad. Õnneks oli õues külm ja seega paistis päike ja vaated olid ilusaimaist ilusamad, nii et Clara vaeseke pidi minuga koos jalutama ja seda külma kannatama. 



Minu kojulennu hommikuks oli aga sadanud nii palju lund, ja me ka ärkasime hiljem kui olime plaaninud, nii, et me proovisime küll minna varahommikul lennujaama poole, kuid kiirteele jõudes saime aru, et me kaugele ei jõua, tegime kiirteel tiiru ümber Porvoo ja tulime tagasi koju, kus mina rookisin lund ja Anneli tegi Norale putru, ning siis suundusime teisele katsele juba koos Noraga, et ta kooli viia, selleks ajaks oli juba ouhastatud ka kiirteed, siis viis Anneli end tööle ja pani mind sesl kõrval trammile ja ma suundusin sadamasse ja laevale. Kui Helsingis ja Porvoos oli olnud ilusad miinuskraadid, siis kodulinn Tallinn võttis mind vastu tore vihmasaju ja lumeplögaga :(
Õhtul suundusime emaga aga Ülemiste laternamatkale, mis nagu alati oli väga informatiivne ja huvitav. 
Laupäeval oli Reeda sünna, ehk siis matk Vanalinnas, koos väikese ristsõnaga. See oli väga informatiivne! Finiš oli Valli baaris, kus saime ka milli-mallikaid maitsa, ning siis suundusime Reeda juurde sünnipäeva supile. 
Uus nädal algas mul jällegi Londonisse minekuga, kus sain jällegi viimase koha lennukis!
Järgmine päev olin juba Genfis, kus ma külastasin kellameistri Patek Philippe muusemit, kus ei tohtinud fotokat ega telefoni isegi muuseumisaali kaasa võtta. Muuseum oli huvitav, kuid kui teil on midagi targemat teha Genfis, siis selle muuseumi võib siiski vahele jätta :)
Järgmine päev olin aga Hamburgis ja seal külastasin Miniatur Wonderland’i ja aeda kohta ei saa mitte külastamata jätta! See oli nii tore, et kui ma veel Hamburgi satun, siis lähen sinna uuesti. See oli Alani soovitus ja kui ta kuulis, et mul on vaid veidi üle kahe tunni, siis ta arvas kohe, et seda on liiga vähe ja tal oli õigus. Alustasin ma Skandinaavia väljapanekuga, kus muuhulgas oli ka Pipi maja, Kiruna rongijaam, ning üsna mitu kruiisilaeva, mis tiirutasid jäämägede vahel.
Siis uudistasin Las Vegast ja Suurt Kanjoni - rongid, mis seal ringi kimasid olid nii toredad! Siis oli mitu väljapanekut Saksamaa erinevatest nurkadest, Veneetsia, Rooma ja Vatikan, ning loomikulttäitsa ehtne Miniatur Wonderlandi lennujaam, koos lennukite, kütuseautode, reisijate, ja kõige muuga mis ühe lennujaama juurde kuulub. Seal oli üsna mitu erineva lennufirma lohodes lennukit, ning mu silmas hakkasid otsima, et üks firma on küll puudu, ehk siis see kus mina töötan :( Ja siis, ja siis - maandus üks iludus ja see oli meie firma värvides lennanud Concorde! 
Samal hetkel süttis üks angaaride ees seisnud lennuk ja väikesed tuletõrjeautod kimasid seda kustutama! Ühesõnaga oli seal vaatamist küllaga! 










Ning sissepääsu juures oli selline tabel, külastajate päritoluriikide statistika kohta:


Londonis tagasi olles, külastasin silmaarsti, keda ma pean iga aasta külastama, nii et ei miskit erilist muret mul ei olnud. Kõik oli korras, onu tegi nagu ikka üsna mitmeid uuringuid ja palus järgmine aasta jälle tulla. Ning siis sain kokku Sallyga. See oli vist esimene kord kui me niimoodi Londonis lõunal kokku saime, ehk et ei olnud Davidit ega lapsi ja Sally oli selle üle nii rõõmus! Jutustasime üsna pikalt, teemadering oli muidugi vahepealsed elusündmused ning ka Brexit :) Sally on ka üsna murelik, et kuhu tema kodumaa liigub ja mis nende elust edasi saama hakkab.
Tööks sain omale järgmiseks päevaks valve, ja ühtegi lendu mind ei saadetudki sealt, kuna aga öömaja mul ei õnnestunud saada, siis läksin hoopis Elena juurde teda asendama, kuna Elena ise oli lennus. Leidsin tema kodu ümbrusest ka toreda kohviku nimega Farm, mis nagu nimigi ütleb pakub farmist pärit tooteid. Mina sõin peedi salati ning jõin ingveri teed - mõlemad väga head!
Ka järgmiseks päevaks sain omale vaba päeva, ning suundusin seda siis Windsorisse veetma, kus sain kokku ma tuttava reisija Jimiga, kellega jutustasime ja sõime lõunat. Järgmisel päeval oli minu lennu sihtkoht Innsbruck, mis on lendurite jaoks väga keeruline ja kui juba lenduritel keeruline on, siis tähendab see juba ette veidikest hilinemist…ja nii see oligi, alustasime sellega, et lend lükati 5 tundi edasi, kuna oli lootus, et selle 5 tunni pärast on väike udu tõus ja meil on ehk võimalik maanduda. Nimelt on Innsbrucki lennujaam orus, ehk siis kahe mäeküüru vahel ja kui miski pilveke või udujupp sinna pidama jääb, siis ta ei taha sealt kuidagi lahkuda kuid maandumiseks on vaja nähtavust…Ja nii me siis ootasime, et 5 tundi mööduks ja me saaksime teele asuda. Õnneks oli meil nii tore kapten, kes keeldus reisijaid pardale võtmast ja palus neil lahkelt hoopis lennujaamas olla, kus on olemas kohvikud, poed, tualetid… Ning 5 tunni pärast me asusimegi teele, lend möödu vahejuhtumiteta, ja reisijad olid uüsna arusaajad kogu situatsioonist. Ning peagi hakkasime tegema maandumise ettevalmistusi, salong oli juba korda tehtud ja meiegi võtsime omadel kohtadel istet….ning me isegi proovisime maanduda kuid siiski oli nähtavust nii vähe, et piloodid olid sunnitud tagasi üles kimama. See hetk on üsna huvitav, kuna ka enamus ka meie seast mõtleb sel hetkel nii 100 mõtet sekundis ja igaks juhuks valmistub halvimaks. Lisaks kimab lennuk üsna järsu kalde all ja üsna suure kiirusega, mis on selline teistmoodi kui tavaline õhkutõus. Normaalsetes oludes kui toimub maandumise katkestamine, siis tehakse üks väike ring ümber lennuvälja ja maandutakse uuesti nii 10-15 minuti pärast…meie Innsbrucki puhul me aga tiirutasime nüüd veel tund aega, et oodata ikkagi selle udupilve nihkumist JTore oli aknast vaadata kuidas igal pool mägede peal päike säras ja ilm oli suurepärane, ning kohe kui mõnda orgu vaatasid, siis oli seal paks ja tihe tumehall udupilv. Õnneks peale seda tunni ajast ooteaega ning teist maandumise katset, saime me siiski rattad maha ning vaade maapinnal oli väga, väga ilus!



Kogu see lend aga andis meile niipalju töötunde, et järgmiseks päevaks sain ma jällegi vaba päeva ja ma sain hommikul varakult juba koduteele asuda. See tähendas ka seda, et Cara Mi tuli mulle lennujaama vastu – tal olid küll varbad külmunud, sest kodumaal olid vahepeal saabunud selle talve suurimad külmakraadid, ning paraku ei tulnud lennujaama sõitev tramm sel hetkel kui Cara Mi seda ootas, nii et kui ta lennujaama saabus olid tal varbad külmunud ja me soojendasime neid veidi enne kui koduteele asusime.
Järgmistesse päevadesse mahtusid tavalised kodused asjad: pilatese tunnid, kino koos hr. Djga – vaatasime Pääsukese filmi, kus olid väga ilusad eestimaa vaated kuid filmi peategelasest me suurt midagi teada ei saanud.
Käisin ka oma autojuhilubade tervisetõendit uuendamas, see oli üsna huvitav kogemus, sest minu tervist keegi eriti ei kontrollinud, küsiti suunavaid küsimusi ja paluti sularahas tasuda, ning paber oligi mulle eraldatud. Perearsti ma ei näinudki. Uued load sain tellida õnneks läbi interneti ja need saadeti postiga koju JPeale seda rasket arstlikku kontrolli, suundusin uudistama uut kohvikut Viimsis, Rohujuur – sõin seal hommikuks rosoljet ja mandlisaia, kuna enne arstlikku komisjoni, mul ei olnud lubatud süüa :)
Suur hommikusöök söödud, koristasin maja eest lund, kuna meie maja esine ei olnud sel aastal lumesaha poolest eriti populaarne, seega haarasin ise labida ja veidi koristasin meie väljasõiduteed. Kui ma seal rahmeldasin, siis kohtasin oma vana kolleegi Veikot, kes matkas mööda Viimsit ja seega ka minu majast mõõda: ning aitas nüüd mul veidi lund rookida. 
Siis käisin Reedaga veini joomas ja kinos, mida me vaatasime, enam  ei mäletagi aga ju see midagi head oli. 
Reede õhtul käisime aga Cara Miga laternamatkal Viimsis, mis oli väga tore, Miiduranna sadam ümbruses käisime sellistes kohtades, mille olemasolust ei olnud meil aimugi J  
Laupäeval matkasime aga Reedaga Rohuneeme tipus ja avastasime sealt täitsa ilusad suusarajad, ning tohutu suure Rohuneeme rändrahnu.



Metsaalune oli ilus nagu alati ja meri oli rahustav. Peale seda matka arvasime, et nüüd on aeg kooke süüa ja sauna minna. Mõeldud-tehtud, suundusime Lyoni kohvikusse ja ostsime sealt hunniku erinevaid kooke....ja mitte ainumaski neist ei olnud selline, et teist korda teda veel tahaks! Saun oli aga aus, nii aus, et Reet jäi meile ööseks, ning hommikul suundusime MET Opera etendusele Forumi kinno, vaatama Carmenit. See oli minu ja ka Reeda jaoks esmakordne selle ürituse külastus ja see oli üks igavesti tore ajaveetmise vorm mida me kindlasti ka edaspidi külastame. Ja kui muidugi miski kultuurüritus on planeeritud, siis lõpuks satuvad need kõik ühele päevale, ja nii ka seekord oli mul õhtuks oli mul Estonias balett Giselle, mida ka käisin Cara Miga vaatamas. See oli ka väga ilus!
Nädalat alustasin kiire suusaringiga, värskelt avastatud Rohuneeme radadel, ning siis kimasin Kätliniline lennujaama vastu, kellega me tema ema üllata läksime. Nimelt oli Kätlini ema juba tükk aega vaevelnud miski viiruse küüsis ja kuna Kätlinil oli nüüd mitu vaba päeva, siis arvas ta et tuleb oma ema üllatama, et ehk siis saab ema kiiremini terveks. Ja mina olin veidike kaasosaline selles plaanis. Lennujaamast sain Kätlini kätte, ning suundusime siis ema juurde, kus Kätlin arvas, et tal on olemas võtmed ja me saame tuppa, kuid paraku see võti ei keeranud LEma ise oli arsti juures, nii et me ootasime teda koridoris, pannes ukselingi külge lilled ja kirja, ning ise piiludes korrus kõrgemalt. Peagi tuligi ema ja oli üsna üllatunud, et kes ja mis tema ukse juures toimub….ja siis hüppasime kõrgemalt korruselt välja meie ning emal oli rõõmu kui palju!
Õhtul jõudsin veel Reedaga meie tuttava Sveni juurde joogasse, mis oli väga tore! Ja teisipäeva hommikul alustasin tagasiteed Londonisse ja lendama J




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar